Dálkkádatdoaimmaid ja kulturmuittuid nannen/Nænnoestahteme barkoe klijman jïh kultuvremojhtesi gaavhtan/Nanniji dálkádagá ja kulturmujtoj bargov

Ráđđehus vuoruha dálkkádatdoaimmaid ja kulturmuittuid 2015 bušeahttaárvalusas. Dálkkádat- ja birasdepartemeantta bušeahtta lassána golmmain miljárddain boahtte jagi, ja ruđat vuoruhuvvojit dálkkádat- ja vuovdeprošektii. Departemeanta árvala maid biogássa strategiijaid, ja 20 ođđa miljovnna kruvnnu árvaluvvo geavahit stoalpokirkuid ja muorraviesuid buollinsihkkarastindoaimmaide.

Ráđđehus vuoruha dálkkádatdoaimmaid ja kulturmuittuid 2015 bušeahttaárvalusas. Dálkkádat- ja birasdepartemeantta bušeahtta lassána golmmain miljárddain boahtte jagi, ja ruđat vuoruhuvvojit dálkkádat- ja vuovdeprošektii. Departemeanta árvala maid biogássa strategiijaid, ja 20 ođđa miljovnna kruvnnu árvaluvvo geavahit stoalpokirkuid ja muorraviesuid buollinsihkkarastindoaimmaide.

-Dálkkádatpolitihkka lea suorgerasttideaddji. Ráđđehus oktilaš politihkka galgá jorgalahttit Norgga nuoskkitkeahtes servodahkan. Mii fertet investeret ruoná čovdosiid vai beassat  jođihit  ruoná nuppástuhttima. Guhkesáigásaš ja  gudneáŋgiris dálkkádatpolitihkka galgá leat nuppástuhttima vuođđun. Dáinna bušeahtain beassat mii bures álggahit nuppástuhttindoaimmaid ja dat oidno iešguđet departemeantta fágasurggiin,  cealká dálkkádat- ja birasministtar Tine Sundtoft.

Oppalaš dieđuid ráđđehusa dálkkádat- ja birasdoaimmaid birra gávnnat dáppe.

Ráđđehus árvala dálkkádat- ja vuovdeáŋgiruššamiid vuoruhit hui bajás dainna ulbmilin ahte geahpedit dálkkádatgássaluoitimiid vuovdečuollamiid ja vuovdebillistemiid geažil ovdáneaddjiriikkain.

-  Dálkkádat- ja vuovdeáŋgiruššamiid bokte čađahuvvo beaktilis dálkkádatpolitihkka, ja seammás leat mielde geahpedeamen geafivuođa min ovttasbargo riikkain,  dadjá Sundtoft..

Dálkkádat- ja vuovdeáŋgiruššamiidda lasihuvvo 34,1 miljovnna kruvnnuin

Árvalusa mielde lasihuvvo dálkkádat- ja vuovdeáŋgiruššamiidda 134,1 miljovnna kruvnnu. Dán suorgái lea de juolluduvvon golbma miljárdda kruvnnu. Norga lea njunnošis jođiheamen riikkaidgaskasaš dálkkádatpolitihka. Áŋgiruššama ulbmilat leat geatnegahtti ja gáibideaddji, ja bohtosat dán rádjai čájehit ahte lea vejolaš hábmet ollislaš ja searvadahtti dálkkádatpolitihka mii maid vuhtiiváldá ovdáneaddjiriikkaid dárbbuid.

Logi miljovnna biogássii

Ráđđehus árvala juolludit logi miljovnna Dálkkádat- ja birasdepartemeantta bušeahta bokte ollašuhttit biogássastrategiijaid. Ruđat galget geavahuvvot dutkandoaimmaide ja geahččaladdanrusttegii biogássa buvttadeami várás.

20 miljovnna buollinsihkkarastindoaimmaide

Sihkkarastin dihte stoalpokirkuid ja muorraviesuid mat leat lahkalagaid huksejuvvon, árvala ráđđehus 20 miljovnna kruvnnu dárbbašlaš buollinsihkkarastindoaimmaide várjalan dihtii dehálaš kulturmuittuid.

