Ulbmillaš Okta miljárda oahpaheddjiid lassiohppui

Norgga oahppit galget oahppat eanet. Ráđđehus evttoha joatkit fállamis historjjálaš lassioahpu oahpaheddjiide, ja evttoha badjel ovtta miljárdda ruvnno dahkat buori oahpaheddjiid vel buorebun.

Norgga oahppit galget oahppat eanet. Ráđđehus evttoha joatkit fállamis historjjálaš lassioahpu oahpaheddjiide, ja evttoha badjel ovtta miljárdda ruvnno dahkat buori oahpaheddjiid vel buorebun.

 

Dát mearkkaša ahte ráđđehus vuosttaš doaibmajagis golmmageardániid lea lasihan áŋgiruššama lassioahpahusa ovddas oahpaheddjiide. 

– Dát lea áŋgiruššan maid oahpaheaddjit sávvet ja mii dagaha buoret skuvlla ohppiide. Min ođđa stipeandaortnet oahpaheddjiide ja eanet ruhta suohkaniid sadjásašortnegii, dagahii ođđa ohcamušolahusa. Dát láhče eanet oahpaheddjiide vejolašvuođa váldit lassioahpu, dadjá máhttoministtar Torbjørn Røe Isaksen. 

Bušeahtas evttoha ráđđehus lasihit liigeoahpahusa oahpaheddjiide 500 ođđa sajiiguin sadjásašortnegis ja 1 000 ođđa saji i stipeandaortnegis. Dát mearkkaša ahte 2015 čavčča rájes sáhttet 5 050 oahpaheaddji oažžut lassioahppofálaldaga. Dát mearkkaša 3 250 lassáneami ovddit ráđđehusa ektui. Oktiibuot evttoha ráđđehus adnit 1 miljárdda ruvnno oahpaheddjiid liigeoahpahussii. 

Ráđđehus áigu ovddidit ođđa gelbbolašvuođagáibádusárvalusa mii galgá guoskat buot oahpaheddjiide geat oahpahit matematihkas, dárogielas ja eŋgelasgielas. Dát rievdadus dagaha dárbbašlažžan lasihit kapasitehta lassioahppofálaldagas.

–  Mii oaivvildit ahte oahpaheddjiin galgá lea čiekŋudeapmi  jus galget oahpahit eanemus guovddáš fágain. Go mii dál fállat eanet sajiid, de sáhttet suohkanat ja eará skuvlaeaiggádat plánet ja organiseret lassioahpahusa iežaset oahpaheddjiide vai sii sáhttet ollašuhttit gelbbolašvuođagáibádusaid, cealká Røe Isaksen. 

Lassin stuora áŋgiruššama liigeoahpahusain, de leat máŋga doaibmabijut bušeahtas mat gusket oahpahussuorgái. Ráđđehus áigu jagi 2015:s earret eará ovddidit ođđa nationála reálafágastrategiija mas leat čielgasit mihttomearit ahte norgga oahppit galget buorebut ceavzit reálafágain. Nu gohčoduvvon reálafágasuohkaniid ovdánahttin šaddá dás leat guovddáš gaskaoapmin.

– Sii ožžot sihke fágalaš ja ekonomalaš doarjaga vai sihke skuvllat ja suohkanat vuogádatlaččat vuoruhit reálafágaid. Suohkanat fertejit bidjat čielga buoridanmihttomeriid vai mii olahat dan reálafágabajádusa maid mii dárbbašat, cealká máhttoministtar.

Ráđđehus evttoha rievdadit vuođđostipeandaortnega. Dušše oahppit geat bohtet daid bearrašiin geain lea hejos ekonomiija ožžot stipeandda, ja daid gaskkas de leat máŋggas geat ožžot stipeandda. Ráđđehus evttoha čađahit orrunstipeandda dárboárvvoštallama. Dát mearkkaša ahte muhtumat ožžot unnit stipeandameari.

Oassin fidnofágaáŋgiruššamis de bušeahtas evttohuvvo juolluduvvot 8 miljovnna ruvdno gealbudahttindoaimmaide fidnofágaoahpaheddjiid.