• Loga dávvisámegillii

– Gosse noere båatsoesaemieh leah prioriteereme Båatsoelatjkosne 2026/2027, dellie dïhte vuesehte noerh leah vihkeles akten monnehke jïh jielije jieliemasse, dovne daelie jïh jaepiej åvtese, laanteburrie- jïh beapmoeministere Nils Kristen Sandtrøen jeahta.

Akte dejstie ulmiestuvreldh råajvarimmijste lea stoerre lissiehtimmiem vedtedh sjïere gïehtelimmesdåarjosne noeride, 40 000 kråvnaj raejeste 65 000 kråvnaj raajan fïerhtene sïjtebielien åvtehkasse nuerebe 30 jaepieh. Ulmie lea noeride hijven mierieh tseegkemeboelhkesne vedtedh, jïh hoksedh dah ekonomeles våaromem åadtjoeh mah nuepieh vedtieh sijjen jïjtse gïehtelimmiem evtiedidh. Daejnie latjkoeguejmieh vuesiehtieh dah noere sïjtebielieh prioriteerie mah edtjieh sijjen gïehtelimmiem tseegkedh.

Faageprievieöörnege aaj tjarke læssene. Båatsoen jïh duedtien lïerehtimmiekontovre jïh faageprievieöörnege båatsose leah vihkeles juktie dåårrehtimmiem jïh maahtoem gorredidh båatsosne. Daelie öörnegem veaksahkåbpoe darjoeh, jïh latjkoeguejmieh sjïehteledtieh guktie lïerehtæjjah maehtieh hospiteeredh jeatjah dajvine. Daate maahta viehkiehtidh vihkeles bïevnesh- jïh maahtoeevtiedimmiem sjugniedidh.

Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrien jïjtse noerebarkoe læssene latjkosne. Organisasjovnedåarjoe NBR:se læssene, juktie NBR:n noerepolitihkeles moenehtsen barkoem nænnoestidh. Dej gaskem maahta lissiehtimmiem nåhtadidh juktie aktem fïerhten jaepien nasjonaale noeretjåanghkoem öörnedidh, juktie noere båatsoesaemieh sijjiem vedtedh juktie maahtoem lutnjedh jïh viermiebigkemem darjodh. Noeremoenehtse lea dej minngemes jaepiej vihkeles gïele NBR:n barkose orreme, jïh daan jaepien latjkoe våaromem beaja juktie daam barkoem enn vielie profesjonaliseeredh.

Maarhnamoenehtse båatsoen bearkose edtja aaj jåerhkedh sov laavenjostoem båatsoenoerine. Moenehtse lea åasam "Jaepien noere båatsoealmetje" tseegkeme, mij lea positijve tsåatskelesvoetem åådtjeme dovne jieliemisnie jïh byögkelesvoetesne. Maarhnamoenehtse  maarhnabiejjiem öörnede NBR:n noeremoenehtsasse. Latjkoeguejmieh leah sïemes daate laavenjostoe edtja jåerhkedh jïh vijriesåbpoe evtiesovvedh. Daate våajnoes dorje guktie noerh viehkiehtieh dovne jieliemasse jïh goerkesen bïjre.

Daan jaepien maarhnabiejjie båatsoenoeride lea voerhtjen 16.b. Maarhnabiejjien åssjele lea båatsoeburrien noerh skreejredh jïh daajroem vedtedh dan bïjre mij heannede aarvoesuerkesne, miehtjiesdajveste buertien gåajkoe.

Tjåanghkan daah råajvarimmieh ållesth evtiedimmiem noeride båatsosne sjugniedieh - dåårrehtimmeste jïh maahtoelutnjemistie, ekonomeles dåarjoeöörnegidie jïh sijjieh tseegkedh gusnie maahta meatan årrodh jïh baajnehtidh. Latjkoe tjïelkelaakan vuesehte noeri råålla ij leah ajve båetijen aejkien bïjre, men aaj daan beajjetje båatsoen noeride dåarjoehtidh.

