Lihkku sámi álbmotbeivviin!
Preassadieđáhus | Almmustahtton: 06.02.2026 | Gielda- ja guovlodepartemeanta
− Odne mii ávvudit sámi álbmotbeaivvi. Dán beaivvi mii ávvudit sihke sámi historjjá ja dan ealli kultuvrra, mii lea riikarájiid rastá. Sámi áššiid stáhtaráđđin háliidan sávvat buot sápmelaččaide lihkku beivviin, dadjá kommunála – ja guovlluministtar Bjørnar Skjæran
Sámi álbmotbeaivi ávvuduvvo miehtá Norgga konsearttaiguin, logaldallamiiguin, doaimmaiguin. Doalut leat sihke mánáidgárddiin, skuvllain, suohkaniin ja ásahusain. Davvin gitta lulás ja oarjjás libarda sámi leavga bajemusas leavgastákkuin.
−Dakkár beaivvi šaddá eambbo oinnolaš movt sámevuohta lea stuora oassin min servodagas. Rikkis ja girjás sámi kultuvra lea oassin Norggas. Dat lea kultuvra mainna mii leat rámis ja maid mii searválaga galgat loktet oidnosii ja oassálastimiin, dadjá stáhtaráđđi.
Ráđđehus čuovvola dál Stuoradikki mearrádusa duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta meannudeamis. Okta doaibmabijuin lea nannet sámegielaid ja fuolahit ahte almmolaš bargiide oahpahuvvo eambbo sápmelaččaid vuoigatvuođaid, giela, kultuvrra ja árbevieruid birra.
– Čuovvolahttit Stuoradikki ávžžuhusmearrádusa lea stuora bargu, ja ráđđehus váldá dan duođas. Dán barggus leat báikkálašservodagaid konkrehta seanadan áŋgiruššamat alla árvosaččat. Ovdamearkka dihte lea ollu sámi suohkaniidda biddjon sámi namma dan maŋemus jagi, earret eará lea oaivegávpogii biddjon lullisámegiel namma Oslove. Innlandet fylka lea ožžon lullisámegiel nama ja Nordlándda fylkii lea biddjon davvi- ja lullisámegiel namma. Sámegielnamat geaidnogalbbain leat mávssolaččat sámegiela ja sámi kultuvrra nannemii ja oainnusin dahkamii, dadjá Skjæran.
– Sávan buohkaide fiinna ávvudeami Sámi álbmotbeaivái, dadjá kommunála- ja guovlluministtar Bjørnar Skjæran.
Lihkku beivviin – Læhkoeh biejjine – Vuorbbe biejvijn –Gratulerer med dagen!
Sámi álbmotbeaivi
- Guovvamánu 6. beaivi lea sámi álbmotbeaivi.
- Beaivi ávvuduvvo muitun vuosttaš sámi riikačoahkkimii, mii lágiduvvui metodistagirkus Tråantes 1917. Lei vuosttaš geardi go sápmelaččat čoahkkanedje bargat oktasaš sámi áššiiguin riikarájiid rastá.
- Sámi álbmotbeaivi lea ávvuduvvon Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas 1993 rájes.
- Sámi álbmotbeaivi šattai almmolaš leavgabeaivin Norggas 2004.
Vuorbbe sámij álmmukbiejvijn!
− Uddni sámij álmmukbiejvev ávvudallap. Ávvudallap sáme histåvråv ja ielle kultuvrav rijkarájáj rastá. Gå sáme ássjij stáhttaráde lav, de sávav gájka sámijda vuorbbe biejvijn, javllá suohkan- ja smáv bájkij ministar Bjørnar Skjæran.
Sámij álmmukbiejvev ávvudalli Vuonarijkav miehtáj, konsertaj, lågådallamij, dáhpádusáj ja festaj. Mánájgárdij ja skåvlåj rájes gitta suohkanijda ja institusjåvnåjda. Nuorttat oarjás ja alás, sáme slávgájn slávggiji.
− Dákkir biejven buorebut vuojnnep man stuorra sadje sámevuodan la mijá sebrudagán. Valjes ja moattebelak sáme kultuvrra l oassen Vuonarijkas. Dát la kultuvrra massta mihá lip ja mav aktan galggap låpptit ja oassálasstet, javllá stáhttaráde.
Ráddidus la dálla barggamin tjuovvolimen Stuorradikke mærrádusáv duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå rappårtå giehtadallamis. Oajvvaduvvam dåjmaj gaskan la sámegielajt nannit ja bærrájgæhttjat almulasj bargge galggi ienebut oahppat sáme rievtesvuodaj, giela, kultuvra ja árbbedábij birra.
