Sáhkavuorru Ruhtadanealáhusa beaivvi oktavuođas

-Ráđđehus čájeha njuovžilisvuođa ja láhčá buriid gilvalanvejolašvuođaid norgga báŋkkuide. Muhto, mun in dohkket ahte roasut dáhpáhuvvet dan sivas go mii eat ovddalgihtii ovddit jierpmálaš, ollislaš ja oktilis njuolggadusaid. Dat lea mu čielga oaivil, celkkii ruhtadanministtar Siv Jensen sáhkavuorustis Ruhtadanealáhusa beaivvi oktavuođas.

Giitu bovdejumi ovddas!

Vuosttažettiin áiggun dadjat ahte lean ilus go dán jagi beasan leat dáppe – vuot. Erenoamážit dan geažil go dehálaš ášši nugo FNO lea áššelisttus: Movt jierpmálaš ruđat sáhttet ovdánahttit ja nuppástuhttit ealáhuseallima mainna galgat birget boahttevuođas.

Mu mielas lea das sáhka movt čoavdit hástalusaid norgga ekonomiijas, movt vearrovuogádat sáhttá buoridit ovdáneami ja movt kapitálamárkana ruhtajohtu galggašii buoremusat doaibmat.

Nugo dii buohkat diehtibehtet, de lea Norggas dál váttisáigi. Ii leat dušše dat ahte mis áiddo dál leat váttisvuođat go báhtareddjiid lohku lassána. Oljohattit leat maid njiedjan ja dat váikkuha ollu ealáhusaide. Mii leat ožžon dieđuid bargiidlogu geahpedeami ja virgeluomuid birra, fatnasat biddjojuvvojit gáddái ja iešguđetlágan buvttadanrusttegat giddejuvvojit.  

Ollugat vásihit bargosajis eahpesihkkaris dili. Muhtumat leat juo massán bargguset dahje ožžon virgeluomu. Sii leat ovttaskas olbmot geain leat ekonomalaš geatnegasvuođat, ja sii leat hárjánan ahte sin bargu lea dehálaš. Ja dat ii leat šat. Bargooktavuohta jávká ja sisaboahtu nohká.

Dat lea dramáhtalaš sutnje geasa dat guoská, muhto lassáneaddji bargguhisvuohta sáhttá midjiide buohkaide čuohcat.

Ráđđehusa váldodoaibma dál lea bisuhit eanet bargguid ja ráhkadit eanet bargosajiid!

Doaibmabidjofálaldat, oktan viiddiduvvon stáhtabušeahtain, leat deháleamos gaskkaoamit bisuhit eanet bargosajiid ja doaimmaid daid báikkálaš servodagain mat garrasepmosit leat gillán go oljohattit leat njiedjan.   

Muhto dii buohkat diehtibehtet ahte politihkkárat eai sáhte einnostit movt boahtteáiggi lihkostuvvan fitnodagat galget leat.

Mii eat sáhte mearridit ahte buohkain galgá leat bargu. Muhto min ovddasvástádus lea láhčit dili nu ahte ráhkaduvvojit árvvut ja bargosajit. Dan dihte lea maiddái politihkalaš doaibma láhčit dili nuppástuhttindoaimmaide. Dat lea  álki – ja váttis -  ođđa surggiin ráhkadit ođđa bargosajiid. 

Norgga ekonomiija oljoáigi ii leat nohkan. Das leat ain ollu vejolašvuođat. Dattetge, mii eat sáhte vajálduhttit ahte min eanemus gánnáhahtti ealáhus ii šat atte stuorimus tietnasa.

Midjiide lea stuora hástalus ráhkadit bargosajiid maid sáhttá buohtastahttit  daid árvvuiguin maid oljodoaimmat leat addán riikii. Dan eat nagot subsidierenortnegiid bokte ja eat ge jos viiddidat almmolaš suorggi ja lasihat vearuid.   

Čoavddus lea eanet bargosajit priváhta, gilvvohallanvuđot ealáhuseallimis. Dat bargosajit leat eallingeardi min čálgoservodagas.  

