Lissiehtamme evtiedimmie båatsoen fealadimmiejieliemasse
Ođas | Almmustahtton: 24.04.2026 | Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta
Båatsoe vielie jïh vielie åtnasåvva goh bielie Nöörjen maarhnabïevnesisnie goh turistelaante. Daate gihtjedimmiem båatsoen fealadimmien bïjre lissehte.
Båatsoen fealadimmiejieleme viehkehte båatsoefuelhkien ekonomijem nænnoestehtedh, abpe jaepien barkoesijjieh sjugniedidh jïh jielije voenges sïebredahkh sjïehteladtedh. Dah aktöörh mah leah dajvine gusnie jïjnjh turisth, stoerre ïedtjem dååjroeh jïh evtiedimmienuepiem utnieh.
Båatsoelatjkoeguejmieh leah dej minngemes båatsoelatjkoej tjïrrh tjïertestamme dam båatsoen fealadimmiejielemem goh hijven nuepie lissiejielieminie. Båatsoelatjkosne 2026/2027 barkoem jåarhka båatsoen fealadimmiejielieminie Evtiedimmieprogrammen tjïrrh Innovasjovne Nöörjese. Latjkoeguejmieh vuejnieh båatsoen fealadimmiejieleme lea hijven nuepie lissiejieleme gellide båatsoesaemide, jïh leah sïemes Innovasjovne Nöörje edtja barkoem jåerhkedh båatsoen fealadimmiejielemem evtiedidh. Ulmie lea jienebh orre sïelth åadtjodh mah leah båatsoen fealadimmiejieliemisnie.
Daan jaepien rååresjimmine latjkoeguejmieh dam dåeriesmoerem lutnjin ektiedamme suetievaarjelæmman båatsoen fealadimmiejieliemisnie. Jïjnjh dejstie fealadimmiedorjesijstie mah faalesuvvieh leah bïepmehtimmie jïh plearoeh gaskesadteme bovtsi jïh turisti gaskem. Lissiehtamme gaskesadteme almetji jïh krievvien gaskem, joekoen krievvien jïh turisti gaskem, vaahram læssene guktie maahta orre skïemtjelassh krïevvese buektedh. Dannasinie dle latjkoeguejmieh vienhtieh vihkeles råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah suetiem heerredieh, ektiedamme dan båatsoen fealadimmiejieliemidie mij våaromem åtna båatsosne.
Båatsoen fealadimmiejieleme edtja sjïere jïh tjïelke dååjrehtimmiem vedtedh. Dannasinie latjkoeguejmieh vienhtieh eevre vihkeles evtiedimmie dorjesåvva båatsoen premissine. Tjuara våaroemasse bïejedh maam båatsoe jïjtje sæjhta fealadimmien bïjre goh lissiejieleme dan daaletje båatsose, jïh evtiedimmie fealadimmiejieliemistie ij edtjh båatsoen aerpievuekien barkoem heerredidh.
Gosse evtiedimmie jåhta båatsoen aerpievuekiejgujmie jïh maahtojne, dle dïhte fealadimmie mij våaromem åtna båatsosne, maahta faamoe sjïdtedh mij dovne gorrede jïh orrestahta - goh aavoe dovne jieliemasse jïh gaajhkesidie mah tjïelke dååjrehtimmieh ohtsedieh.
Innovasjovne Nöörje aktem jïjtse båatsoestillemem åtna, "sïelteevtiedimmie båatsoebaseereme jielieminie", mij edtja sïelteevtiedimmine jïh aarvoesjugniedimmine viehkiehtidh båatsoebaseereme jielieminie. Daate sæjhta jiehtedh dåarjoe båatsoeburride jïh sïeltide mah våaroeminie utnieh båatsoen vierhtide. Evtiedimmieprogrammen ulmie lea jielemem nænnoestehtedh, dorjesh jïh dïenesjh evtiedidh jïh monnehke sjïdtedæmman viehkiehtidh. Ohtsemisnie tjuara vihtiestimmiem buektedh dïeneste jïh monnehkevoeten bïjre, jïh prosjekten orreussjedimmien jïh aarvoesjugniedimmien bïjre.
Innovasjovne Nöörje maahta raajan aktem millijovnem kråvnah joekedidh fïerhten prosjektese evtiedimmieprogrammen tjïrrh sïelteevtiedæmman båatsoen jielieminie. Vierhtieh maahta produksjovnebigkemasse åtnasovvedh, evtiedimmie orre dorjesijstie jïh dïenesjijstie, doekeme- jïh maarhnafaalenassese, maahtoelutnjemasse jïh viermieprosjektide. Finansijeereme tjuara staaten staatedåarjoenjoelkedassi mietie jïh dåehkiejoekedimmienjoelkedassi mietie årrodh.