– Stuorradikke ávttjimmærrádusáv tjuovvolit la stuorra barggo, ja ráddidus dav duodaj válldá. Konkriehta dago bájkálasj sebrudagájn ma li såbadibmáj viehkken, li viek mávsulattja dán bargon. Buojkulvissaj li moadda suohkana sáme namájt oadtjum maŋemus jage nalluj, duola dagu oajvvestáda l oadtjum oarjjelsáme namáv Oslove. Innlandet fylkka l oarjjelsáme namáv oadtjum ja Nordlánda fylkka l nuortta- ja oarjjelsáme namáv oadtjum. Sáme namá galbajn li ájnas viehkken sáme gielav ja kultuvrav vuojnnusij buvtátjit, javllá Skjæran.
– Sávav gájkajda hávsskes Sámij álmmukbiejvev, javllá suohkan- ja smáv bájkij ministar Bjørnar Skjæran.
Læhkoeh biejjine – Vuorbbe biejvijn – Lihkku beivviin – Gratulerer med dagen!
Sámij álmmukbiejvev
- Guovvamáno 6. biejve la Sámij álmmukbiejvve.
- Biejvev ávvudallá vuostasj sáme rijkkatjåhkanime mujtton, mij ásaduváj Roandema metodisstagirkkon jagen 1917. Dát lij vuostasj bále gå sáme rijkarájáj rastá tjåhkanaddin aktisasj vidjurij bargatjit rijkarájáj rastá.
- Sámij álmmukbiejvev lip Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan ávvudallam jage 1993 rájes.
- Sámij álmmukbiejvve sjattaj almulasj slávggimbiejvven Vuonan jagen 2004.
Læhkoe saemiej åålmegebiejjine!
– Daan biejjien saemiej åålmegebiejjiem heevehtibie. Daate biejjie gosse saemien histovrijem jïh dam jielije kultuvrem heevehtidh laanteraasti rastah. Goh staateraerije saemien aamhtesidie, manne gaajhkide saemide biejjine læhkohtem, tjïelte- jïh dajveministere Bjørnar Skjæran jeahta.
Saemiej åålmegebiejjiem heevehte abpe Nöörjesne, konsertigujmie, lohkemigujmie, darjomigujmie jïh feestigujmie. Maanagierteste jïh skuvleste tjïeltide jïh institusjovnide. Jïh noerhteste åarjese jïh jïllese dle saemien saevege bijjemes saevegebïltine saevehte.
– Dagkeres biejjie sjædta vielie våajnoes man stoerre sijjie saemienvoete åtna mijjen sïebredahkesne. Dïhte ræjhkoes jïh gellielaaketje saemien kultuvre bielie Nöörjeste. Daate kultuvre mïsse mijjieh garmerdibie, jïh maam edtjebe ektesne åvtese lutnjedh jïh mejnie edtjebe meatan årrodh, staateraerije jeahta.
Reerenasse barkeminie Stoerredigkien nænnoestimmiegujmie mænngan saetniesvoetekommisjovnen reektehtsem gïetedamme. Dej råajvarimmiej gaskem lea saemien gïelide nænnoestehtedh jïh hoksedh byögkeles barkijh buerebe daajroem åadtjoeh saemiej reaktaj, gïeli, kultuvren jïh aerpievuekiej bïjre.
– Stoerredigkien juvnehtimmiedïrregidie fulkedh lea stoerre barkoe, jïh reerenasse dam itjmieslaakan vaalta. KOnkreete barkoeh voenges sïebredahkine mah bueriedimmieh vedtieh leah joekoen vihkele daennie barkosne. Vuesiehtimmien gaavhtan jienebh tjïelth saemien nommh åådtjeme minngemes jaepien, gaskem jeatjah laanten åejviestaare Oslove. Noerhtelaanten fylhke lea noerhtesaemien nommem åådtjeme jïh sislaanten lea åarjelsaemien nommem åådtjeme. Saemien nommh sjiltine leah vihkeles dåarjoe juktie saemien gïelem jïh kultuvrem eevtjedh jïh våajnoes darjodh, Skjæran jeahta.
– Manne gaajhkesidie vaajtelem hijven Saemiej åålmegebiejjien heevehtimmiem, tjïelte- jïh dajveministere Bjørnar Skjæran jeahta.
Læhkoe biejjine – Vuorbbe biejvijn – Lihkku beivviin – Gratulerer med dagen!
Saemiej åålmegebiejjie
- Goevten 6.b. lea saemiej åålmegebiejjie.
- Daelie biejjie mïerhkesje dam voestes saemien rïjhketjåanghkoem, mij lij Tråantesne 1917. Daate lij voestes aejkien saemieh lin rïjhkeraasti dåaresth tjåanghkenamme juktie tjåenghkies saemien aamhtesi åvteste barkedh, nasjonaalestaati raasti dåaresth.
- Saemiej åålmegebiejjie lea mïerhkesovveme Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne jaepien 1993 raejeste.
- Saemiej åålmegebiejjie byögkeles saevegebiejjie sjïdti jaepien 2004 Nöörjesne.