Vearroođastus
Norggas gávdnojit juo resurssat ja máhtolašvuohta maid dárbbašat hutkat ođđa bargosajiid.  Erenoamážit oljodoaimmaid bokte leat mii huksen čehppodaga ja gelbbolašvuođa maid sáhttá geavahit ovdánahttit buriid ja bivnnuhis buktagiid eará ealáhussurggiin.

Okta váilevašvuohta lea ahte ealáhuseallin ii leat vuoruhan dutkama. Norgga fitnodagat hárvvibut čađahit innovašuvnna dainna ulbmilin ahte ovdánahttit ođđa gálvvuid ja bálvalusaid. Ja dušše moattis álggahit ovdánanáŋggirdeaddji fitnodagaid.

Bures heivehuvvon vearrovuogádat gáibiduvvo jos galgá leat vejolaš rievdadit dán dili.    

Vearrovuogádat mii oalgguha ovdáneapmái, iige vearuheapmái. Vearrovuogádat mii váikkuha dasa ahte kapitála, bargoárjjat ja máhtolašvuohta geavahuvvojit nanosmahttit ja ovddidit buorre árvoráhkadeami, ođđa ja gelddolaš ealáhussurggiid ja bargosajiid.

Stuoradiggi lea dáid beivviid gárvvisteamen ođđa vearroođastusa.

Vearroođastus lea hui dehálaš jos nuppástuhttin galggaš lihkostuvvat.

Norgga fitnodatvearru mii lea 25 proseantta lea menddo badjin jos buohtastahttit kránnjáriikkaid vearrodásiin.  Jos fitnodatvearru Norggas guhkes áiggi lea badjelis go daid riikkain gos leat sullasaš doaimmat, de sáhttá dáhpáhuvvat ahte ollu investeremat eai čađahuvvo Norggas. Dan dihte áigu ráđđehus vuolidit fitnodatvearu 22 prosentii jagi 2018 rádjai.

______

Logut ja statistihkat maid oaidnit orrot dramáhtalaččat. Muhto nuppástus ii leat makro-ekonomalaš čállinbeavdebargu. Munnje lea mávssolaš galledit bargosajiid miehtá riikka deaivan dihte sin geat dihtet gokko gáma gahká.

Lea áibbas eará deaivat fitnodatjođiheddjiid, geat oidnet ahte doaimmat maid sii leat huksen massigohtet  árvvu ja geahpeduvvojit, ja fertejit bargiide addit dieđu ahte bargu ii leat šat ja nohká.

Lean maid galledan fitnodagaid maidda dákkár váivves dáhpáhusat eai guoskka dahje geat leat ožžon ođđa searaid vuollegis kruvdnoárvvu geažil ja maiddái go leat háhkan gelbbolašvuođa mii ovdal váillui.

Jos vel geográfalaččat leat ge stuora erohusat heajos oljohattiid váikkuheamis, ja jos vel ii gávdno ge álkis čoavddus buohkaide, de leat almmatge guokte ášši maid ferte deattuhit:  

Vuosttaš: Olbmuin lea nana mokta ja fitnodatálggahanvuoigŋa!

Nubbi: Otnážii in leat deaivan ovttage fitnodatjođiheaddji gii oaivvilda ahte vearrolassáneapmi  attášii eanet bargosajiid. Ii oktage leat munnje muitalan ahte stuora vearrorehket dárbbašuvvo vai fitnodat suitá virgádit eanet bargiid dahje duostá álggahit ođđa buvttadeami.

Dálá dilis lea áibbas dárbbašlaš čađahišgoahtit vearroođastusa man ulbmil lea geahpedit vearu dakkár doaimmain maid mii eanemusat háliidat  – ealáhuseallima investeremiin ja ovddidandoaimmain, ja bargosajiin.

Historjá čájeha maid ahte vearroođastussii leamaš dárbu ja dat lea addán buriid bohtosiid.

Ovddit stuora vearroođastusa rájes mii čađahuvvui jagi 1992  lassánedje fitnodatvearroboađut hui ollu – ja dasa ii lean dušše ekonomalaš ovdáneapmi sivalažžan.

