– Oljo- ja gássaindustriija lea mearrideaddjin Norgii ja Eurohpái. Ráđđehus almmuha odne ođđa ohcanguovlluid TFO:s ovddidan dihte petroleumssuorggi vai dat ain duddjošii stuora árvvuid searvevuhtii, huksešii vuođu buriid bargosajiide miehtá riikka, sihkkarasttašii min oktasaš čálggu ja livččii mielde váikkuheame Eurohpá energiijafuola ja sihkarvuođa, cealká stáhtaministtar Jonas Gahr Støre.

Ovdagihtii meroštallojuvvon guovlluin juolludeapmi (TFO) lea jahkásaš konsešunvuorru mas leat mielde nannánjuolggi eanemus dovddus ohcanguovllut. TFO-ortnega bokte lea oljofitnodagain vejolaš ovdagihtii diehtit man mutto ohcanguovllu sii ožžot atnit ja dat lea deaŧalaš petroleumdoaimma ealáhussii mas jurddašuvvo mii lea buoremus guhkitáigge vuollái. Badjel 50 jagi ohcanáigodaga maŋŋel, de gullá dálá TFO-ortnegii eanas oassi dan areálas mii lea rahppojuvvon ja olámuttos Norgga nannánjuolggis.

– Jahkásaš konsešunvuorut ja buorit, stabiila ja einnostahtti rámmaeavttut leat mearrideaddjin vai jovssaše petroleumpolitihka ulbmila. Danne lea otná almmuheapmi ja dasa gullevaš TFO-guovllu viiddideapmi deaŧalaš. Ja lea deaŧalaš ahte ealáhus boahtteáiggis maid ohcá ođđa, stuorát vejolašvuođaid dáin guovlluin. Ii dat galgga leat dálá infrastruktuvrra lahka ohcama sadjái boahtit, muhto dasa lassin, cealká energiijaministtar Terje Aasland.

TFO 2026 almmuhuvvo almmolaš gulaskuddamiid almmuhanevttohusaid vuođul. Stuorámus rievdadus diimmá vuoru ektui lea ahte TFO-guovllu dál viiddidit. Petroleumfágalaš árvvoštallamiid vuođul lea TFO-guovlu viiddiduvvon oktiibuot 70 blohkain. Guovlu lea viiddiduvvon sihke Davvimearas, Norggaábis ja Barentsmearas. Almmuheamis leat mielde dat areálat maid fitnodagat nammadedje 26. konsešunvurrui 2025 čavčča. Danne ii čađahuvvo 26. konsešunvuorru 2026:s. Departemeanta bargá viidáseappot 26. konsešunvuoruin.

Fitnodagaid ohcanáigemearri TFO 2026:s lea čakčamánu 1. b. dii. 15.00. 12.00. Ja bargojuvvo dan ala ahte ođđa rogganlobit almmuhuvvon guovlluin sáhttet juhkkojuvvot 2027 álggus.

Ollislaš almmuhanteaksta, ođastuvvon kárta almmuhuvvon blohkain, DBS-, biras- ja guolástusdilit ja eambbo dieđut leat siiddus Sokkeldirektoratets hjemmeside.

TFO-ortnega duogáš

Norgga oljo- ja gássaindustriija lea riikka stuorámus ja deaŧaleamos ealáhus árvoháhkamii, ja dat buktá dietnasa stáhtii, eksportii ja investeremii.

Ja vai bisuha doaimmaid guhkit áigge vuollái, de lea deaŧalaš ahte ohcanbargu lea joatkevaš. Ohcan dagaha vejolažžan gávdnat ođđa gávdnosiid mat sáhttet viidduduvvot ja dasto bisuhit doaimma ja buvttadeami. Ráves guovlluin leat ođđa gávdnosat deaŧalaččat danne vai olahuvvo buorre kapasitehtaávkkástallan buvttadan- ja fievrridanrusttegiin ja vai bures hálddašuvvet áigekritihkalaš resurssat.

Norgga petroleumdoaimmas leat garra gáibádusat go lea sáhka dearvvašvuođas, birrasis ja sihkarvuođas ja das ahte vuhtiiváldit birrasa. Ja adnojuvvo maid hui deaŧalažžan sihkkarastit buori ovttasássama eará ealáhusaiguin.

