Guottetáigge lea dehálaš ahte áldoeallu beassá ráfis ja ahte dálkkit ja ealáhat lea buorre, go dat váikkuha misiid ceavzimii. Sáhttet lea stuora váikkuhusat elliidčálgui ja boazoealáhusa birgejupmái, jus miesit eai ceavzze. Danne eai galggaše olbmot vánddardit guottetbáikkiin, go dat sáhttá áldduid muosehuhttit ja dagahit vahága misiide.

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ávžžuha guottetáigge vuhtiiváldit dan, jus don vánddardit doppe gos ealut leat. Dat mearkkaša earret eará ahte it vánddar dárbbašmeahttumiid guottetbáikkiin, čuovut báikkálaš rávvagiid ja doahttalat gaskaboddosaš gáržžidemiid, doppe gos dat leat mearriduvvon. Jus deaivvat bohccuid nala vázzit, de ávžžuhit vázzit birra dahje jorgalit. Beatnaga galggat álohii atnit báttis.

Suehpede daelie

Suehpede daamtaj voerhtjen minngiegietjien raejeste ruffien aalkoven raajan, regionaale jeerehtsh klæjmeste, gåatometsiehkijste jïh geograafeles sijjeste gååvnesieh.

Suehpedebaelie vihkeles boelhke båatsoen produksjovnejaepesne. Raeffie jïh buerie tsiehkieh eatnamisnie eevre vihkeles jis miesieh gelkieh bearkadidh. Miesieh teehpedh suehpeden maahta stoerre konsekvensh utnedh dovne bovtsen tråjjesvoetese jïh båatsoen jieliemasse. Sturremh almetji darjoemistie suehpedslaantesne maehtieh aaltoeh sturredh jïh miesieh maehtieh nåakebe sjïdtedh jallh aaltoeh dejtie laehpieh.

Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente haasta lissiehtamme krööhkemasse dejnie dajvine gusnie båatsoe suehpedebaelesne. Daate sæjhta jiehtedh gaskem jeatjah feelemem gaertjiedidh dejnie åehpies suehpedsdajvine, voenges raerieh fulkedh jïh boelhketjen mieriedimmieh seahkaridh, desnie gusnie dagkerh leah nænnoestamme. Jis bovtsh vuajnah jarkelh, aellieh dej gåajkoe vaedtsedh. Mujhtieh aaj bïenjem lijredh.