Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta birra

Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas lea bajimus ovddasvástádus fuolahit álbmogii buriid ja dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid, beroškeahttá orrunbáikkis ja ruhtadilis. Departemeanta stivre dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid iešguđetge lágaid, jahkásaš juolludemiid ja stáhtalaš etáhtaid, doaimmahagaid ja fitnodagaid bokte.

Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas lea ovddasvástádus njealji regionála dearvvašvuođadoaimmahagas (RHF) ja máŋgga vuollásaš etáhtas ja doaimmahagas. Loga eanet departemeantta ovddasvástádussuorggi birra vuollelis.

Departemeanttas lea guovddáš rolla ovddidit digitaliserema dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis, ja sihkkarastit ahte doaibmabijut čuvvot bálvalusaid ovdánanmihttomeriid. Doaibmabijuide gullet digitála ovttasdoaibmamat, nu go Pasieanttaid dálkkaslistu, Dearvvašvuođateknologiijaortnet, digitála bálvalusat álbmogii ja dearvvašvuođabargiide, buoret vejolašvuohta dábuhit ja geavahit dearvvašvuođadieđuid dutkama ja analysa várás, goanstajierbmi, digitála sihkarvuohta, ja vel eurohpálaš dearvvašvuođadiehtosuorgi ja eará riikkaidgaskasaš ovttasbargu.

Departemeanta fuolaha etáhtastivrema dáid ásahusaid dáfus: Dearvvašvuođadirektoráhtta, Álbmotdearvvašvuođainstituhtta, Medisiinnalaš buktagiid direktoráhtta, Suonjardan- ja atomasuddjema direktoráhtta, Stáhta dearvvašvuođabearráigeahču, Bioteknologiijaráđđi, Norgga pasieantavahátbuhtadus, Dearvvašvuođabálvalusaid nationála váiddaorgána ja Stáhta dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusa iskkadankommišuvdna. Departemeanta fuolaha maiddái regionála dearvvašvuođadoaimmahagaid (RHF), Norsk helsenett SF ja Vinmonopolet AS eaiggátstivrema.

Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas lea ovddasvástádus surggiin nu go: Duhpátgeavaheami eastadeapmi, fysalaš aktivitehta, alkohola- ja narkotihkkapolitihkka, biebmodilli, biebmosihkarvuohta ja oadjebas juhkančáhci, biraslaš dearvvašvuođasuddjen, njoammuneastadeapmi ja suonjardansuddjen, ja dasa gullevaš láhkasuorggit. Buoret álbmotdearvvašvuohta dagaha ahte olbmot ellet guhkit ja bissot dearvašeabbon guhkit, dat unnida dávdariskka ja veahkeha dásset sosiála dearvvašvuođaerohusaid.

Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas lea nationála ovddasvástádus dearvvašvuođagearggusvuođas, ja goziha servodatsihkarvuođa- ja gearggusvuođabarggu, servodatsihkkarvuođa bagadusa gáibádusaid mielde. Dát fuolahuvvo earret eará njuolggadusaid systemáhtalaš barggu ja ovddideami bokte, bearráigeahču bokte, bušeahtta- ja doarjjahálddašeami bokte, ja hálddašeami ja fitnodagaid jođiheami, organiserema ja stivrema bokte, dán vuolde leat maiddái regionála dearvvašvuođadoaimmahagat. Departemeanta jođiha Dearvvašvuođagearggusvuođaráđi ja lea mielde Heahteráđis.

Departemeanttas lea ovddasvástádus dearvvašvuođalágain, earret eará pasieanta- ja geavaheaddjevuoigatvuođalágas, spesialistadearvvašvuođabálvaluslágas, dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvaluslágas, bátnedearvvašvuođabálvaluslágas ja álbmotdearvvašvuođalágas. Muhtin doaimmain leat iežaset sierralágat, nugo abortaláhka, transplantašuvdnaláhka ja bioteknologiijaláhka. Dearvvašvuođabargiid erenoamáš geatnegasvuođat leat mearriduvvon dearvvašvuođabargiidlágas ja stáhtahálddašeaddji bealis, ja Stáhta dearvvašvuođabearráigeahčču bearráigeahččá dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid dearvvašvuođabearráigeahččolága mielde.

Norggas áŋgiruššá viidát riikkaidgaskasaš dearvvašvuođapolitihkas  EU/EEO, ON/WHO, OECD, Eurohpáráđi, Davviriikkaid ministtarráđi ja davviguovlluid ovttasbarggu bokte. EU-ovttasbargu lea vuoruhuvvon, ja Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas lea máŋggabealat EU/EEO-fálaldat. Mii ovttasbargat EU:in biebmosihkarvuođa, biebmodoalu, dálkasiid, digitála dearvvašvuođadutkamiid ja álbmotdearvvašvuođa váttisvuođaid dáfus nugo duhpáha, njoamokeahtes dávddaid, borasdávddaid ja mentála dearvvašvuođa dáfus. Dearvvašvuođagearggusvuohta lea dehálaš, ja ráđđehus lea bargame searvat EU dearvvašvuođagearggusvuođaovttasbargui. Departemeanta oassálastá máŋgga EU-prográmmas, earret eará máŋgga EU-prográmmas, nu go EU4Health, UCPM ja Horisont Europa.

