Áigi eambbo dáidagii ja kultuvrii

– Friddja cealkámušat ja ealli dáidda- ja kultureallin leat árvvut maid ráđđehus atná hui mávssolažžan. Oadjebas ekonomalaš stivrejupmi gáibida ahte mii vuoruhit – ja mii válljet lasihit kulturbušeahta maiddái boahtte jagi, dadjá kultur- ja dásseárvoministtar Lubna Jaffrey.

Kultur- ja dásseárvoministtar Lubna Jaffrey dadjá ahte bušeahtta speadjalastá bures dan áiggi mas mii eallit.

– Mii dárbbašit eambbo dáidaga ja kultuvrra dorvvohis áiggis. Mii oaidnit ahte autoriteara fámut ovdánit olu riikkain, ja min mielas lea deháleabbo go goassege ovdal láhčit dili rabas sátnelonohallamii, dáiddalaš friddjavuhtii, eaktodáhtolašvuhtii ja fátmmasteaddji searvevuođaide sihke kultuvrra ja valáštallama oktavuođas, dadjá kultur- ja dásseárvominsttar.

Ráđđehusa 2026 árvaluvvon kulturbušeahtta mielddisbuktá lasáhusaid olu surggiin. Dánsa, musihkka- ja lávdedáiddaásahusat, museat, eaktodáhtolašvuohta ja goanstajierpmi ovdánahttin leat muhtin suorggit maid ráđđehus lea válljen vuoruhit.

Cealkinfriddjavuohta, demokratiija, dásseárvu ja goanstajierbmi

Ráđđehus árvala 37,5 miljovnna ruvnno doaibmabijuide mat galget veahkkin nannet min vuostálastinnávcca boasttudieđuid vuostá.

– Mun oaivvildan ahte dát lea okta min deháleamos doaimmain. Mii, ráđđehussan, galgat dahkat maid sáhttit fuolahit ahte cealkinfriddjavuođas ain leat buorit eavttut min riikkas. Mii háliidit servodaga mas lea nanu ja sorjjasmeahttun ođasmediat ja álbmot mii maiddái boahtteáiggis lea dihtomielalaš dan hárrái gos sii vižžet iežaset máhtu, dadjá kultur- ja dásseárvoministtar.

Doaibmabijut galget ovddidit eambbo máhtu, eambbo dutkama, eambbo guorahalli journalistihka ja buoret čuovvoleami sosiála mediaid hárrái.

Ráđđehus nanne maiddái áŋgiruššama goanstajierpmi ektui ja evttoha juolludit 45 miljovnna ruvnno buhtadusšiehtadussii mii dahká ahte Nationálagirjerájus beassá geavahit aviissaid dáru ja sámi giellamodeallaid hárjeheamis.

– Dáinna mii láhčit dili dasa ahte journalisttat ja mediafitnodagat ožžot mávssu das go giellamodeallat geavahit sin materiála oahppamii. Norga šaddá vuosttaš riika máilmmis mii ásaha dákkár šiehtadusa. Dát dahkat danne go min mielas lea dehálaš bisuhit dahkkivuoigatvuođa goanstajierpmi ovdánahttimis, lohká Jaffrey.

Ráđđehus joatká áŋgiruššat dásseárvosaš servodaga ovddas. Earret eará evttoha ráđđehus nannet dásseárvobarggu suohkaniin, mii lea «Bártnit ja dearvvašvuođafágat» rollamodeallaprošeavtta doarjaga joatkka, ja dieđiha seammás ahte dásseárvosuorggi organiseren, ovddasvástádusjuohku ja váikkuhangaskaoamit  guovddáš aktevrraide galget guorahallojuvvot.

– Mis leat garra áigumušat buoridit dásseárvvu ja unnidit vealaheami ja mii áigut sihkkarastit nu beaktilis dásseárvodoaimmahusa go vejolaš, dadjá kultur- ja dásseárvominsttar.

Dánsa, museat, kulturvisttit, musihkka- ja lávdedáidda

Ráđđehus vuoruha nannet profešunealla dánssa ovddideami ja čájeheami regionála infrastruktuvrra 10 miljovnna ruvnnuin.

Ruđat mannet máŋgga regionála gelbbolašvuođaguovddážii, PRODA profešunealla dánsahárjehallamii ja Danseinformasjonenii .

– Norgga dánsadáidda doalaha alla dási ja oažžu olu rámi sihke dáppe ruovttus ja riikkaidgaskasaččat. Mun lean ovdal dieđihan ahte áiggun loktet friddja suorggi ja dál mii álgit dánssain. Dát lea dakkár juolludus maid mun dieđán mearkkaša olu aktevrraide, lohká Jaffrey.

Ráđđehus evttoha maid oktiibuot 28,9 miljovnna ruvdnosaš lasáhusa musihkka- ja lávdedáiddaásahusaide 2026:s.

Oktiibuot lea musihkka- ja lávdedáiddaásahusaide várrejuvvon birrasiid 3,5 miljárdda ruvnno boahtte jagi.

Ráđđehus evttoha maid nannet museaid.

18 miljovnna ruvnno manná lasi doaibmadoarjagii olu museaide miehtá riikka. Ráđđehus evttoha maiddái juolludit oktiibuot 85 miljovnna ruvnno njealji ođđa prošektii mat leat ohcan doarjaga Nationála kulturvisttiid ortnegis, ja lasiha juolludeami Juvddálaš museai Oslos 7,2 miljovnna ruvdnui Calmeyers gate synagoga oastimii ja máhcaheapmái.

Valáštallan ja eaktodáhtolašvuohta

Ráđđehus áigu ain sihkkarastit ollislaš lassiárvodivatbuhtadusa eaktodáhtolaš organisašuvnnaide, ja evttoha lasihit juolludeami ortnegii 429 miljovnna ruvnnuin 2025 ektui.

Juolludus šaddá dasto badjel golbma miljárdda ruvnno mii boahtá eaktodáhtolašvuhtii buorrin miehtá riikka, earret eará álbmotlaš kultuvrii ja valáštallamii.

– Mii leat vuosttaš ráđđehussan vuoruhan ollislaš lassiárvodivatbuhtadusa juohke áidna jagi. Okta sivain dasa lea ahte mii diehtit man dehálaš eaktodáhtolašvuohta lea lagasbirrasii, searvevuhtii, máhttindovdui ja ustitvuhtii, cealká Jaffrey.

Ráđđehus árvala maiddái juolludit 400 miljovnna ruvnno lassiárvodivatbuhtadussii valástallanjoavkkuide ja servviide go huksejit valáštallanrusttegiid.