Historihkka

Almmustahttináigodat

Almmustahtti: Olgoriikadepartemeanta

Ráđđehusa geassemánu 7. b. 1905-mannosaš resolušuvdna ásahit sierra Olgoriikadepartemeantta sáhttá dušše atnit gaskaboddasaš lávkin oažžut Norgga olgoriikahálddašeami ortnegii konstitutionálalaččat ja organisašuvnnalaččat. Løvland ii oppa nammaduvvon ge olgoriikaministtarin, muhto jotkkii ráđđehusas iežas ovddeš árvonamain ”stáhtaministtar”.

Olgoriikadepartemeantta historjá

Olgoriikadepartemeanta ásahuvvui geassemánu 7. b. 1905, seamma beaivvi go lihttu Ruoŧain loahpahuvvui.

Løvland malt avRáđđehusa geassemánu 7. b. 1905-mannosaš resolušuvdna ásahit sierra Olgoriikadepartemeantta sáhttá dušše atnit gaskaboddasaš lávkin oažžut Norgga olgoriikahálddašeami ortnegii konstitutionálalaččat ja organisašuvnnalaččat. Løvland ii oppa nammaduvvon ge olgoriikaministtarin, muhto jotkkii ráđđehusas iežas ovddeš árvonamain ”stáhtaministtar”.

Nu guhká go Ruoŧŧa ii lean dohkkehan lihttoloahpaheami, de ii sáhttán Norga ge sáddet olgoriikii diplomáhtalaš ja konsulára ovddasteaddjiid. Gitta golggotmánu 26. b. 1905 rádjai, go konagas Oscar II dohkkehii Norgga iehčanas stáhtan, jotke ruoŧŧilaš-norgalaš legašuvnnat ja oktasaškonsuláhtat fuolahit Norgga beroštumiid olggobealde riikka rájáid. Lihtu vearjogovastat heaŋgái ain oktasaš legašuvnnaid ja konsuláhtaid olgouvssaid bajábealde, ja leavgabeivviid libardii lihttoleavga seamma visttiid bajábealde. Dat duohtadilli ahte vaikke vel eanaš norgalaččat, geat barge oktasaš norgalaš-ruoŧŧilaš diplomatiijas ja konsuláhtalágádusas ohce ja besse heaitit, de ii rievdadan dát oktasašovddastusaid álbmotrievttálaš dili.

Easkka skábmamánu álgogeahčen 1905 sáhtte Norgga vuosttas diplomáhtalaš ovddasteaddjiid váldit vuostái iešguđet oaivegápogiin. Muhto áigodagas geassemánu 7. b. rájes golggotmánu 26. b. rádjai orro olgoriikkas riikka máŋga njunuš albmá, geain ledje sierra doaimmat gaskaboddasaš Kristiánia ráđđehusa ovddas. Dát ledje muhtumassii eahpevirggálaš šiehtadallamat ja muhtumassii propagándalágan doaimmat. Muhtumat dáin oassálastiin ledje Fredrik Hartvig Herman ("Fritz") Wedel Jarlsberg, Fridtjof Nansen, Benjamin Vogt ja Johannes Irgens.

Maŋŋá golggotmánu 26. b. 1905 doamihii gaskaboddasaš ráđđehus Kristiánias sihkkarastit ahte Norga lei ovddastuvvon deaháleamos oaivegávpogiin. Wedel Jarlsberg sáddejuvvui Københámmanii ministara grádain - "envoyé extraordinare et minstre plénipotenitaire ad interim", seammás go rehkenastojuvvui leamen doarvái sáddet chargé d'affaires Stockholbmii, Londonii, Pariisii, Berliidnii, St. Peterburgii ja Washingtonii.

Vuosttas stáhta mainna Norga čanai diplomáhtalaš oktavuođaid, lei Ovttastuvvon stáhtat, gos Norgga chargé d'affaires, Hjalmar Christian Hauge, skábmamánu 6. b. 1905 beasai loaiddastit olgoriikaministara Elihu Root ovdii Washingtonas. Oktiibuot 14 konsulára ámmátalbmá ovddeš oktasašetáhtas ožžo seamma áiggi departemeantakonstitušuvnna virggiidasaset Norgga bálkáhuvvon konsulára ámmátalmmájin.

