Historjjálaš arkiiva

Dearvvašvuođabálvalus divššohasaide

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

Maŋŋebárgga, ođđajagimánu 7.beaivve almmuhii dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Bent Høie iežas stivrenreaidduid, politihkalaš ulbmiliid ja vuordámušaid buohcceviesuid ektui.

Maŋŋebárgga, ođđajagimánu 7.beaivve almmuhii dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Bent Høie iežas stivrenreaidduid, politihkalaš ulbmiliid ja vuordámušaid buohcceviesuid ektui.
-Mu prošeakta dearvvašvuođa- ja fuolahusministtarin lea ovddidit dearvvašvuođabálvalusa divššohasaide. Divššohasa dárbbut galget leat guovddážis, vuordináiggit galget oaniduvvot ja kvalitehta galgá buorránit. Danne mii dál dahkat olu dehálaš rievdadusaid, cealká dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Bent Høie.

Sártnistis stáhtaráđđi válddii ovdan guhtta  dehálaš čovdosa movt ovddidit divššohasaid dearvvašvuođabálvalusa buohcceviesuin ja spesialistadearvvašvuođabálvalusain:

  1. Váldit atnui dearvvašvuođavalljivuođa ja addit divššohassii friddja mearridit gos háliida divššu. Vuordináigi galgá oaniduvvot. Guovlulaš dearvvašvuođaásahusat galget oastit eanet  bálvalusaid priváhta ja ideálalaš ásahusain.  Friddja válljet dikšoveahki  mii gusto gárrenmirkkodikšui   ja psyhkalaš dearvvašvuođasuddjemii plánejuvvo álggahuvvot jagi 2015.
  2. Fuolahit ahte diagnosa mearriduvvo johtilit ja vuordináigi oaniduvvo divššohasaide geain lea borasdávda.  Das leat golbma váldoelemeantta: Fágaidgaskasaš diagnosaguovddážat duođalaš dávddaid várás galget ásahuvvot buot dearvvašvuođaguovlluin jagi 2014, standardiserejuvvon páhkkačovdosat borasdávdda dikšui, ja buoret ovttasdoaibman fástadoaktáriiguin.
  3. Gárrenmirkkosuorgái ráhkadit čuovvolanplána ja viiddidit gielddaid psyhkalaš dearvvašvuođafálaldaga.   Ráđđehus áigu vuoruhit gárrenmirkkodivššu ja psyhkalaš dearvvašvuođa, ja loktet divššohasjoavkku mii lea čohkkán “čihkosis beavdeguoras”.
  4. Ovddidit Nationála dearvvašvuođa- ja buohcceviessoplána mii dahká vejolažžan plánet dearvvašvuođabálvalusa gos leat sihke doaibmannávccat ja gelbbolašvuohta dustet boahtteáiggi dárbbuid.  Mihttomearrin lea ahte plána galgá ovddiduvvot Stuoradiggái  jagi 2015.
  5. Jođiheami, vuogádagaid ja kultuvrra rievdadusaid bokte duddjot buoret kvalitehta ja divššohassihkkarvuođa. Ráđđehus áigu čađahit máŋga kvalitehtaguorahallama, ásahit sorjátkeahtes guorahallankommišuvnna ja jahkásaččat ráhkadit dieđáhusa kvalitehta ja divššohassihkkarvuođa birra Stuoradiggái. Geahččalanortnet álggahuvvo gos spesialistadearvvašvuođabálvalus ruhtaduvvo kvalitehta mielde dainna áigumušain ahte fuomášuhttit kvalitehta.
  6. Vuoruhit DGT ja gulahallama. Ođđa láhkaárvalus galgá sihkkarastit ahte divššohasa dárbbut galget leat guovddážis. Persovdnasuddjen galgá buoriduvvot DGT-čovdosiin. Digitála bálvalusat galget álkidahttit divššohasaid oktavuođa dearvvašvuođabálvalusain, ja divššohasas galgá leat vejolašvuohta álkit geahččat iežas suddjejuvvon dearvvašvuođadieđuid. Ráđđehus háliida geahčadit dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggi DGT-organiserema sihkkarastin dihte beaktilis organiserema ja resursa geavaheami. Ráđđehus lea ásahan sierra dearvvašvuođaásahusa mii galgá ovddidit strategalaš ovttasbarggu DGT-suorggis, ja váldokantuvra lea Bergenis.

-Munnje lea dat stuora dáhpáhus. Viimmat beassat mii čađahit dan politihka mainna leat bargan opposišuvnnas. Olu jagiid áŋgiruššan buktá dál bohtosiid divššohasaide. Dát ráđđehus galgá rievdadit, iige bealuštit. Min oaivila mielde ii leat buot doarvái buorre Norgga dearvvašvuođasuorggis. Váttisvuođaid ferte dohkkehit ovdalgo daid sáhttá čoavdit, dadjá Høie.

Dearvvašvuođaásahusat ja buohcceviesut galget čađahit politihka duohtadilis, ásahusčoahkkimiid stivrengáibádusaid  ja 2014 bargodokumeantta mielde. 

-Mii áigut buohcceviesuid čeahpes bargiid rahčamušaid álkidahttit. Danne leat mii álkidahttán ja geahpedan guovlulaš dearvvašvuođaásahusaid stivrengáibádusaid sullii beliin go veardida jagi 2013 ektui. Mii leat vuoruhan deháleamos áššiid. Politihkka boahtá čielgaseabbo ovdan ja addá čielga signálaid. Muhto dalle leat maid vuordámušat ahte buohcceviesut ollašuhttet  mearriduvvon mihttomeriid, cealká Høie.

Sárdni dollojuvvui ovdal go njeallje guovlulaš dearvvašvuođaásahusa lágidedje oktasaš čoahkkima gos jagi 2014 bargodokumeanta geigejuvvui.