Logi miljovnna Olgoeallima jahkái

Ráđđehus áigu jagi 2015 lágidit Olgoeallima jagi, dainna ulbmilin ahte eanebut servet  olgoáibmodoaimmaide. Dát lea okta oassi ráđđehusa barggus ahte ovddidit álbmotdearvvašvuođa ja eaktodáhtolaš doaimmaid. Jagi mielde lágiduvvojit iešguđetlágan olgodoaimmat miehtá riikka. Olgodoaimmaid doarjjapostii lasihuvvo logi miljovnna kruvnnuin.

Logi miljovnna lohkat jiekŋaguovžžaid

Ráđđehus árvala juolludit logi miljovnna kruvnnu jiekŋaguovžžaid lohkamii Svalbárddas ja Barentsábis jagi 2015.  Meroštallojuvvon  jiekŋaguovžalohku leai  sullii 2650 dalle go lohkan čađahuvvui 2004. Jiekŋaguovžžat leat eallit Árktisis maidda dálkkádatrievdamat sakka čuhcet. Norgga Polárainstituhtta ovttas  ruošša bargoskihpáriiguin galget čađahit lohkama.

Čorget nuoskkiduvvon mearrabotni

Ráđđehus árvala lasihit juolludusa logi miljovnna kruvnnuin čorget mearrabotni mii lea nuoskkiduvvon birasváralaš ávdnasiiguin. Dat mielddisbuktá ahte prošeakta Davvi-Norggas sáhttá čađahuvvot.

Luossa- ja guvžágenabáŋku

Ráđđehus árvala lasihit bušeahta 27 miljovnna kruvnnuin ásahan dihtii genabáŋkku  luosaid ja guvžžáid várás.

Divatkeahtes bázahusolju

Ráđđehus árvala heaittihit bázahusoljju divatgeatnegasvuođa. Sihkkarastin dihtii ahte dat čohkkejuvvo ja vurkejuvvo dohkálaččat, ráđđehus árvala lasihit doarjaga go bázahusoljju buktá vuostáiváldin fitnodahkii.  

121 miljovnna vuovdesuodjaleapmái

Ráđđehus árvala 121 miljovnna vuovdesuodjalandoaimmaide boahtte jagi. Dat lea seammá go 2012, muhto uhcit go dat mii dán jagi juolluduvvui. Sivvan geahpedeapmái lea earret eará ahte eaktodáhtolaš vuovdesuodjaleapmi mii leai jagi 2012 lea dál heaittihuvvon. Dan rájes go ortnet álggahuvvui, de lea geavahuvvon  ollu ruhta eaktodáhtolaš vuovdesuodjalandoaimmaide. Dán áigodagas lea geavahuvvon sullii 740 miljovnna kruvnnu.

Dálkkádat- ja birasdepartemeantta jagi 2015 bušeahttaárvalusa gollorámma lea 8 029,3 miljovnna kruvnnu.

Sørsamisk:

Nænnoestahteme barkoe klijman jïh kultuvremojhtesi gaavhtan

Reerenasse klijmam jïh kultuvremojhtesh prioriteerede gosse staatebudsjedtem raereste jaapan 2015. Klijma- jïh skåajjeprosjekte golme millijardh kråvnah åådtje Klijma- jïh byjresedepartemeenten budsjedtesne mubpien jaepien. Departemeente aaj aktem strategijem buakta biogaassese, jïh 20 orre millijovnh kråvnah praedtieheerredæmman bïltegærhkojste jïh moeregåetiebyjresistie juhtieh.

-Klijmapolitihke lea gaajhki sektovri bijjielisnie. Reerenassen tjåenghkies politihke edtja viehkiehtidh guktie Nöörje akten siebriedahkese jorkese vuelege luejhtemigujmie. Mijjieh tjoerebe kruana vuekieh skåårvedh daan biejjien juktie åvtegietjesne årrodh dennie kruana jarkelimmesne båetijen aejkien. Dïhte våarome daan jarkelæmman lea akte guhkies jïh ambisiööse klijmapolitihke. Daejnie budsjedtine libie hijvenlaakan jarkelimmine aalkeme, jïh dam maahta vuejnedh suerkine dejtie ovmessie departemeentide, klijma- jïh byjreseministere Tine Sundtoft jeahta.