Ođđa ”Udenrigs-Departement” álggii hui suolggaid doaibmat. Departemeanta lei juhkkojuvvon golbman kantuvran ovtta ekspedišuvdahoavdda vuollái. Bargogottis ledje muđui guokte doaimmahathoavdda ja ovcci áššemeannudeaddji (čálli) earret kanturbargiid. Sirdásanáigodagas geassemánus golggotmánnui 1905 buhtaduvvojedje olgoriikadepartemeantta golut Gávpe- ja mearrajohtindepartemeantta bušeahta bokte. Easkka skábmamánu 14. b. 1905 ovddidii ráđđehus proposišuvnna juolludit lasi ruđa bušeahttaáigodahkii 1905-06. Vuosttas doaibmabijut oaččuhit Norgga olgoriikabálvalusa juolgásiid ala orro muđui leamen hui gaskaboddasaččat. Buot garvojuvvui mii sáhtii geatnegahttit Stuorradikki ovdalgo dat oaččui loahpalaš plána mo organiseret departemeantta, diplomatiija ja konsuláhtalágádusa. Dárbbašlaš ámmátalbmát nammaduvvojedje gaskaboddasažžan.

Ođđa olgoriikadepartemeanta válddii álggus badjelasas olles Olgoriikaossodaga ášševiidodaga, muhto čakčamánu 14. b. 1905 sirdojuvvojedje jo dakkár áššit Gávpedepartementii, mat čatnasedje mearradáhkádussii ja lihkohisvuođaid buhtadusmearrideaddji lágádussii, mearrajohtolatlágaide ja mearraolbmoáššiide. Čakčamánu 28. b. 1905 rájes biddjojuvvojedje dakkár áššit Justisdepartementii, mat guske vearredahkkiid olggosaddimii ja eará riikkaidgaskasaš riekteveahkkái ja maiddái olggosfárrenlágaide. Daid Norgga stáhtalahtuid veahkehanáššit, mat eai guoskan mearraalbmáide, biddjojuvvojedje Gávpedepartementii geassemánu 11. b. 1906.

Thor von Ditten, gii lei Løvlanda lagamus ráđđeaddi ja duohtavuođas ge su olgoriikaráđđi, oaččui ollu ovddasvástádusa organiseret ođđa olgoriikadepartemeantta ja Norgga diplomáhtalaš ja konsulára ossodaga. Son evttohii organiseret olgoriikadepartemeantta guovtti ossodahkii – ovtta hálddahus-, politihkalaš áššiid ja protokollaáššiid ossodahkii ja ovtta konsulára ja gávpeáššiid ossodahkii ja maiddái iehčanas arkiivaovttadahkii. Vuosttas ossodaga jođiheaddji galggai maiddái doaibmat departemeantta bajimus fágahoavdan árvonamain olgoriikaráđđi (váldočálli).

Diplomatiija ja konsuláhtalágádusa loahpalaš organiserenplána ovddiduvvui guoktin gonagaslaš resolušuvdnan skábmamánu 14. b. 1905. Evttohusas lei mielde bušeahtta áigodahkii cuoŋománu 1. b. 1906 rájes miessemánu 31. b. 1907 rádjai. Olgoriikalágádusa golut buohkanassii ledje meroštallojuvvon 832 950 ruvdnun. Departemeantta árvvoštallama mielde dagahedje Norgga beroštumit dárbbašlažžan ásahit sierra legašuvnnaid guđa Eurohpa oaivegápogii ja maiddái Washingtonii. Bálkkáid hárrái evttohuvvui ministariidda 40 000 ruvnnu jahkái ja legašuvdnačálliide 10 000 ruvnnu jahkái. Dát bálkkát ledje sullii seamma stuorrát go dat mat ledje dábálaččat eará riikkaid olgoriikabálvalusas, muhto dat ledje mealgat stuorábut go dat mat ledje dábálaččat dalá Norgga ámmátalbmáid dásis. Muhto de ákkastuvvui ahte sosiála gáibádusat diplomáhtii ledje stuorábut go eará ámmátalbmáide. Ii ge bálkká sáhttán mearridit dušše riikka dábálaš bálkádási ektui. Dan lassin oaivvilduvvui ee. ahte Norga ii sáhttán mearridit olbmuid badjel, geat mieđihedje massit iežaset opmodaga dáin virggiin eai ge lean gávdnamis – nu mo Danmárkkus – dakkár dovddus aristokráhtalaš namat, mat ledje oahppásat Eurohpas. Departemeanta ii dattetge álot garván priváhta opmodatdilliid. Sii han ásahedje vuogádaga, mas ledje bálkátkeahtes attachéat, geat galge nannet legašuvnnaid kanturdoaimmaid ja seammás sihkkarastit dárbbašlaš virgehasaid ossodahkii. Sihkarastin dihtii sorjjasmeahttunvuođa válljedettiin attachéaid evttohuvvui 7 500 ruvdnosaš attachéa-stipeanda.

