Ođđa riikkaviidosaš njoammuneastadandoaimmat, vai hálddašit dili

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Ráđđehus lea mearridan álggahit riikkaviidosaš njoammuneastadandoaimmaid, vai dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusaid bargonoađđi geahppána, ja vai goazahit ja ráddjejit omikrona leavvama.

Doaimmaid vuođđun leat Dearvvašvuođadirektoráhta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhta rávvagat.

– Mii áinnas háliidivččiimet geargat pandemiijain. Dilli lea dattetge dál nu duođalaš, ahte mii fertet álggahit ođđa doaimmaid, vai hálddašit dili. Danin šaddet maiddái dán jagi earálágan juovlabasit. Go jo dearvvašvuođabálvalusa bargonoađđi veadjá šaddat menddo stuorisin, ja go álkibut njoammu omikron-virus lea leavvagoahtán, de mii fertet ásahit ođđa, garra ráddjehusaid, maiguin geahpedit sosiála ovttastallama servodagas, dadjá stáhtaministtar Jonas Gahr Støre.

Stáhtaministtar dadjá, ahte boahkuhemiin vuostálastinnávccat šaddet dađistaga buorebun.

– Doaivva lea namalassii boahkuin. Didjiide, geat ehpet leat vel boahkuhuvvon: Mannet boahkuid váldit. Didjiide, geaidda leat fállan dievasmahttinboahkuid: Váldet vuostá, dadjá stáhtaministtar.

Dearvvašvuođabálvalusa bargonoađđi soaitá šaddat menddo stuorisin
Gielddaid dearvvašvuođabálvalusa ja buohcceviesuid bargonoađđi lea stuoris ja deaddu lassána. Jos dávda leavvá ain eanet ja eanebut gártet buohccevissui, de unno kapasiteahtta dálkkodit sihke covid-19-buohcciid ja eará buohcciid.

– Ásahuvvon ráddjehusat galget goazahit omikrona leavvama. Eat dieđe vuos gártetgo eanebut buohccevissui omikron-variántta geažil. Doaimmat addet midjiide goit áiggi háhkat eanet dieđuid omikronvariántta njoammunleavttus ja duođalašvuođas, ja geargat boahkuhit eanebuid, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Ingvild Kjerkol.

Norgga buohcceviesuin leat badjel 300 covid-19-buohcci. Buohcceviesuin leat maid ollugat geat buhcet eará vuoiŋŋanasvulššiiguin, ja mánát, geain lea RS-virus. Go ollu bargit buhcet ja leat eret barggus, eaige leat olus sadjásaččat, de dat hástala olles dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusa bargonávccaid. Ollu buohcceviesuin leat geahpedan plánejuvvon dálkkodemiid ja iskkademiid logu. Maiddái fástadoavtterortnegis ja doavtterváktabálvalusas leat hástalusat bargonávccaiguin. Gielddain leat maid viiddis doaimmat boahkuhemiin, iskosiiguin, isoleremiiguin, njoammuma guorramiin ja erremiiguin (IINE).

Dál go omikron lea boahtán viidát njommon deltavariántta lassin, ja olbmot leat lagaš oktavuođas ollugiiguin, de gáibida gielddaid IINE-bargu ollu návccaid.

- Gielddat barget stuorra ja mávssolaš boahkuhanbarggu. Gielddain, main dávda lea leavvan sakka, leat bargan garrasit njoammumiid bissehemiin. Lea garra bargu, go bargit ja ássit leat váiban guhkes bargobeivviid maŋŋá, ja go pandemiija illá luoitá. Lean hirpmástuvvan áŋgirvuođas, mainna bargu dahkko. Lean maid hirpmástuvvan man áŋgirit dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusa bargit leat bargan jo fargga guokte jagi. Mis eai leat liigebargit vuordimin, ahte beasašedje bargui go dálá bargit dárbbašit bottu. Jos dearvvašvuođabálvalusa bargonoađđi šaddá menddo lossadin, dat čuohcá midjiide buohkaide. Danin mii fertet ráddjet njoammuma ja geahpedit dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusa bargonoađi, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar.

Dárjunráddjehus
Ráđđehus ásaha dál mehtera gaskka gáibádusa, earret eará guossohansajiide.

– Lea mávssolaš, ahte buohkat jurddašit gallásiin sii leat lagaš oktavuođas. Jos ovttastalat ollugiiguin, de berret ráddjet logu. Mii diehtit ahte dávda dávjá njoammu olbmuid geahčen, ja ávžžuhit danin leat bovdekeahttá eanet go 10 guossi ruoktot, dadjá Støre.

