2026:s čalmmustahttit ahte Norgga boazodoallopolitihka eanemus guovddáš ásahuslaš reaidu lea doaibman jahkečuohtebeali. Go váldošiehtadus vuolláičállui 1976:s, de ásahuvvui ođđa geatnegahtti rámmadoaibma stáhta ja boazoealáhusa ovttasbarggu várás, mii attii vuođu šiehtadussii mii lea dan rájes leamaš boazodoallopolitihka vuođđojuolgin.

Lea dál 50 jagi áigi dan rájes go Paul Fjellheim, Isak Mathis O. Eira ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi čálli Anders Eira mátkkoštedje Osloi. Sis lei Norgga boazosápmelaččaid riikkaseavvi (NBR) riikkačoahkkima mandáhtta šiehttat sierra váldošiehtadusa boazodollui. Dan sii olahedje. Dat maid sii dalle ožžo áigái lea leamaš mearkkašahttin sihke boazodoalu ovdáneami olis, ja maiddái stáhta ja boazodoalu ovttasbarggus mas NBR lea leamaš boazoealáhusa ovddasteaddjin.

Váldošiehtadus ja boazodoallošiehtadus ii leat dušše historjjálaš dokumeanta, dat lea ealli institušuvdna. Dálkkádatrievdamiid, areálagilvvu, ja gánnáhahttivuođa ja árvoháhkama dustedettiin, šaddá šiehtadus maiddái boahtteáiggis guovddáš doaibmaneavvun. Danne ii leat šiehtadusa čalmmustahttin dušše historjjálaš dáhpáhus, dat addá maiddái čielga politihkalaš signála: Boazodoallošiehtadus galgá ain leat ceavzilis, guoddevaš ja boahttevaš ulbmillaš boazoealáhusa vuođđojuolgin.

Boazodoallošiehtadus čalmmustahttojuvvui NBR riikkačoahkkimis Namsosas geassemánu 12.-13. beivviid. Ávvudeapmái lei ee. stáhtaministtar Jonas Gahr Støre sádden dearvuođaid. Ledje maid kultuvrralaš guoimmuheamit ja ságastallan eanandoallo- ja biebmoministariin Nils Kristen Sandtrøeniin, NBR jođiheddjiin Inge Even Danielseniin ja NBR nuoraidlávdegotti jođiheddjiin Sara Katrine Aleksanderseniin. Ságastallama jođihii Ola Rygh. Ledje historjjálaš muittašeamit, muhto seamma deaŧalaččat lei ságastallan das ahte movt dustet otná ja ihttáš hástalusaid. Ávvudeamis geigejuvvui bálkkašupmi dán jagi nuorra boazobargái, ja boazodoallu ja erenoamážit bohccobiergu oaččui buriid máinnašumiid ávvudeamis ja ávvomállásiin.