Go ovddiduvvojedje guokte sierra proposišuvnna diplomatiija hárrái ja konsuláhtalágádusa hárrái, de lei dan sivvan dat ahte diet guokte bálvalussuorggi galge goappašagat leat olgoriikaministara ja olgoriikadepartemeantta vuollásažžan, muhto galge muđui dollojuvvot sierranas ámmátalbmáidlágádussan. Dattetge lei jurdda ahte diplomatiija ja konuláhtalágádusa gaskkas galggai leat lagaš oktavuohta, ja ahte diplomáhtat ja konsulat galge doarjut ja ollistit guhtet guoimmiset. Oppalaččat lei olbmuin stuorra áddejupmi ja miehtemiella konsuláhtalágádussii, muhto nu ii lean gal eisege diplomatiijii. Sihke ráđđehusa ja ain eanet Stuorradikki eaktun lei ahte ođđa norgalaš olgoriikaetáhtas galggai leat konulára áigumuš, dat mearkkašii ahte dat galggai veahkehit gávppašeami ja mearrajohtolaga geavatlaččat. Erenoamážit radikála birrasiin lei olbmuin vuostemiella ja vávjjaskasvuohta diplomáhtaide ja sin bargovugiide, erenoamážit sin váibmilvuhtii šiehtadallat suollemasat. Ulbmil lei oažžut olgoriikapolitihka ge konstitutionála stivrra vuollái. Ja de lei vel dat ahte eanaš riikkaid diplomatiija ovddastii aristokráhtalaš ja konservatiiva árbevieru. Dan lassin ruoŧŧilaš-norgalaš olgoriikabálvalus adnui gáiddusin ja vierisin ja eanet gullevaš Ruŧŧii go Norgii.

Eará lei baiccce konsuláhtalágádusain: Riika dárbbašii konsulaid. Erenoamážit dárbbašii riika mearraalbmáid, skiipaeaiggádiid ja olbmuid olgoriikagávppašeapmái. Sierra konsuláhtalágádus lei jurddašuvvon vuosttas lávkin Ruoŧas beassamis iehčanasvuhtii ja gákkanin Lihtu vuostá. Buot bellodagat gáibidedje ahte ođđa norgalaš olgoriikabálvalus galggai vuosttažettiin huksejuvvot mearraalbmáid, mearrajohtolaga ja muđui ealáhuseallima beroštumiid várás. Dan unna diplomatiijaža, mii ii lean garvimis, berrii oktiiordnet konsuláhtalágádusain oktan etáhtan, mii lei sáhttit doaibmat geavatlaš bálvalussan.