Ráđđehus ásaha fas njuolggadusa, man mielde guossohansajiin, main lea lohpi fállat alkohola, galgá leat čohkkánsadji buohkaide. Alkohola sáhttá dárjut dušše bevddiide, ja dárjun nohká dii 24.00.

– Ádden, ahte lea garra mearrádus ealáhussii, mas lea guhká leamaš váttis dilli. Danin ráđđehus čuovvula mearrádusa ruhtadoaimmaiguin, dadjá stáhtaministtar Jonas Gahr Støre.

Ráđđehus mearrida maid, ahte galgá geavahit njálbmesuoji, go ii leat vejolaš doallat unnimustá 1 mehtera gaskka iešguđet sajiin, earret eará buvddas, guossohansajiin ja kollektiivajohtolagas. Bargoaddi lea maid geatnegas láhčit nu ahte bargit sáhttet bargat ruovttukantuvrras, jos dat lea vejolaš.

Asttuáigedoaimmat
Kjerkol deattasta, ahte buorit asttuáigevejolašvuođat váikkuhit ollu min fysihkalaš ja psyhkalaš dearvvašvuhtii – maiddái dan bokte, ahte beassat ovttastallat oahppásiiguin.

– Organiserejuvvon kultur- ja valáštallanfálaldat lea mávssolaš mánáide ja nuoraide. Das lea maid stuorra árvu ollesolbmuide. Vaikko njoammundilli dál gáibida, ahte ráddjet badjel 20-jahkásaš ollesolbmuid joavkkuid sturrodaga, de eat mearrit 1 mehtera ráddjehusa doaimmaide, main ii leat vejolaš doallat gaskka. Eat maid ávžžut ráddjet vuollái 20-jahkásaš mánáid ja nuoraid joavkkuid sturrodaga, go sii hárjehallet ja servet valáštallan-, kultur- ja asttuáigedoaimmaide. Sii sáhttet ain hárjehallat ovttas, nu mo dássážii, fuopmášuhttá Kjerkol.

– Lea mávssolaš, ahte mii ain ovttastallat, muhto ahte mii geahpedit daid olbmuid logu, geaiguin leat lagaš oktavuođas. Eat dárbbaš orrut iehčanassii nu guhká go dávda ii leat njommon midjiide. Go lea vejolaš, de berret deaivvadit earáiguin olgun, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar.

Dá leat riikkaviidosaš doaimmat

Rávvagat ja ávžžuhusat

Gaskka doallan ja ovttastallan

  • Buohkat berrejit doallat 1 mehtera gaskka earáide, geaiguin eai oro seammá ásodagas eaige leat sullasaš vugiin lagaš olbmot.
  • Ávžžuhus ii guoskka mánáidgárddiid ja mánáidskuvllaid ohppiide. Spiehkastat dahkkojuvvo maid ollesolbmuid guovdu, geat barget mánáid ja nuoraid bálvalusaiguin ja rašes joavkkuiguin.
  • Ii berre váldit vuostá eanet go 10 guossi iežas geahčái, iežas veaga lassin. Oktii juovla- ja ođđajagibasiid áigge sáhttá váldit vuostá eanemustá 20 guossi, muhto guossit galget sáhttit doallat mehtera gaskka. Buohkat fertejit jurddašit gallásiin oktiibuot leat lagaš oktavuođas.
  • Mánáidgárddiid ja mánáidskuvllaid oahppit sáhttet váldit vuostá gussiid iežaset kohorttain/luohkáin/ossodagain, vaikko gussiid lohku livččii stuorát go ávžžuhuvvo.
  • Geahpet lagaš ovttastallama, muhto ale isolere iežat.
  • Deaivvat earáiguin olgun, jos vejolaš.

 Lágiduvvon asttuáigedoaimmat

  • Asttuáigedoaimmaid berre lágidit olgun, nu guhká go vejolaš, ja molssodanlanjat berrejit leat gitta.
  • Siste lágiduvvon asttuáigedoaimmain ávžžuhit, ahte badjel 20-jahkásaš ollesolbmuid joavkkuin leat eanemustá 20 olbmo. Ávžžuhit maid, ahte ollesolbmot dollet gaskka doaimmaid oktavuođas, ja ahte hui intensiiva hárjehallamis dollet 2 mehtera gaskka.
  • Vuollái 20-jahkásaš mánáid ja nuoraid hárjehallamii ja valáštallan-, kultur- ja asttuáigedoaimmaide eai atte konkrehta ávžžuhusaid gaskka doallama eaige joavkkuid sturrodaga hárrái.
  • Njunušvaláštallamiin besset bargat nu mo dábálaččat.

