Jagi 2026 evttohusas evttoha ráđđehus ahte áŋgiruššanguovllut galget nannejuvvot guovtte ládje: Lasihit Finnmárkogessosa 50 proseanttain, 30 000 ruvnnus 45 000 ruvdnui, ja duppalastit oahppoloana sihkkuma máksomeari 60 000 ruvdnui. Dasa lassin joatká ráđđehus mánáidoaju 6000 ruvdnosaš jahkásaš lasáhusa.

Lea áin nuvttá mánáidgárdi, unnit vearru dábálaš sisaboađus ja luvven el-divada máksimis, ja dasa lassin eai dárbbaš áŋgiruššanguovllu fitnodagat máksit bargoaddidivada. Bearrašii mas leat guokte máná ja oahppoloatna sáhttet olbmuide guoski doaibmabijut addit sullii 200 000 ruvdnosaš ekonomalaš ovdamuni 2026:s.

– Áŋgiruššanguovlu lea strategalaččat dehálaš Norgii. Mii fertet áŋgiruššat ahte mánnábearrašat háliidit orrut davviguovlluin, ja ráđđehus nanne danne doaimmaid mat dahket guovllu eambbo geasuheaddjin dáidda joavkkuide, dadjá gielda- ja guovlouministtar Bjørnar Skjæran.

Dát doaibmabijut gustojit áŋgiruššanguovllus, mii ovdal gohčoduvvui Davvi-Romssa ja Finnmárkku doaibmaguovlun.

– Mii árvalit juolludit oktiibuot sullii 7,2 miljárdda ruvnno dáidda doaimmaide – dát lea 350 miljovnna ruvnno eanet go 2025:s. 2021 ráđđehusmolsuma rájes  leat váikkuhangaskaoamit lassánan badjelaš guokte miljárdda ruvnnuin, go váldit mielde 2026 evttohusa, lohká Skjæran.

Áŋgiruššanguvlui gullet buot Finnmárkku suohkanat ja Romssa davimus suohkanat, ja stáhta lea álggahan olu ekonomalaš váikkuhangaskaomiid ássiide ja fitnodagaide. Ulbmilin lea ásahit guovllu gos lea geasuheaddji orrut, bargat ja ealáhusa doaimmahit. Lea maiddái vejolaš iskat ovdamunnekalkulahtora, gos juohkehaš sáhttá ieš rehkenastit ekonomalaš ovdamuniid go orru áŋgiruššanguovllus.