Dát lei vuosttas stuorra stuorradiggedigaštallama duogáš olgoriikabušeahta ja olgoriikaorganisašuvnna birra njukčamánus 1906. Digaštallamis Stuorradikkis lei dábálaš ovttaoaivilvuohta das ahte olgoriikabálvalus galggai geahččat eallindilálašvuođaid gávppálaš oainnuin ja das ahte Norga ii galgan doaimmahit olus politihka sáni dábálaš áddejumis. Ráđđehusa bušeahttaevttohussii lei stuorra vuosteháhku – seastima geažil. Lei unnán áddejupmi das ahte bálkkáid galggai mearridit riikkaidgaskasaš dilálašvuođaid vuhtiiválddidettiin. Radikálaid bealis ákkastalle ahte ii lean nu deaŧalaš Norgii ahte dan ovddasteaddjit olgoriikkas besse ovttastallat hoffa- ja ádelbirrasiiguin. Deaŧalaš vuosteággan lei ahte vuollegis bálkkát eastadivčče čeahpes, muhto geafes albmáid álgimis diplomáhtalaš ja konsulára virggiide, ja nu ovddidivčče eahpedemokratiija. Easkka go ráđđehus lei áitán kabineahttagažaldagain, de evttohuvvon bálkkát mearriduvvojedje bákkuin Stuorradikkis, ja easkka maŋŋá dakkár digáštallama, mas geavahuvvojedje viehka garra sánit. Ráđđehus oaččui stuorámus doarjaga Olgešbellodaga jođiheaddjis, professor Francis Hagerup:s, gii čuoččuhii ahte Stuorradiggi fertii diehtit ahte ráđđehus – vaikke vel dan lahtut livčče eŋgelat – ii sáhttán váikkuhit bálkkáid.

Radikála gurutalbmá Wollert Konow mielas lei olgoriikabálvalusa álgoorganisašuvda, mii lei vuolgán ruoŧa árbevierus, dušše oktasaš ruoŧŧilaš-norgalaš organisašuvnna uhcamálleš. Olgoriikaráđđevirgi hilgojuvvui, ja Stuorradiggi ii miehtan oppa ásahit ge guokte bistevaš departemeantaossodaga. Ákkastuvvui dainna ahte bargohivvodat unnošii mealgat go oktasaš olgoriikabálvalus loahpalaččat juhkkojuvvošii.

Wollert Konow lei jo ođđajagimánu 25. b. 1906-mannosaš ovdanbuktimisttis dovddahan vigolašvuođa buot vuostá, mii gulai diplomatiijii. Vaikke vel diplomatiija ii lean njuolggá vahágin, de dat aŋkke ii lean ávkin masa ge ovddeš hámistis. Muhto Michelsen – Løvlanda ráđđehus cakkai Konowa gáibádusa ásahit bálvalusa oktan etáhtan. Ráđđehus háliidii vuos bisuhit ásahuvvon minstariid. Geassemánu 12. b. 1906 bođii sierra láhka Diplomatiija- ja Konsuláhtalágádusa birra. Guovvamánu 9. b. 1907 bohte njuolggadusat diplomáhtalaš ja konsulára ámmátalbmáid uniforpmaid birra, oktan lassenjuolggadusaiguin trohpalaš uniforpmaid birra beaiváduvvon cuoŋománu 27. b. 1907. Easkka 1922-mannosaš stuorra olgoriikaođastusas ovttastuvvojedje olgoriikabálvalusa diplomáhtalaš ja konsulára bealit. Dalle ledje Eurohpa eará olgoriikabálvalusat áigá jo heaitigoahtán čielgasit earuheames diplomatiija ja konsuláhtalágádusa nu go ovdal lávejedje dahkat.

Dat organisašuvdnastruktuvra, maid 1906 giđa bušeahttašiehtadallamat buvttihedje, sulastahtii hui ollu von Dittena álgoevttohusa. Departemeanta lei juhkkojuvvon guovtti oassodahkii: Diplomáhtalaš ja politihkalaš áššiid ossodagas ledje guokte kantuvrra, nubbi kantuvra galggai hálddašit ruovttu- ja olgoriikabálvalusaid, olgoriikaovddastusa Norggas ja protokollára áššiid, ja nubbi kantuvra fas galggai doaimmahit politihkalaš, territoriála ja árktalaš áššiid ja álbmotrievtti. Konsuláhta- ja gávpeossodat lei maid organiserejuvvon guoktin kantuvran: nubbi kantuvra lei kosulára doaimmaid várás olgoriikkas ja vieris riikkaid konsuláhtaid várás Norggas, sirddolašvuođa várás ja mearralalbmáid áššiid várás, ja nubbi kantuvra lei fas olgoriikagávppašeami, mearrajohtolaga, johtolaga, finánsaáššiid ja riikaekonomiija várás. Arkiiva lei nu mo álggus eaktuduvvon biddjojuvvon olggobeallái ossodatstruktuvrra. Juohke ossodaga jođihii ekspedišuvdnahoavda guvttiin dahje golmmain áššemeannudeaddjiin juohke kantuvrras, doaimmahathoavdda vuollásažžan. Lassin lei oktiibuot čieža olbmo kanturbargiid veahka, nu ahte Olgoriigadepartemeanttas barge oktiibuot 23 bargi.