1992 ođastus čorgii eahpečielga vuogádaga mas ledje alla vearromáksomearit ja stuora geasusvejolašvuođat. Norgga vearrovuogádat dalle rievdaduvvui vuđolaččat. Earret eará lassánii investerenvuoitu mii dagahii ahte šattai eanet gánnáhahtti bargat. 

Jagiin 1992 ja 1993 juolluduvvui váile 12 miljárdda kruvnnu vearrogeahpádus dálá kruvdnoárvvu ektui. Maiddái dalle mearriduvvui geahpádus dakkár áiggis goas konjunktuvrrat ledje njiedjagoahtán.

Dan ektui leat mii vuolidan vearrodási 18 miljárdda kruvnnuin. Ja mii leat almmuhan mihttomeriid boahtteáiggi vearrodássái.   

Muhtumat háliidivčče čavget vearuid, muhto min diehtu ealáhuseallimii lea: Boahtteáiggis áigut mii  ain vuolidit vearro- ja divatdási!

_____

Go muhtun politihkkarat (dávjá sii geat áigot čavget vearuid) háliidivčče eanet kapitála ealáhuseallimii, de lea dávjá nu ahte sin buoremus čoavddus lea geavahit eanet stáhta ruđaid. 

Ipmirdehket fal mu riekta, mu mielas lea riekta ahte stáhta gulahallá ealáhuseallimiin. Ráđđehus lea dan dihte buoridan moanat ortnegiid mat galget veahkehit álggaheami jurdagis ođđa fitnodahkii,  ja mii leat systemáhtalaččat buoridan ortnegiid mat oalgguhit dutkamii ja ovdáneapmái ealáhuseallimis. Lean sihkkar ahte ealáhusministtar áigu dán birra muitalit maŋŋelis otne.

Almmatge lea nu ahte gilvalannávccalaš vearrovuogádat lea mearrideaddjin jos ođđa jurdagat ja álgagat galget ovdánahttit árvvuid ja bargosajiid.

Mii oaidnit ahte go eanet fitnodagat investerejit dieđuid ja teknologiija, de dat addet midjiide gilvalanovdamuni. Dat sáhttet leat viessogálvoindustriija, skiipahuksenfitnodagat dahje oljoindustriija ollu lágideaddjit, ja mii leat guhká juo hárjánan hutkat ođđa fitnodagaid. Sis gávdno čehppodat mat dahket vejolažžan ovddidit dálá ealáhusaid ja ráhkadit ođđa bargosajiid!

Muhto lea stuora riska investeret ođđa teknologiija, ja dat gáibit lasi juolludemiid.

Vearroođastus mii nanne norgga
eaiggátvuođa buorida ealáhuseallima vejolašvuođaid investeret ođđa teknologiija, buvttadit beaktileappot ja automatiseret buvttadeami. Ja erenoamážit ođđa buktagiid, ođđa árvogollosiid, ođđa gávpemálliid.  

Dat sáhttá nannet min deháleamos ealáhusaid – nugo maritiibma ealáhusa ja mearraborramuša – ja váikkuhit dasa ahte industriijabuvttadeapmi mii ovdal vuvdojuvvui olgoriikii máhcahuvvo fas ruoktot.

Ja gii diehtá: Soaitá mii beassat vásihit ahte ođđa gánnáhahtti industriija šaddá ja ahtanuššá, maid mii  otne vel eat dieđe?

 

Ealáhuspolitihkka ja ruhtadanealáhusa servodatovddasvástádus
Nu go dadjen dás álggus, de eai leat politihkkarat geat mearridit makkár fitnodagat galget ásahuvvot.

Mun lean máŋgii dadjan ahte ruhtadanealáhus lea min ekonomiija varrasuotna. Dasa leat máŋga siva:

Deháleamos sivva lea dat ahte márkan mearrit min buorredilálašvuođa.

