Historjjálaš arkiiva

Oahpaheaddjifitnu eanet bivnnut

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Máhttodepartemeanta

Oahpaheaddjifitnu lea šaddan eanet geasuheaddjin alit oahpahussii ohcciid gaskkas. Juohke njealját oahpahusohcci nuorra dadjá ahte sáhtášii iežas jurddašit oahpaheaddjin. Dát lea čielgasit eanet go dušše vihtta jagi áigi.

(Gnist)

 

Oahpaheaddjifitnu lea šaddan eanet geasuheaddjin alit oahpahussii ohcciid gaskkas. Juohke njealját oahpahusohcci nuorra dadjá ahte sáhtášii iežas jurddašit oahpaheaddjin. Dát lea čielgasit eanet go dušše vihtta jagi áigi.

 

Maŋimus jagiid lea dušše juridihka fágaide maidda leat eat ohccit go oahpaheaddji oahpahussii. Dattetge leat ozakeahtes oahpposajit. Earenoamážiid vuođđoskuvlaoahpaheaddji oahpahusas 1.-7. klássaide (VOO 1-7) rahčet oažžumis doarvái ohcciid oahpposajiid ektui.

 

Máhttodepartemeanta almmuha odne dán jagáš áŋggirdeami mas ulbmil lea oaččuhit eanet ohcat oahpaheaddjioahpuide ja loktet oahpaheddjiid árvvu.

 

- Oahpaheaddjibargu mánáiddásis lea jáhkkemeahttun dehálaš. Lea dáid skuvlajagiin ahte oahppit galget oahppat gálgat ja ipmirdit kodaid ja háhkat vuođu mii dárbbašuvvo ovddasguvlui oahppamii, dadjá máhttoministtar Torbjørn Røe Isaksen.

 

Statistihka guovddášdoaimmahat meroštallá ahte jagi 2020 vuođđoskuvllas váilot badjel 9000 fágaoahppan oahpaheaddjit. Vuođđoskuvllaoahpaheaddjioahpahus 1.-7. klássain lea dat áidna oahpahus mii gealbudahttá bistevaččat bargat vuođđoskuvlla vuolimus klássain.

 

Árvoguorahallan, man NORSTAT lea čađahan departemeanta ovddas, čájeha earret eará ahte oahpaheaddjifitnu bivnnutvuođa lassáneapmi  2009 rájes lea leamašan stuoris dievdoohcciid gaskkas. Logut duođaštit ahte eanet dievddut leat mielas bargat oahpaheaddjin mánáidskuvllas.

 

-  Dát lea miellagiddevaš. Mii dárbbašat eanet dievdduid skuvllas geat sáhttet mielde váikkuheames dehálaš álgooahpahusa nuoramus ohppiide, dadjá máhttoministtar.

 

Suorggi bealálaččat leat mielde áŋggirdeamis sihke našuvnnalaš ja guovlulaš dásis, GNIST ovttasbarggu bakte.

 

Árvoguorahallama gávnnat dáppe

 

GNIST birra:

Searvevuohta GNIST lea čađahan vihttajagi ovttasbarggu mas ulbmil earret eará lea loktet oahpaheddjiid árvvu ja oaččuhit eanet gelbbolaš ohcciid oahpaheaddji oahpahussii. Oasálaččat leat: Máhttodepartemeanta, Oahppolihttu, KS, NHO, LO, Pedagogastudeanttat, Norgga Studeantaorganisašuvdna, Ohppiidorganisašuvdna, Norgga Lektorsearvi, Skuvlajođiheddjiidlihttu ja oahpaheaddjioahpahusa Našunála ráđđi.

 

Fáktádieđut áŋggirdeami ”Leatgo dus dát attáldagat?” birra:

Áŋggirdeapmi galgá:

Lasihit ohcama oahpaheaddjioahpahussii

Loktet oahpaheaddjifitnu árvvu

 

Áŋggirdeami ulbmiljoavku lea:

Nuorat geat ohcet alit oahpahussii

Eará fidnojoavkkut geat háliidivčče bargat oahpaheaddjin

 

Dán jagi áŋggirdeapmái gullá:

Web-filbma www.hardudetideg.no/magi

Neahttasiidu www.hardudetideg.no

Iskkadeapmi ”Ovdageahččaleapmi guovtti minuhtas” www.hardudetideg.no/test

 

Fáktá oahpahusa birra:

Leat máŋga vejolašvuođa movt beassat oahpaheaddjifidnui. Neahttasiiddus sáhtát lohkat:

 

Iešguđetge oahpaheaddjioahpuid birra: http://hddid.no/nb/utdanningen/36/larerutdanningene

Sisabeassangáibádusat: http://hddid.no/nb/utdanningen/37/opptakskrav-2

Oahppobáikkit: http://hddid.no/nb/utdanningen/33/studiesteder