Jagi 1906 bušeahttameannudeapmi dagahii ahte 8 olgoriikastašuvnna ásahuvvojedje.

Dain ledje 6 Eurohpas ja okta Argentiinnás. Dan lassin ásahuvvojedje oktiibuot 20 bálkáhuvvon konsuláhta (fágakonsuláhta).

Olgoriikabálvalusa vuosttas jahki šattai muosehis áigin. Nuppi bealis lei jearaldat man muddui Norggas galggai leat sierra olgoriikapolitihkka. Nuppi bealis fas lei sáhka diplomáhtalaš bálvalusa ja konsuláhtalágádusa gaskavuođas. Olgoriikabálvalusa ortnet háhkat virgehasaid oktan attachéa-stipeandaortnegiin maiddái digaštallojuvvui.

Jagis 1909 mearriduvvui ovttastahttit dien guokte departemeantaossodaga seamma ekspedišuvdnahoavdda vuollái. Rievdadeami ággan lei vuosttažettiin sávaldat sáhttit čoahkibut háldet olgoriikka diplomáhtalaš ja konsulára doaimma. Muhto geavadis doibme ain guokte ossodaga nu mo ovdal ge, ja dát dilli nannejuvvui geassemánu 14. b. 1912-mannosaš gonagaslaš resolušuvnnain.

Jagis 1913 mearridii ráđđehus sirdit mearrajohtolatossodaga Gávpedepartemeanttas, seammás go ásahuvvui dábálaš ossodat vai sáhtii doarjut hálddahuslaččat dan njeallje kantuvrra, mat álggu rájes ledje doaibman Olgoriikadepartemeantan. Muhto maiddái dát šattai gaskaboddasaš ortnegin; jagis 1916 jo sirdojuvvui mearrajohtolatossodat ruovttoluotta Gávpedepartementii, vaikke vel sihke ossodagat ieža, skiipaeaiggádiid lihttu (Rederforbundet) ja báikkálaš skiipaeaiggádiid searvvit ledje rievdadusaid vuostá.

Vuosttas máilmmisoahti rabai čalmmiid erenoamážit sis, geat ledje navdán ahte Norga birgešii olgoriikapolitihka haga. Bealátkeahtesvuođapolitihka bealušteapmi čájehuvvui leamen eanet politihkalaš go suodjaluslaš ja rievttálaš hástalus, ja bijai Olgoriikadepartementii máŋga ođđa bargamuša, maid das eai lean olus návccat čoavdit. Olgoriikagávpi ja mearrajohtolat buvttihedje stuorámus váttisvuođaid bealátkeahtesvuođapolitihkkii. Ealáhuseallima bálvaleapmi šattai leat dat doaibma, mii gáibidii eanemus návccaid departemeanttas, erenoamážit ovdalgo sierra Indusrtiijalágidandepartemeanta (Industriforsyningsdepartement) ásahuvvui 1917.  Olgoriikka gálvvuid sisafievrrideami mávssolašvuođa geažil Norgga ekonomiijii lei Olgoriikadepartemeanta easkkaásahuvvon kriisadepartemeanttaid ja kriisadirektoráhtaid deaŧameamos ovttasbargobealli guovddášhálddahusas.

Ođđa dilli, maid soahti lei buvttihan, váikkuhii dalánaga nu ahte olgoriikadepartementta bargodoaimmat lassánedje mearkkašahtti láhkai. Soađi vuosttas jagi lassánii reivviid ja telegrámmaid lohku departementii golmmageardásažžan. Ii lean ii oktage vuordán bargodoaimmaid lassánit ná gáfadit, dalle go departemeanta ásahuvvui ja dalle go olgoriikabálvalusa bargmuššan vuosttažettiin lei ovddidit Norgga gávpe- ja maritiibmaberoštumiid olgoriikkas.