Norga lea mielde WHO stivrras 2024 rájes gitta 2027 rádjái, ja lea almmuhan sierra strategiija dasa. WHO lea ON dearvvašvuođaorganisašuvdna ja das lea dehálaš rolla máilmmiviidosaš dearvvašvuođahástalusain, norpmain, standárddain ja roasuid dustemis. Norga vuoruha stivrema, oppalaš dearvvašvuođafálaldaga, ja gearggusvuođa dearvvašvuođa- ja humanitára roasuid oktavuođas.

Suohkaniin lea ovddasvástádus fállat bálvalusaid olbmuide geat dárbbašit dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid. Daid bálvalusaid stuorámus geavaheaddjejoavkkut leat vuorraset olbmot. Nuorat ahkejoavkkuin leat stuorámus geavaheaddjejoavkkut olbmot geain leat hedjonan doaibmanávccat ja olbmot geain leat psyhkalaš dearvvašvuođaváttisvuođat dahje gárrenávnnasváttisvuođat.

Suohkaniid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusat galget sihkkarastit olbmuide dárbbašlaš dearvvašvuođaveahki doppe gos sii orrot dahje leat. Fástadoaktárat leat dehálaččat dán bálvalusas, ja nu leat maiddái doavtterfávttat, dearvvašvuođastašuvnnat ja skuvladearvvašvuođabálvalusat, fysioterapiija, ruovttubálvalusat ja buhcciidruovttut.  

Álbmogis galgá leat buorre vejolašvuohta dábuhit sihkkaris ja beaktilis dálkasiid. Almmolašvuohta gokčá eanas oasi reseaptageatnegas dálkasiid goluin. Dálkkasgávpegoallus lea čađaregulerejuvvon. Apotehka sihkkarastá ahte pasieanttat ožžot dálkasiid oktan dehálaš dieđuiguin rievttes geavaheami birra.

Veahkki olbmuide geat gillájit psyhkalaččat fállojuvvo muhtin muddui suohkaniid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusa bokte ja muhtin muddui spesialistadearvvašvuođabálvalusa bokte, ja vel eaktodáhtolaš fálaldagaid bokte mat eai gula almmolaš dearvvašvuođabálvalussii. Suohkan galgá fuolahit ahte olbmot geain leat psyhkalaš váttut ja givssit ožžot dárbbašlaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid. Spesialistadearvvašvuođabálvalus galgá fállat buriid ja dásseárvosaš spesialistadearvvašvuođabálvalusaid buohkaide geat dan dárbbašit, beroškeahttá agis, sohkabealis, orrunbáikkis, ekonomiijas ja čearddalaš duogážis. Lea go riekti oažžut dárbbašlaš dearvvašvuođaveahki spesialistadearvvašvuođabálvalusas vai ii, lea medisiidnafágalaš árvvoštallama duohken. Lea dikšunbáiki mii oaččui čujuhusa, mii árvvoštallá dan.

Veahkki olbmuide geain leat gárrenávnnasváttisvuođat fállojuvvo muhtin muddui suohkaniid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusa olis ja muhtin muddui spesialistadearvvašvuođabálvalusa olis, ja maiddái eaktodáhtolaš fálaldagaid bokte mat eai gula almmolaš dearvvašvuođabálvalussii.

Suohkan galgá fuolahit ahte olbmot geain leat gárrenávnnasváttisvuođat ožžot dárbbašlaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid. Buohcciviessu galgá fuolahit ahte olbmot geat leat darvánan gárihuhttinávdnasiidda ožžot fálaldaga fágaidrasttildeaddji spesialiserejuvvon gárrendilledivššus (dárogillii: tverrfaglig spesialisert rusbehandling, TSB). TSB fátmmasta sihke heahtebálvalusaid, čielgadahttima, poliklinihkalaš ja johtti bálvalusaid ja jándorbálvalusaid.

Spesialistadearvvašvuođabálvalussii gullet buhcciidruoktu, poliklinihkat, doavttirspesialisttat, ambulánsabálvalus ja eará. Ovddasvástádus spesialistadearvvašvuođabálvalusa hárrái lea biddjojuvvon dan njealji regionála dearvvašvuođadoaimmahahkii maid stáhta eaiggáduššá Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta bokte. Spesialistadearvvašvuođabálvalusat fállojuvvojit buohcciviesuin ja priváhta spesialisttaid ja klinihkaid bokte.

Regionála dearvvašvuođadoaimmahagat (RHF) galget fuolahit spesialistadearvvašvuođabálvalusaid álbmogii, juogo buohcciviesuid bokte maid dearvvašvuođadoaimmahagat eaiggáduššet ja mat leat organiserejuvvon dearvvašvuođadoaimmahahkan, dahje soahpamuša vuođul priváhta bálvalusfálliiguin.

Mánáin ja nuorain lea vuoigatvuohta oažžut nuvttá bátnedearvvašvuođabálvalusa fylkkasuohkaniid bátneklinihkain gitta dan jahkái go devdet 18 jagi. Dasto lea sis vuoigatvuohta oažžut bátnedearvvašvuođabálvalusaid fylkkasuohkaniid bátneklinihkain 25 proseantta iežasoasi ovddas gitta dan jahkái go devdet 24 jagi. Dasa lassin lea soames eará joavkkuin servodagas vuoigatvuohta oažžut nuvttá bátnedearvvašvuođabálvalusaid fylkkasuohkanis, vuosttažettiin doaimmashehttejuvvon olbmot, olbmot geat ožžot vissis meari ruovttubuohccidivššu ja buhcciidruovttuid ássit, ja vel soames gárrenávnnas-sorjavaš joavkkut.