Ráđđehus ásaha ođđa ráddjehusaid, vai hehttejit ođđa virusvariántta leavvamis Norgii

Dát sisdoallu lea eanet go 2 jagis boaris.

Ráđđehus ásaha ollu ráddjehusaid, mat gustogohtet vajot, vai hehttejit ja goazadit ođđa, Mátta-Afrihkás fuomášuvvon virusvariántta.

– Mii fertet goazadit ja hehttet Mátta-Afrihká riikkain fuomášuvvon virusvariántta njoammumis Norgii. Danin mii čavget ráddjehusaid sin guovdu, geat bohtet dan guovllus, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Ingvild Kjerkol.

– Pandemiijadilli lea rievdan heajut guvlui. Dearvvašvuođaeiseválddiid ulbmil lea dál goazadit virusvariántta boahtima Norgii. Ráđđehus ásaha danin ráddjehusaid dan guovllus boahttiide, vai dan láhkai hehttet njoammumiid Mátta-Afrihká riikkain. Dat mielddisbuktá čavgadut goziheami rájáin ja geatnegahttá daid riikkain boahttiid orrut errenhoteallain, dadjá justis- ja gearggusvuođaministtar Emilie Enger Mehl.

Ođđa doaimmaid vuođđun leat Dearvvašvuođadirektoráhta ja ÁDI rávvagat ja ávžžuhusat.

Ođđa rávvagat ja njuolggadusat
Ráddjehusat gustojit dáid riikkaide: Mátta-Afrihká, Namibia, Zimbabwe, Botswana, Mosambik, Lesotho, Eswatini ja Malawi. OD ávžžuha olbmuid leat vuolggekeahttá daid riikkaide, jos ii leat jo vealtameahttun. Rávvaga árvvoštallet dađistaga ovttas dearvvašvuođaeiseválddiiguin.

Dát ráddjehusat gustojit gaskaija rájes, lávvardaga skábmamánu 27. beaivvi čuovganeapmái:

  • Buohkat, geat bohtet Norgii namuhuvvon riikkain, leat geatnegasat iskkahit iežaset ovdal riikii boahtima, iskkahit iežaset go bohtet riikii, iskkahit 7 jándora maŋŋá ja leat riikii boahtima erremis 10 jándora geahčakeahttá dasa sáhttetgo sii duođaštit ahte leat ollásit boahkuhuvvon dahje ahte sii leat buohcan covid-19:in.

  • Riikii boahtima erremis galgá leat errenhoteallas. Jos oažžu negatiiva bohtosa PCR-iskosis, mii lea váldojuvvon áramustá 3 jándora riikii boahtima maŋŋá, sáhttá loahpa riikii boahtima erremis leat iežas geahčen dahje eará heivvolaš orrunsajis, gos sáhttá gárvit lagaš oktavuođa earáiguin, nu ahte lea iežas latnja, iežas basadanlatnja ja iežas gievkkan dahje gosa buktet borramuša. Jos oažžu negatiiva bohtosa iskosis, mii lea váldojuvvon áramustá 7 jándora riikii boahtima maŋŋá, de beassá erremis.

  • Olbmot geat leat orron namuhuvvon riikkain skábmamánu 16. b. 2021 maŋŋá ja geat leat boahtán Norgii ovdal skábmamánu 27. b. 2021 galget nu johtilit go vejolaš PCR-iskosiin iskkahit leago sis SARS-CoV-2. Iskosa galgá váldit vaikko livččii váldán iskosa ovdal skábmamánu 27. b. 2021. Sin ávžžuhit leat riikii boahtima erremis 10 jándora riikii boahtima rájes.

  • Vuollái 18-jahkásaš mánát, geat bohtet okto, ja diplomáhtat sáhttet leat riikii boahtima karantenas iežaset ásodagas dahje eará heivvolaš orrunsajis, gos sáhttá garvit lagaš oktavuođa earáiguin, go lea iežas latnja, iežas basadanlatnja ja iežas gievkkan dahje gosa biepmu buktet. Sii fertejit dattetge iskkahit iežaset.

  • Politiija bearráigeahččá, ahte olbmot, geat bohtet dáin guovlluin, čuvvot iskkahan- ja errengeatnegasvuođa, sierra bearráigeahččandoaimma bokte.

  • Njuolggogirdimat dáin riikkain gildojuvvojit.

– Lea hui mávssolaš čuovvut dáid rávvagiid ja njuolggadusaid. Mis lea oktasaš ovddasvástádus ráddjet njoammumiid nu guhkás go sáhttit, dadjá Kjerkol.

Veadjá njoammut álkibut
Virusvariánta, maid leat fuomášan Mátta-Afrihkás, fuolastuhttá danin go dat orru njoammumin hui johtilit. Áššedovdit ballet maid, ahte variánta veadjá nagodit garvit boahkuhanimmuniteahta. Eat dieđe vuos buohccágo virusiin heajubut go eará variánttain. Virusvariánta lea nu ođas, ahte lea ain árrat cealkit maidege dan birra, muhto dili čuvvot dárkilit.

Čavgejit riikii boahtima gáibádusaid
Ráđđehus lea aiddobáliid čavgen riikii boahtima gáibádusaid. Sáhtát lohkat eanet dan birra dás.