Juohkin  álggahuvvui 2003:s  ovdagihtii meroštallojuvvon guovlluin, vai lea vejolaš árrat juo guorahallat daid geologalaš osiid mat leat eanemus dovddus. Dáin guovlluin njiedjá vurdojuvvon gávnnus. Eanas ohcet smávit gávdnosiid maid vuođul ii sáhte iehčanas huksemiid álggahit, muhto mat sáhttet leat hui gánnáhahttit jus daid geahččá eará gávdnosiid ektui ja/dahje jus daid sáhttá čatnat dálá dahje plánejuvvon infrastruktuvrii. Danne lea deaŧalaš ahte dáid guovlluid dutkan lea áigeguovdil. Ja lea deaŧalaš diehtit makkár guovlluid lea vejolaš ohcat TFO:s ja lea maiddai deaŧalaš dássedit háhkat ođđa areálaid, vai gártá leat beaktilis guorahallan. Dan dihte čađahuvvojit TFO-vuorut jahkásaččat.

Almmuhemiid oktavuođas árvvoštallet galgá go TFO-guovlu viiddiduvvot. Guovllu viiddidit dađistaga go ođđa guovlluid isket. TFO-konsešunvuoru álget čađahettiin petroleumfágalaš árvvoštallama das ahte galgá go TFO-guovllu viiddidit. Sokkeldirektoráhta dahká petroleumfágalaš árvvoštallama. Ovdagihtii meroštallojuvvon guovlluid viiddideami oktavuođas evttohit eiseválddit dakkár areálaid mat leat meroštallojuvvon leat petroleumfágalaččat láddan. Go vuođđun adno definišuvdna petroleumfágalaččat láddan dahje eahpeláddan guovllut, de leat dát guhkeáigge geavahusa vuođul, operašonaliserejuvvon čuovvovaš petroleumfágalaš eavttuide, main okta dahje eambbo leat vuođđun evttohussii: dvuođđun evttohussii:

  • Infrastrukturlahka areála. Dát guoská sihke dálá ja plánejuvvon infrastruktuvrii. Resurssat mat ležžet leat areálain adnojuvvojit leat áigeráddjejuvvon.
  • Areála mas lea ohcanhistorjá. Dasa gullet dat areálat mat ovdal leat juolluduvvon ja ruovttoluotta jođihuvvon, areálat main leat oahpes rogganmodeallat ja areálat mat leat gaskal juolluduvvon ja ruovttoluotta jođihuvvon areálaid.
  • Areála mii lea ovdagihtii meroštallojuvvon areálaid lahka, muhto ii leat ohccojuvvon nummarastojuvvon vuoruin.
  • Go TFO-guovllu viiddidemiid árvvoštallet, de deattuhit maid deaŧalažžan bisuhit ohcandoaimmaid ja buvttadeami nannánjuolggi alde.

Petroleumfágalaš árvvoštallamiid vuođul viiddidit TFO-guovllu TFO 2026 várás 70 blohkaiguin dahje blohkkaosiiguin, ja dat leat 38 blohka Barentsábis, 10 blohka Norggaábis ja 22 blohkka Davvimearas. Lassáneapmái gullet dat areálat gos leat oahpes rogganmodeallat ja rogganhistorjá, areálat mat leat máhcahuvvon ja areálat mat leat geográfalaččat gaskal juolluduvvon ja máhcahuvvon areálaid. Ja muđui de dat areála mii lea dálá ovddalgihtii meroštallojuvvon areálaid lahka.

Gulaskuddancealkámušaid árvvoštallan

Duogáš

Departemeanta sáddii TFO 2026 almmuhanevttohusa almmolaš gulaskuddamii ođđajagimánu 13. b. 2026. Gulaskuddanáigemearri lei guovvamánu 24. b. seamma jagi. Gulaskuddanvuorus jerrojuvvui, ásahuvvon geavada vuođul [1],  leatgo boahtán ođđa, deatalaš dieđut mat leat relevánta go galget mearrádit gos sáhttá leat petroleumdoaibma maŋŋil go Stuoradiggi meannudii maŋemus hálddašanplána.

Energiijadepartementii bohte oktiibuot 35 gulaskuddancealkámuša priváhta olbmuin, fitnodagain, organisašuvnnain, ovtta fylkkasuohkanis, stáhta etáhtain, Sámedikkis ja departemeanttain.

Buot gulaskuddancealkámušaid leat árvvoštallan.