Bijjieguvvie reerenassen ovmessie klijma- jïh byjreseråajvarimmiejgujmie maahtah daesnie gaavnedh.Reerenasse stoerre lissiehtassem raereste daltesisnie klijma- jïh skåajjeråajvarimmine mah viehkehteminie dam gaskenasjovnaale barkoem klijmagaasseluejhtieminie giehpiedidh tjoehpemistie jïh vaeniedimmeste skåajjeste evtiedimmielaantine.

-Klijma- jïh skåajjeråajvarimmie aktem radtjoes klijmapolitihkem vuesehte, seamma tïjjen goh mijjieh viehkehteminie giefiesvoetem giehpiedidh dejnie laantine mejgujmie laavenjostebe, Sundtoft jeahta.

Klijma- jïh skåajjeråajvarimmie lissehte 134,1 millijovnh kråvnajgujmie
Raeriestimmie sæjhta jiehtedh klijma- jïh skåajjeråajvarimmie lissehte 134,1 millijovnh kråvnajgujmie. Råajvarimmie sæjhta dellie aktem dåarjoem utnedh golme millijardh kråvnine. Nöörje akte vihkeles tsevtsiedæjja juktie ambisjovnedaltesem lutnjedh dennie gaskenasjovnaale klijmapolithkesne. Dah ulmieh dan råajvaræmman leah stoerre jïh krïevije, men nov gujht illedahkh daan mearan vuesiehtieh nov gujht gåarede aktem ellies jïh sjïehtesjamme klijmapolitihkem gorredidh, seamma tïjjen goh evtiedimmielaanti daerpiesvoeth krööhkeste.

Luhkie millijovnh biogaassese
Reerenasse aaj raereste luhkie millijovnh kråvnah dåarjodh Klijma-jïh byjresedepartemeenten budsjedten bijjelen juktie biogaassestrategijem illedh. Beetnegh edtjieh dotkemasse jïh pilotetseegkeldahkide juhtedh mah edtjieh biogaassem darjodh. Råajvarimmie maahta viehkiehtidh maaksojde giehpiedidh gosse biogaassem dorje.

20 millijovnh praedtievaarjelæmman
Juktie aktem eensi praedtievaarjelimmiem hoksedh bïltegærhkojste jïh söökes moeregåetiebyjresijstie, reerenasse raereste 20 millijovnh kråvnah dåarjodh akten daerpies praedtievaarjelæmman olles vihkeles kultuvremojhtesh dassenh.

Luhkie millijovnh Ålkoejieleden jaapan
Jaepien 2015 reerenasse sæjhta Ålkoejieleden jaepiem tjïrrehtidh, dejnie ulmine ålkoejielededarjoemidie årroji luvnie lissiehtidh. Daate lea aaj akte vihkeles dåarjoe reerenassen barkosne almetjehealsojne jïh jïjtjevyljehke barkojne. Daan jaepien jïjnjh læssanamme luhkie millijovnh kråvnajgujmie.

Luhkie millijovnh juktie jïengebïernh ryöknedh
Reerenasse raereste luhkie millijovnh kråvnah juktie jïengebïernem ikth vielie ryöknedh Svalbardesne jïh Barentsmearosne jaepien 2015. Gosse ryöknemem tjïrrehti jaepien 2004, aerviedi låhkoe lij medtie 2650 jïengebïernh. Jïengebïerne lea akte dejstie aarhtijste Arktisisnie mij lea prååsehkommes klijmajarkelimmide. Norsk Polarinstitutt edtja ryöknemem tjïrrehtidh russiske barkoevoelpigujmie.