Ođđa bohciidan dili geahččaledje njulget máŋgga gaskaboddasaš čovdosiin ja heahtedustemiin. Vaikke vel lassánii ge bargiid lohku mearkkašahtti láhkai, de dat orui uhccán váikkuheamen ieš organisašuvdnavuogádaga. Máŋga ođđabargi biddjojuvvojedje gaskaboddasaš virgái dan láhkai ahte sin sajádat organisašuvnnas čihkkojuvvui departemeantta bušeahttaevttohusas ”liigebargi”-namahussan. Ovdal jagi 1915 loahpa lei bargiid lohku lassánan 50 proseanttain. Dattetge ledje menddo unnán bargit Olgoriikadepartemeanttas miehtá soađi. Ođđa dárkkistankantuvra gálvvuid vuovdima várás olgoriikii ásahuvvui gaskaboddasaččat seamma jagi, ja dan maŋŋá ásahuvvui gávpesoahpamušaid ja tuollošiehtadusaid kantuvra 1916. Diplomáhtalaš ja konsulára bálvalusaid ovttastahttima oassin ásahuvvui 1917 oktasaš hálddahuskantuvra dien guovtti bálvalussii.

Eará ođđaásahus lei sierra preassabálvalus 1920, lagaš ovttasbargguin Norgga Preassaservviin. Ođđa preassabálvalusa jođihii preassaráđđi preassačálli vehkiin, ja olgoriikka doaimma ovddasvástádus lei njealji ”korrespondeanttas”, geat orro Londonis, Pariissas, Berliinnas ja Washingtonas. Dakkár áššiin, mat guske Norgga oktavuhtii vieris riikkaiguin, barge ”korrespondeanttat” báikkálaš Norgga sáttaalbmá gohččuma mielde.

Olgoriikadepartemeanta, diplomáhtabálvalus olgoriikkas ja konsuláhtalágádus ovttastahttojuvvojedje oktan bálvalussan suoidnemánu 7. b. 1922, suoidnemánu 7. b. 1922-mannosaš olgoriikalágádusa lága (Lov om utenriksvesenet) olis. Ođastus lei vuođđuduvvon 1919-mannosaš olgoriikakommišuvnna evttohusa vuođul, maid Stuorradiggi nammadii olgoriikabálvalusa árjjaleamos cuiggodeaddji, generálakonsula O. J. Storm, árvalusa mielde. Dan rájes eai lean šat formálalaš eastagat sirdit virgehasaid diplomatiijas konsulára bálvalussii ja nuppi guvlui. Eaktun lei ain ahte fágavirgehasat galge dohkkehit sirdima vaikke guđe virgái seamma dahje bajit árvodásis ođđa oktasaš bálvalusas, jus eai lean čielga spiehkastagat. Rahppojuvvui maid vejolašvuohta ásahit virolaš geatnegasvuođa sirddašit departemeantta ja olggut etáhta gaskkas. Seammás ásahuvvui olgoriikaráđđevirgi formálalaččat. Lei maiddái eaktun ahte olgoriikaráđđi galggai doaibmat earret Olgoriikadepartemeantta bajimus hálddahusjođiheaddjin maiddái olgoriikaministara lagamus ráđđeaddin olgoriikapolitihkalaš áššiin.

1922-mannosaš olgoriikaortnet nannii olgoriikabálvalusa bargamušaid mávssolašvuođa ealáhuseallima bálvaleaddjin. Olgoriikkas ásahuvvojedje stašuvnnat, mat galge veahkehit Norgga buktagiid vuodima guovllu mávssolašvuođa vuođul Norgga eksportagálvvuid márkanin, ja de ásahuvvojedje vel erenoamáš virggit gávpesáttavirgehassan.