Smávva ja stuora fitnodagat, ovttaskas olbmot ja sii geat jurddašit álggahit fitnodaga, sáhttet jos ožžot veahki ruhtadeddjiin ja loana smávva ja stuora báŋkkuin, vuovdit jurdaga márkanii ja ráhkadit ollu bargosajiid.

Ruhtadanealáhus ii leat dušše nationála vuođđostruktuvrra hálddašansuorgi. Báŋkkut dorjot ovdáneami, ođđahutkanprošeavttaid ja bargosajiid miehtá riikka. Ruhtadanealáhusa gelbbolašvuohta lea dehálaš ealáhus norgga ekonomiija nuppástuhttinproseassas dál. Báŋkkut leat guhká hárjánan oaidnit makkár prošeavttat leat gánnáhahtti ja mat eai.  

Báŋkkuid kapitála nannen addá oadjebasvuođa dábálaš báikedoaluide, ealáhuseallimii ja servodahkii oppalaččat dál go norgga ekonomiija lea eanet eahpesihkkar. 

Mu mielas norgga ruhtadanealáhus lea diđolaš iežas servodatovddasvástádusas. Sin váibmoášši lea ahte báŋkkuin galgá leat beaktilis ruhtadilli, doibmet bures ja nagodit bures dustet massimiid.

Lean áiddo fitnan Londonis Finans Norges internasjonale kapitalmarkedsdag oktavuođas. Doppe čilgejin riikkaidgaskasaš ruhtaluvvejeddjiide ahte norgga báŋkkut daid maŋimuš jagiid leat lasihan iežaset kapitála ja huksen iežaskapitálagráda (soliditehta), ja sis lea buorre kapitála eará skandináva báŋkkuid ektui. 

Ruhtamárkaniid lea dehálaš muddet. Mii dovdat buohkat historjjá movt báŋkkuid ruhtaváttisvuođat sáhttet addit stuora ja guhkesáiggi ekonomalaš vahágiid.   

Sihke báŋkoroassu 1980-logu loahpageahčen ja 1990-logu álggus ja maŋimuš riikkaidgaskasaš finánsaroassu čájehedje mo funet sáhttá mannat go báŋkkut eai lean seastán ruđa dustet váttis áiggiid.

Dan dihte fertet mii fuolahit ahte báŋkkuid ruhtadilli lea buorre ja nanus!

Nana  báŋkovuogádat ja beaktilis kapitálamárkan leat mearrideaddjin bisuhit stargadis ruhtadili ja ekonomalaš ovdáneami. Báŋkkuid ovddasvástádussii gullá hábmet návccalaš ja gánnáhahtti gávpemálliid. Dalle leat ruhtamárkaniin vejolašvuohta buoridit gulahallama  loatnaválddiid ja loatnaásahusaid gaskka. Ja mun sáhtán lohpidit ahte norgga eiseválddit áigot fuolahit ahte norgga báŋkkuin ja kredihttamárkaniin leat buorit ja einnostahtti njuolggadusat.  

Riikkaidgaskasaččat lea leamaš váttis ja lea maid váldán guhkes áiggi njulget riikkaidgaskasaš finánsaroasuid 2008 ja 2009. Vaikko vel leage vuollegis reantodássi ja viidáneaddji ruhtapolitihkka ollu OECD-guovlluin, de lea dilli hui rašši árbevirolaš industriijariikkain.  

OECD meroštallá ahte ekonomalaš ovdáneapmi 2016:s bissu diimmá dásis, ja lassána fas veaháš 2017:s. Muhto uhcán investeremat sáhttet billistit ovdáneami guhkit áigái.

Lea maid hui eahpečielggas movt ekonomalaš dilli ovdána Kinas ja eará riikkain. Dat ja Eurohpá  báŋkkuid rašis ekonomalaš dilli lea mielddisbuktán eahpesihkkarvuođa ruhtamárkanii ja dagahan ahte børssat leat sakka njiedjan.   

Stáđismeahttun dilli muđui máilmmis sáhttá johtilit čuohcat Norgii.

Dan dihte leat ge norgga eiseválddit muhtun surggiin mearridan ahte EO/EES-njuolggadusaid ii galgga nu geahppadit dulkot.