Skuvllat, mánáidgárddit ja asttuáigefálaldat

  • Skuvllain, main leat ollu njoammumat, galget iskkahit ohppiid jeavddalaččat.
  • Gielddat galget dárbbu mielde geavahišgoahtit fas johtolatčuovgamodealla skuvllain ja mánáidgárddiin. Vuolggasadjin lea ruoná dássi, earret jos báikkálaččat mearridit juoidá eará.
  • Mánáidgárddiid dahje mánáidskuvllaid mánáide sáhttet lágidit deaivvademiid, maidda olles luohkát/ossodagat/joavkkut servet, ja main leat doarvái ollesolbmot mielde.
  • Universiteahtat, allaskuvllat ja fágaskuvllat berrejit nu johtilit go vejolaš lágidišgoahtit oahpahusa unnit joavkkuin ja eanet digitála vugiiguin. Studeanttat, geat dárbbašit dahkat geahččalemiid laboratoriain dahje hárjehallat gálggaid, berrejit vuoruhuvvot fysihkalaš oahpahussii.
  • Universiteahtat, allaskuvllat ja fágaskuvllat berrejit láhčit dili eksámenii ja bákkolaš kurssaide, jogo digitála dahje fysihkalaš vugiin, go dat lea geavatlaččat vejolaš buori njoammuneastadeami dáfus. Seammá guoská eará ollesolbmuid oahppoásahusaide.

Loga sierra neahttaášši skuvllaid/mánáidgárddiid ja alit oahpu ráddjehusain.

Bargoeallin

  • Ávžžuhit doallat 1 mehtera gaskka ja geavahit eanet ruovttukantuvrra.
  • Ávžžuhit geavahit njálbmesuoji jos ii leat vejolaš doallat gaskka, ja jos eai leat váldán atnui fysihkalaš eastagiid nu mo sirrenseinniid dahje sullasačča.
  • Ruovttukantuvrra ja njálbmesuoji eai dárbbaš geavahit bálvalusain, main dat hehtte bargiid čađaheames vealtameahttun ja lágas geatnegahttojuvvon doaimmaid rašes joavkkuid, mánáid ja nuoraid buorrin.

Biggoheapmi

  • Ávžžuhit biggohit bures lanjaid, main orut guhkit áigge oktanaga olbmuiguin, geaiguin it oro seammá ásodagas dahje geaiguin it leat sullasaš vugiin lagaš olmmoš.

Láhkaásahusas nannejuvvon doaimmat

Lágideamit ja doalut

  • Eanemustá 20 olbmo priváhta deaivvadeamis almmolaš sajis, luoikkahuvvon dahje láigohuvvon lanjain
  • Muitobottuide, hávdádusaide dahje seremoniijaide ovdal liikki boaldima sáhttet searvat eanemustá 50 olbmo. Hávdádus rehkenastojuvvo almmolaš lágideapmin, ja galget leat fásta, mearriduvvon čohkkánsajit, geahča vuollelis.
  • 3 x 200 olbmo kohortta, maid gaska lea 2 mehtera, almmolaš doaluin, main leat fásta, mearriduvvon čohkkánsajit.
  • Eanemustá 50 olbmo almmolaš lágidemiin, main eai leat fásta, mearriduvvon čohkkánsajit.
  • Siste lágiduvvon doaluide galgá nammadit lágideaddji, gii galgá doallat logahallama sin badjel, geat leat mielde doaluin, ja gii fuolaha ahte doalut lágiduvvojit njoammuneastadeami dáfus dohkálaš vugiin.
  • Alkohola ii oaččo dárjut dii 24.00 maŋŋá doaluin, main lea dárjunlohpi.
  • Lágideaddji galgá fuolahit, ahte buohkat geat leat siste lágiduvvon doaluin, galget nagodit doallat 1 mehtera gaskka earáide, geaiguin eai oro seammá ásodagas, eaige leat sullasaš vugiin lagaš olbmot. Spiehkastahkan leat máŋgga joavkku olbmot, ee. kultur- ja valáštallandoaluid kulturbargit ja valáštallit, eaŋkilkurssaid oassálastit ja seammá kohortta mánát mánáidgárddis dahje mánáidskuvllas.
  • Doaluin, main buot geahččit čohkkájit fásta, mearriduvvon sajiin lea doarvái ahte lágideaddji fuolaha ahte iešguđet geahččiid gaskkas lea guoros čohkkánsadji seammá beaŋkaráđas dalle go sii bohtet doaluide. Seammá ásodaga ássit sáhttet čohkkedit lagabui nubbi nuppi, go sii leat joavdan.