Nanne áŋgiruššama boazodoallonuoraiguin

Boazodoallonuorat leat dán jagáš boazodoallošiehtadusa guovddážis. 2026/2027 boazodoallošiehtadusas leat šiehtadallit, stáhta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR), vuoruhan doaibmabijuid mat nannejit daid nuoraid rekrutterema, gealbudeami ja vejolašvuođaid geat háliidit vuođđudit boahtteáiggiset boazodollui.

- Dat go nuorra boazodoallit leat vuoruhuvvon 2026/2027 boazodoallošiehtadusas, čájeha ahte nuorat leat dehálaččat guoddevaš ja ceavzilis ealáhussii, sihke dál ja boahttevaš jagiid, dadjá eanadoallo- ja biebmoministtar Nils Kristen Sandtrøen.

Okta mearrediđoleamos doaibmabijuin lea mearkkašahtti láhkai lasihit erenoamáš doaibmadoarjagiid nuoraide, 40 000 ruvnnu rájes gitta 65 000 ruvnnu rádjai juohke vuollel 30 jahkásaš siidaoassejođiheaddji nammii. Ulbmilin lea addit nuoraide buriid rámmaid ásahandásis ja sihkkarasit sidjiide dakkár ekonomalaš vuođu mii dahká vejolažžan ovddidit iežas doalu. Nu dovddahit šiehtadallit ahte sii vuoruhit nuorra siidaoassejođiheddjiid geat leat ásaheamen doaimmaset.

Fágareiveortnet nannejuvvo maiddái garrasit. Boazodoalu ja duoji oahpahuskantuvra ja boazodoalu fágareiveortnet leat dehálaččat rekrutterema ja gelbbolašvuođa sihkkarastimii boazodoalus. Dál nannejuvvo ortnet, ja šiehtadallit láhčet dili dakkár ortnega ásaheapmái mas fidnooahppit sáhttet hospiteret eará orohagain. Dat sáhttá váikkuhit dehálaš diehto- ja gelbbolašvuođalonohallamii.

Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi iežas nuoraidbargu loktejuvvo šiehtadusas. Organisašuvdnadoarjja NBR:i lasihuvvo, nannen dihtii NBR nuoraidlávdegotti barggu. Earret eará sáhttá lasiheami geavahit lágidit jahkásaš nationála nuoraidčoahkkaneami ja ásahit boazodoallonuoraide gealbudan- ja fierpmádathuksenarena. Nuoraidlávdegoddi lea maŋimus jagiid leamaš dehálaš jietna NBR bargui, ja dán jagáš šiehtadus bidjá vuođu dasa ahte dahkat dan eanet fitnolažžan.

Bohccobierggu márkanlávdegoddi galgá joatkit ovttasbarggu boazodoallonuoraiguin. Lávdegoddi lea ásahan «Dán jagáš nuorra boazodoalli» nammasaš bálkkašumi, mii lea ožžon positiivva fuomášumi sihke ealáhusas ja almmolašvuođas. Márkanlávdegoddi lágida márkanbeaivvi NBR nuoraidlávdegotti ovddas. Šiehtadallit leat soahpan viidáseappot fievrridit ja ovddidit dán ovttasbarggu. Dat oainnusindahká nuoraid doarjaga sihke ealáhussii ja ealáhusa beagginbargui.

Dán jagáš márkanbeaivi boazodoallonuoraide lágiduvvo cuoŋománu 16, b. Márkanbeaivvi ulbmil lea movttiidahttit boazodoallonuoraid ja oahpásmahttit sin dasa mii dáhpáhuvvá árvogollosis, duoddaris gitta beavdegurrii.

Doaibmabijut oktiibuot mearkkašit ollislaš áŋgiruššama boazodoallonuoraiguin – rekrutterema ja gealbudeami rájes gitta ekonomalaš doarjjaortnegiid ja oassálastin- ja váikkuhanarenaid ásaheami rádjai. Šiehtadus čájeha čielgasit ahte nuoraid rollas ii leat sáhka dušše boahtteáiggis, muhto maiddái das ahte doarjut dálá boazodoallonuoraid.