Dat leat earret eará gáibádusat ruhtadanealáhussii, namalassii kapitálagáibádusat báŋkkuide ja eará ruhtaásahusaide.

Das lea sáhka min buohkaid guhkesáiggi, ekonomalaš boahtteáiggis!

Ollu sajiin Eurohpás oaidnit maid ahte kapitálabáŋkkuin leat leamaš stuora loatnajuolludanváttisvuođat smávva- ja dábálaš stuora fitnodagaid ektui. Dan dihte galgat ilus go mii leat – ja leamaš – árrat jođus gáibádusaiguin mat leat nannen norgga báŋkoealáhusa iežaskapitála. Otne dat lea stuora ávkin báŋkkuide.

Seammás diehtit ahte ruhtadanealáhus doaibmá riikkaidgaskasaš márkanis. Njuolggadusaid ferte maid heivehit dan ektui. Dat gáibit ahte mii áŋgirit ovttasbargat eará davviriikkalaš eiseválddiiguin.

Mii fertet maid deattuhit ahte njuolggadusat galget leat čielgasat ja einnostahtti, vai báŋkkut sáhttet plánet iežaset riskastivrema guhkit áigái. Ruhtamárkana politihkalaš vuođđoulbmilat fertejit doaibmat guhkit áiggi.

Geahččaladdat láivvet stivret ruhtamárkannjuolggadusaid ii doalvvo rivttes guvlui.

Muhto, das galgá maid sadji heivehit njuolggadusaid ekonomalaš dillái.    

Makro-njuolggadusat, vuođđuduvvon konjunktuvrralaš ja struktuvrralaš ekonomalaš dillái Norggas, leat dasa ovdamearkan.    Dan dihte lean earret eará dáhtton ahte viessoloatnanjuolggadusat eai galgga gustot guhkit go juovlamánu 31.b.2016 rádjai jos daidda ii leat dárbu dan maŋŋá.

-Ráđđehus čájeha njuovžilisvuođa ja láhčá buriid gilvalanvejolašvuođaid norgga báŋkkuide. Muhto, mun in dohkket ahte roasut dáhpáhuvvet dan sivas go mii eat ovddalgihtii ovddit jierpmálaš, ollislaš ja oktilis njuolggadusaid. Dat lea mu čielga oaivil, celkkii ruhtadanministtar Siv Jensen sáhkavuorustis Ruhtadanealáhusa beaivvi oktavuođas. 

Dat lea maid buorre vuolggasadji ruhtadanealáhusa ealáhuspolitihkkii: Dat mii lea buorre norgga ekonomalaš dillái ja muđui norgga ealáhuseallimii, lea maid buorre norgga ruhtadanealáhussii.

____

Boahtteáigi šaddá máŋgasiidda gáibideaddjin. Mii galgat ođđasit beassat vásihit buorredili. Dakkár áiggis fertet ovttasbargat.

Norgga báŋkkuin leat leamaš hui buorit ekonomalaš bohtosat daid maŋimuš jagiid. Báŋkkut leat háhkan kapitála oiddolaš eavttuid vuođul, loatnajearru lea leamaš stuoris, ja massimat uhcán.

Sihke báŋkkuide, kundariidda ja norgga ekonomalaš dillái lea buorre go mis leat sihkkaris ja beaktilis ruhtadanásahusat.

Buriid, gánnáhahtti prošeavttaid lea dalle vejolaš ruhtadit, maiddái dakkár áiggis goas lea heajos ovdáneapmi ja dárbu nuppástuhttimii.

Go ealáhuseallimis lea gilvonávccalaš vearrovuogádat ja buorit rámmat, de lea vejolaš beavttálmahttit  ruhtadanealáhusa vai nákce vuoruhit kapitála ođđa ja bivnnut bargosajiide.

Jos rámmaeavttut leat doarvái buorit, de lean áibbas vissis dan ala ahte norgga ealáhuseallin eallá nannoseabbon!

Giitu beroštumi ovddas!