Sjïekedimmie dearjoeh dajvesne
Reerenasse raereste dåarjoem lissiehtidh luhkie millijovnh kråvnajgujmie juktie dearjoeh dajvem jïh mearoebetniem sjeakodh mah leah dearjoedahteme byjresevaarege aamhtesigujmie. Dan åvteste maahta aktegsprosjekth Noerhte-Nöörjesne tjïrrehtidh.

Gen-baanghke loesese jïh mearoedååpmehkasse
Juktie gen-baanghkem tseegkedh loesese jïh mearoedååpmehkasse ektiedamme Hardangerfjovlese, reerenasse raereste budsjedtem lissiehtidh 27 millijovnh kråvnajgujmie.

Maaksoeluajhtasovveme spill-åljese
Reerenasse aaj raereste maaksoeluajhtasovvemem spill-åljese hiejhtedh. Juktie aktem eensi tjöönghkemem jïh gïetedimmiem spill-åljeste hoksedh, reerenasse raereste aaj dåarjoem lissiehtidh mij vadtasåvva gosse spill-åljam deellie. Daate sæjhta jiehtedh aktem lissiehtamme dåarjoem 30 millijovnh kråvnine.

121 millijovnh skåajjevaarjelæmman
Reerenasse 121 millijovnh kråvnah raereste skåajjevaarjelæmman mubpien jaepien. Daate lea seamma dåarjoe goh 2012, men akte giehpiedimmie destie maam dåarjoeji budsjedtese daan jaepien. Fåantoe vueliedæmman lea gaskem jeatjah daate raajroe mij sjïdti 2012 jïjtjevyljehke skåajjevaarjelæmman lea nåhkeme daelie. Stoerre veahkah leah åtnasovveme jïjtjevyljehke skåajjevaarjelæmman mænngan öörnege eelki ovrehte luhkien jaepien gietjeste. Ållesth daan boelhken medtie 740 millijovnh kråvnah leah åtnasovveme.

Klijma-jïh byjresedepartemeenten budsjedtese jaepien 2015 aktem maaksoemieriem åtna 8 029,3 millijovnh kråvnine.

Lulesamisk

Nanniji dálkádagá ja kulturmujtoj bargov


Ráddidus dálkádagáv ja kulturmujtojt vuorot 2015 stáhtabudsjehta oajvvadusán. Dálkádak- ja miehttseprosjækta oadtju gålmmå millijárda kråvnå Dálkádak- ja birásdepartementa budsjehtas boahtte jahkáj. Departemænntaj biedjá aj åvddån ådå biogássa strategijav, ja ájn vil 20 millijåvnå kråvnå manni stavgirkkoj ja muorragoahtebirrasij sihkarasstemij.

Dálkádakpolitihkka juohkka suorggáj guosská. Ráddidusá ålleslasj politihkka galggá viehkken gå galggap Vuonav rievddadit dakkir sebrudahkaj mij ij heva gássajt nuoskoda. Hæhttup ruoná tjoavddusijda investerit uddni jus galggap åvdemusán ruoná målssomin mij boahtá. Rievddama vuodo le guhkesájggásasj ja rahtjalis dálkádakpolitihkka. Dán budsjehta baktu lip buorre jådon rievddamijn ja dat vuojnnu iesjgeŋga departementa suorgen, javllá dálkádak- ja birásminisstar Tine Sundtoft.

Ráddidusá dálkádak- ja birásdåjmajt gávna dáppe.
Ráddidus oajvvat galggá viehka ålov ienebut juollodit dálkádak- ja miehttsevuorodibmáj mij le viehkken rijkajgasskasasj bargguj klimágássaj luojttema binnedime gáktuj miehttsetjuollamis åvddånahtte lándajn,
- dálkádak- ja miehttsevuorodibme le mærkkan dåbmaris dálkádakpolitihkkaj, sæmmi båttå aj binnedip hæjovuodav daj lándajn gejn aktan barggap, javllá Sundtoft.