Olgoriikadepartementii ásahuvvojedje guokte ođđa ossodaga, goappašagat ekspedišuvdnahoavdda vuollái. Dát guoskkai hálddahuslaš ossodahkii oktan njeljiin kantuvrrain (hálddahuskantuvrrain, protokollakantuvrrain, árbe- ja riektekantuvrrain ja arkiivakantuvrrain). Ođđa olgoriikapolitihka ja olgoriikagávppašeami ossodagas, mii lei olgoriikagáppašeami ja olgoriikapolitihka gaskasaš vásihusaid boađus vuosttas máilmmisoađis, ledje 6 kantuvrra. Maŋimusat namuhuvvon ossodat čájehii maiddái čielgasit ahte olgoriikabálvalusa deaŧaleamos doaibma lei sirdašuvvamin stuorát politihkalaš ja ekonomalaš oassálastimii riikkaidgaskasaš servodagas. Dat mearkkašii maiddái ahte olgoriikabálvalus viiddiduvvui eambbo danin mo ealáhusorganisašuvnnat guhká jo ledje gáibidan, namalassii eanet stáhtabálvalusaiguin mearrajohtalussii ja olgoriikagávppašeapmái. Dát dáhpáhuvai vaikke vel departemeantta viidideapmi soađi áiggi čatnasii vássevaš soahtedilálašvuođaide dan láhkai ahte stáhta eambbo dárkkistii ja jođihii gávpedoaimmaid.

Eará mii lei ođas 1922 lei sierra ortnega ásaheapmi mii galggai veahkehit virgehasaid háhkat olgoriikabálvalussii, ja dán ortnega mielde galge juohke jagi váldojuvvot sisa aspiránttat oahpahussii. Sisabeassangáibádussan lei universitehtaoahppu dahje examen artium ja golmma jagi bárgovásihus gávppašeamis dahje mearrajohtolagas. Maŋimuš gáibádus lei mieđiheapmi ealáhuseallima gáibádussii ahte olgoriikadepartemeanta galggai virgádit olbmuid, geat eai lean juristtat, muhto geain lei gávpeoahppu. Olgoriikalávdegotti ovdaolmmoš C. J. Hambro moittii dattetge garrasit dáid gáibádusaid, ja eahpidii ahte livččii ávki dakkár olbmos gii lei bargan sallitbuvddas. Jus galggai beassat aspirántan, de fertii ohcci čađahit čálalaš eksámena, maid olgoriikadepartemeanta lágidii. Oahppoáigi lei golbma jagi, ja stipeandaortnet ásahuvvui vai dakkár ohccit, geain muđui ii livčče várri, besse álgit olgoriikabálvalussii. Sisaváldin biddjojuvvui sierra aspirántanammagoddái, mas ledje olgoriikabálvalusa ja iešguđetlágan gávpe-, mearrajohtolat- ja industriijaorganisašuvnnaid ovddasteaddjit.

1922 ođastusat orro ovddideamen olgoriikabálvalusa mealgat, sihke hálddašeami ja organiserema dáfus. 1922 ledje Olgoriikadepartemeanttas 61 bistevaš ja 20 gaskaboddasaš virggi. Ii ovttage eará departemeanttas lassánan bargiidlohku (24) nu ollu go olgoriikadepartemeanttas 1912 rájes 1922 rádjai. Muhto álgojagiid ođastusa maŋŋá eai moktege ollašuvvan dat doaivagat ja vuordámušat, maid ođastus lei bohciidahttán, vuosttažettiin daid ekonomalaš fuonesáiggid geažil mat dalle álge. Muhto sivvan ledje maiddái dat vuosteguottut olgoriikadepartemeanttas ahte galggai hukset eanáš gávpeovddasteami – ja ledje maiddái siskkáldas vuostálasvuođat ámmátalbmáidlágádusas. Buot deaŧaleamos lei ahte ”goluid čuohppama lihkadusa” seastingáibádusa doarjjui dál maiddái ealáhuseallin. Sihke skiipaeaiggádiid lihttu (Rederforbundet) ja industriijalihttu (Industriforbundet) dovddahedje 1925 čielgasit ahte sii guđđet ovddeš viiddis gáibádusaid ja vuordámušaid olgoriikabálvalussii (doarjun dihtii ealáhuseallima) stáhta heajos ruhtadili geažil. Olgoriikaministtar Mowinkel váidalii bušeahttadigaštallamis 1925 ahte gávpeseahtu dál orru njeaidimin buot dan maid ieš ovdal leamaš mielde huksemin. Ii ge olgoriikalávdegoddi ge áibbas jáhkkán ahte lei ekonomalaččat unnit gánnihahtti leat ovddastuvvon olgoriikkas fuonesáiggiid go buriidáiggiid. C. J. Hambro oaivvildii ahte ekonomalaš fuonesáigi lei dárpmehuhttán olbmuid vuoiŋŋalaččat.