Guossohansajit

  • Guossohansajit galget fuolahit, ahte buohkat nagodit doallat 1 mehtera gaskka earáide, geaiguin eai oro seammá ásodagas eaige leat sullasaš vugiin lagašolbmot. Galgá leat unnimustá 1 mehtera gaska čohkkánsajiid gaskkas, go guossit bohtet, dattetge nu ahte seammá ásodaga ássit dahje sullasaš vugiin lagaš olbmot sáhttet čohkkedit lagabui nubbi nuppi.
  • Guossohansajiin, main lea lohpi dárjut alkohola, galgá leat čohkkánsadji buot gussiide, muhto dat ii gáibiduvvo jos guossohansajis leat kulturdoaimmat.
  • Alkohola beassá dárjut dušše bevddiide.
  • Alkohola ii beasa dárjut dii 24.00 maŋŋá.
  • Guossohansajis galget registreret gussiid gulahallandieđuid, jos sii dasa mihtet.



Njoammuneastadeami dáfus dohkálaš jođiheapmi

  • Mánáidgárddiid, skuvllaid ja eará oahpahus- ja oahppodoaimmaid galgá jođihit njoammuneastadeami dáfus dohkálaš vugiin. Gielddat galget fas váldit atnui johtolatčuovgamodealla. Doaibmadássi lea ruoná dassáigo báikkálaččat mearriduvvo eará. Sáhttá gártat bidjat buot riikka mánáidgárddiid ja skuvllaid fiskes dássái.
  • Dáid doaimmaid galgá jođihit njoammuneastadeami dáfus dohkálaš vugiin, vai daid beassá doallat rabasin: Girjerájut, guoimmuhanpárkkat, vuojadanhállat, vuojadanpárkkat, sparusttegat, hoteallaid áldásat, hárjehallanguovddážat, bingobáikkit, speallanhállat, gávpeguovddážat, gávppit, gálvomeassut, oanehaš áiggi márkanat ja sullasaččat.
  • Ferte nappo fuolahit ahte olbmot sáhttet doallat unnimustá 1 mehtera gaskka nuppiide, geaiguin eai oro seammá ásodagas eaige leat sullasaš vugiin lagaš olbmot, ja ahte organisašuvnnain leat vuđolaččat plánejuvvon čorgatvuođa ja biggoheami rutiinnat.
  • Organisašuvnnat, earret girjerájut, gávppit ja gávpeguovddážat, galget registreret gussiid gulahallandieđuid, jos sii dasa mihtet.
  • Berre fas ásahit suorgebagadusaid earret eará hárjehallanguovddážiidda ja vuojadanhállaide.

Njálbmesuodji

  • Njálbmesuoji galgá geavahit go ii sáhte doallat unnimustá 1 mehtera gaskka gávppiin, gávpeguovddážiin, guossohansajiin, kollektiivajohtolagas, dákssiin ja stašuvdnalanjain. Dat guoská maid bargiide, jos eai leat ceggejuvvon fysihkalaš eastagat.
  • Njálbmesuoji galgá maid geavahit vuoktačuohppiid, liikedikšuid ja eará doaibmiid luhtte, main leat njunnálagaid nuppiin olbmuin.
  • Lea jo ásahuvvon riikkaviidosaš ávžžuhus geavahit njálbmesuoji go lea ollu olmmoš ja váttis doallat gaskka, ovdamearkka dihte go vieččat iežat jáhka doaluid maŋŋá oktanaga earáiguin dahje go leat vuolgimin spábbačiekčamiin.

Ruovttukantuvra

  • Bargoaddi galgá láhčit dili ruovttukantuvrra geavaheapmái, go dat lea vejolaš almma čuozakeahttá bálvalusaide, main ferte leat báikki alde, ja mat leat mávssolaččat ja vealtameahttumat doaimmaide, ovdamearkka dihte barggus mánáid ovdii ja rašes joavkkuid ovdii.

Erren

  • Lagašoktavuođat galget leat erremis, jos lea duođaštuvvon njoammun, maid navdet omikronan. Dat viiddiduvvo maiddái eará olbmuide, geaiguin lea leamaš lagaš oktavuođas, ii dušše seammá ásodaga olbmuide ja sullasaš vugiin lagaš olbmuide.