Dálkádak- ja miehttserudá lassáni 134,1 millijåvnå kråvnåj
Oajvvadus mierkki dálkádak- ja miehttserudá lassáni 134,1 millijåvnå kråvnåj. Navti le ålles juollodibme gålmmå millijárda kråvnå. Vuodna le ájnas berustiddje váj rijkajgasskasasj dálkádakpolitihka ambisjåvnå galggi stuorránit. Ulme li galla gássjela ållidit, ajtu vuosedi båhtusa dálátji dåhkki ålleslasj ja integreridum dálkádakpolitihkav tjadádit sæmmi båttå gå åvddånahtte lándaj ietjasa dárbo várajda váldeduvvi.
Lågev millijåvnå biogássaj
Ráddidus oajvvat vijddásappot juollodit lågev millijåvnå Dálkádak- ja birásdepartementa budsjehta baktu váj ållit biogássa strategijav. Rudá galggi mannat dutkamij ja pilotásadibmáj gånnå galggá biogássav buvtadit. Návti soajttá nahká biogássa buvtadime gålojt binnedit.
20 millijåvnå buollemsihkarvuohtaj
Stavgirkkoj ja muorragådij buollemsihkarvuoda diehti oajvvat ráddidus juollodit 20 millijåvnå ållu dárbulasj buollemsihkarvuohtaj váj e divras kulturmujto buole.
Lågev millijåvnå Luonndoiellema jahkáj
Jagen 2015 sihtá ráddidus Luonndoiellema jagev tjadádit, dajna ulmijn jut galggá álmmuga luonndoiellemav lasedit. Dát le aj ájnas viehkke ráddidusá bargguj álmmukvarresvuoda ja luojvoj bargo gáktuj. Jage nalluj galggi moadda luonndoiellemdåjma tjadáduvvat lándav miehtáj. Lågev millijåvnå lassen li juolloduvvam.
Lågev millijåvnå jiegŋabiernaj låhkåmij
Ráddidus oajvvat lågev millijåvnå kråvnå ådåsit låhkåt jiegŋabiernajt Svalbardan ja Barentsáben jagen 2015. Gå åvdep bále biernajt låhkin jagen 2004 de sulástallin gávnnujin sulle 2650 bierna. Jiegŋabiernna le akta dajs nalájs Arktisin mij le ienemus várnaj gå dálkádahka rievddá. Norsk Polarinstitutt aktan ruossja barggoguojmij galggi dajt låhkåt.
Nuoskodum ednamij rádjam
Ráddidus oajvvat lasedit juollodimev lågev millijåvnåj nuoskodum ednamij ja merrabådnij rádjamij. Dán baktu máhtti duola dagu ájnegis prosjevta Nuortta-Vuonan tjadáduvvat.
Luosa ja merradábmuga gednabánnka
Luosa ja merradábmuga gednabánka ásadibmáj Hardangervuonan oajvvat ráddidus lasedit budsjehtav 27 millijåvnå kråvnåj.
Anedum uljo divut galggá mávseduvvat
Dálátjij illa dárbaham mákset aneduvvam uljo åvdås. Váj sihkarasstá dågålasj tjoahkkimav anedum uljos, oajvvat ráddidus aj lasedit doarjjagav mij vatteduvvá gå buktá anedum uljov. Dat merkaj 30 millijåvnå kråvnå lasedibme.
121 millijåvnå miehttsesuodjalibmáj
Ráddiddus oajvvat 121 millijåvnå kråvnå miehttsesuodjalibmáj boahtte jahkáj. Dat le sæmmi ållo dagu jagen 2012, valla dijmásj rájes binnedibme. Binnedime sivva le duola dagu gárges mij badjánij jagen 2012 luojvov miehttsesuodjalibmáj dálla le låhpaduvvam. Edna ruhta le luojvoj miehttsesuodjalibmáj aneduvvam dallutjis gå årnik álgaduváj sulle lågev jage dássta åvddåla. Tjoahkkáj le dán ájggegávdan aneduvvam sulle 740 millijåvnå kråvnå.

Dálkádak- ja birásdepartementa 2015 budsjehtan li gålo tjoahkkáj 8 029,3 milliåvnå kråvnå.