Gulaskuddancealkámušat, ja daid árvvoštallamat, leat leamaš oassin mearrádusvuđđui go ráđđehus dál lea mearridan almmuhit TFO 2026.

Gulaskuddancealkámušat

Departemeanta dáhttu čujuhit dasa ahte ráđđehus lea ovddidan stuoradiggedieđáhusa, Meld. St. 21 (2023-2024) Helhetlige forvaltningsplaner for de norske havområdene, med oppdaterte forvaltningsplaner for havområdene 5. april 2024 og behandlet i Stortinget 13. juni samme år gjennom Innst. 375 S (2023-2024). Dán proseassas lea ráđđehus váldán vuhtii ođđa dieđuid ja bidjan daid ovdan Stuorradiggái. Petroleumdoaimma rámmat dieđáhusas biddjojuvvojit vuođđun TFO 2026 almmuheapmái.

Eanas gulaskuddanásahusat dorjo almmuhanevttohusa, nu movt dat lei sáddejuvvon almmolaš gulaskuddamii.

Muhtun gulaskuddancealkámušat guoskkahedje petroleumdoaimma ja dálkkádaga vuhtiiváldima. Norgga dálkkádatpolitihkka vuođđuduvvo dan prinsihppii mii lea ON-jođihuvvon dálkkádatovttasbarggus, ja das lea maid mielde Parisa šiehtadus. Ja leat viiddis ráddjemat suorggi áibmočuozahusaid ektui. Petroleumdoaibma gullá čavga rámmastivrejuvvon luoitingohččosii maid Stuorradiggi lea dohkkehan, ja dáid rámmaid siskkobealde galget fitnodagat ohcat, hukset ja viežžat daid resurssaid mat leat gánnáhahttit. Dát gulaskuddan ii leat Norgga dálkkádatpolitihka birra, muhto vejolaš rievdadusaid birra mas leat ođđa mávssolaš dieđut mat leat áigeguovdilat Stuorradikki mearrádussii go lea sáhka dan birra gos petroleumdoaibma sáhttá leat. Dákkár cealkámušat leat olggobealde gulaskuddama mandáhta ja leat váldojuvvon diehtun. Muhtun gulaskuddancealkámušat leat TFO-ortnega ja TFO 2026 čađaheami birra. Dát gulaskuddan ii leat TFO-ortnega guoskevaš rievdadusaid birra, ii ge petroleumpolitihka birra, muhto vejolaš ođđa mávssolaš dieđuid dihte mat leat áigeguovdilat Stuorradikki mearrádussii go lea sáhka dan birra gos petroleumdoaibma sáhttá leat. Dákkár cealkámušat leat olggobealde gulaskuddama mandáhta ja leat váldojuvvon diehtun.

Muhtun gulaskuddanvástádusain vuosttildit osiid almmuhusas oppalaš, dovddus biraslaš áššečuolmmaid geažil, mat gusket SVO-guovlluide. Dát ákkat ledje dovddus ákkat ja árvvoštallojuvvon dalle go Stuorradiggi mearridii petroleadoaimma gustovaš rámmaid. Gulaskuddancealkámušat eai árvvoštallojuvvo sisttisdoallat ođđa mávssolaš dieđuid mat leat áigeguovdilat Stuorradikki mearrádussii go lea sáhka dan birra gos petroleumdoaibma sáhttá leat, muhto mielddisbuktet mearkkašahtti rievdadusa petroleumpolitihkas. Mearradutkaninstituhtta, mas lea ovddasvástádus buktit ollu duogášdieđuid Norgga áhpeguovlluid birasdili birra hálddašanplánaid barggus, cealká ahte eai leat boahtán ođđa, mávssolaš dieđut dan rájes go maŋemus hálddašanplána ráhkaduvvui. Diekkár cealkámušat leat váldojuvvon diehtun.

Guolástusaid deastagat leat vuhtiiváldojuvvon oppalaš eavttuid bokte mat leat konsešundokumeanttain ja maid ásahuvvon njuolggadusaid bokte. Seamma guoská skiipajohtolahkii ja fanasráđuid ja vejolaš kulturmuittuid vuhtiiváldimii. Guollebiebman mearas ja petroleadoaimma gaskavuohta lea árvvoštallojuvvon gonagaslaš resolušuvnna oktavuođas go lea sáhka guollebiebmansajiin mearas.

TFO 2026 almmuhuvvo dan almmuhanevttohusa vuođul mii lea leamaš almmolaš gulaskuddamis.