Innovašuvdna Norggas lea sierra boazodoallodoaibma, «bedriftsutvikling i reindriftsbaserte næringer» (fitnodatovdánahttin boazodoallovuđot ealáhusain), mii galgá doarjut fitnodatovdánahttima boazodoallovuđot ealáhusain. Dat mearkkaša doarjagiid boazodolliide ja fitnodagaide maid vuođđun leat boazodoalu resurssat. Ovdánahttinprográmma ulbmilin lea nannet ealáhusa, ovddidit buktagiid ja bálvalusaid, ja váikkuhit ceavzilis ovdáneapmái. Ohcamis gáibiduvvo dokumentašuvdna vásttolaš ealáhussii ja ceavzilvuhtii, ja prošeavtta earenoamášvuhtii innovašuvdnan ja árvoháhkanvejolašvuhtii.
Innovašuvdna Norga sáhttá juolludit eanemusat miljovnna ruvnno juohke prošeavtta nammii boazodoallovuđot ealáhusaid fitnodatovdánahttima ovdánahttinprográmma bokte. Ruđaid sáhttá geavahit buvttadanreaidduid háhkamiidda, ođđa buktagiid ja bálvalusaid ovdánahttimii, vuovdin- ja márkandoaimmaide, gelbbolašvuođadoaibmabijuide ja fierpmádatprošeavttaide.
Eanet áŋgiruššan boazodoallovuđot mátkeealáhusain
Boazodoalu geavaheapmi márkanfievrrideamis Norgga turistariikan lea lassánan. Dát lasiha jearu boazodoallovuđot turismii.
Boazodoallovuđot mátkeealáhus nanne boazodoalu bearrašiid ekonomiija, addá birrajagi bargosajiid ja láhčá dili ealli báikegottiide. Dat aktevrrat mat leat dakkár guovlluin gos leat ollu turisttat, vásihit stuora jearu ja vejolašvuođa ekonomalaš ovdáneapmái.
Boazodoallošiehtadusbealit leat maŋemus boazodoallošiehtadallamiin deattuhan boazodoallovuđot mátkeealáhusa buorrin vejolašvuohtan lassiealáhussan. 2026/2027 Boazodoallošiehtadusas jotkojuvvo boazodoallovuđot mátkeealáhusáŋgiruššan Innovasjon Norge (Innovašuvdna Norgga) ovdánahttinprográmma bokte. Šiehtadallanbealit oidnet boazodoallovuđot mátkeealáhusa buorren vejolašvuohtan lassiealáhussan máŋgasii boazodoalus ja leat ovttamielalaččat ahte Innovašuvdna Norga joatká barggu ovdánahttit boazodoallovuđot mátkeealáhusa. Mihttomearrin lea ahte ásahuvvojit eanet ođđa fitnodagaid boazodoallovuđot mátkeealáhusa siskkobealde.
Dán jagi šiehtadallamiin válde šiehtadallanbealit ovdan váttisvuođa čadnon njoammunsuodjaleapmái boazodoallovuđot mátkeealáhusas. Máŋga mátkeealáhusbuktaga mat fállojuvvojit sisttisdollet biebmama ja oktavuođa gaskal bohccuid ja turisttaid. Eanet oktavuohta olbmuid ja bohccuid gaskkas, erenoamážit bohccuid ja turisttaid gaskkas, lasiha vára ahte ođđa dávddat sáhttet boahtit ellui. Šiehtadallanbealit oidnet danne ahte lea deaŧalaš ásahit njoammungeahpedeaddji doaibmabijuid mat leat čadnon boazodoallovuđot mátkeealáhussii.
Boazodoallovuđot mátkeealáhus galgá addit earenoamáš ja autenttalaš vásáhusa. Šiehtadallanbealit atnet dan dihte mearrideaddjin dan ahte ovdáneapmi dáhpáhuvvá boazodoalu eavttuid mielde. Ferte bidjat vuođđun dan maid boazodoallu ieš háliida mátkeealáhusain lassiealáhussan dálá boazodollui, ja mátkeealáhusa ovdánahttin ii galgga čuohcat boazodoalu árbevirolaš doaimmaheapmái.
Go ovdáneapmi čuovvu boazodoalu árbevieruid ja máhtu, de sáhttá boazodoallovuđot mátkeealáhus šaddat fápmun mii sihke seailluha ja ođasmahttá – illun sihke ealáhussii ja buohkaide geat ohcet eakti vásáhusaid.