Seastima ovdamearka lei dat go vuosttašarkivára virgái ii biddjojuvvon olmmoš áigodagas 1924-35, ja dat go okta doaimmahathoavdavirgi heaittihuvvui jo jagi 1926, ja dasto maŋŋil heaittihuvvojedje guokte ekspedišuvdnahoavdavirggi jagi 1927. Dat mearkkašii ahte máŋga kantuvrra biddjojuvvojedje olgoriikaráđi stivrema vuollái. Nu geavai ee. politihkalaš kantuvrii ja Álbmotlihttu-kantuvrii.

Jagi 1922 rájis jahkái 1927 olgoriikadepartemeantta bargoveahka geahpeduvvui 27 virgehasain, mat gulle 7 alibuš virgái, guđain áššemeannudeaddjiin ja 14 kanturbargiin. Olgoriikastašuvnnain heaittihuvvojedje 18 virggi dahje bisso guorusin. Jagi 1922 olgoriika­ođastusa vulddii maiddái dat ge ahte aspirántaohpahussii eai šat juolluduvvon ruđat.

Olgoriikadepartemeanta bissu dasto, sihke bargoveaga ja organisašuvnna dáfus, mealgadii rievddakeahttá gitta 1930-jagiid gaskkamuddui, go fas álge viiddidit. Moadde jagi ovdal jo lei olggobeal impulssaid váldodeaddu heilon “seastinvuođas” ođđasis organiseremii ja viiddideapmái, vai olahivččii dakkár beaktilvuođa maid váttes riikkaidgaskasaš gálvojođiheamit ja gálvolonuhallamat dahke dárbbašlažžan maŋŋil jagi 1930 goviid. Dilli buorránii jagi 1934, go olgoriikadepartemeantta guokte ekspedišuvdnahoavdavirggi fas álggahuvvojedje. Easkka jagi 1938 álggahuvvui ekspedišuvdnahovdavirgi, vai dat jođihivččii easkkaálggahuvvon politihkalaš ossodaga.

Go nubbi máilmmesoahti álggii čakčamánus jagi 1939, de olgoriikabálvalus mealgadii vásihii seammalágan áššiid go jagi 1914: Bargomearri lassánii hirbmadit soađi vuosttamuš mánuid, ja dat dagahii sihke stuorát bargoleavttu ja guhkit bargobeivviid. Dárbu lei ásahit arvat ođđa virggiid, nu ahte loahpageahčen njukčamánu jagi 1940 lei Olgoriikadepartemeantta bargiid lohku 119, dahje 29 bargi eanet go duon 90 virggi maidda ledje bidjan ruđaid 1939/40-bušeahtas.

Jagi 1940 vuosttamuš mánuid álge Olgoriikadepartemeanttas eambbo ja eambbo miehtat dasa ahte sin rahčamušat Norgga neutrála politihka doalahit lei ollen váravuloš mahtái, ja ahte Norga sáhtášii rohtašuvvat soahtái vaikke goas. Dán áigodagas sii mearridedje soames ráddjejuvvon hálddahuslaš doaibmabijuid, ee. plánaid das mo sii galget sirdit departemeantta arkiivvaid.

Go duiskalaš soahteveahka fallehii Norgga cuoŋománu 9. b. 1940, de čuvvo unna virgehas- ja kanturbargijoavku Gonagasa, ráđđehusa ja Stuorradikki davás. Sii fievrridedje mielddiset viehka stuorra oasi departemeantta arkiivvain, maid dasto maŋŋil fievrridedje rastá ráji Ruŧŧii, ja bidje norgalaš legašuvdnii Stockholbmii. Go Gonagas ja ráđđehus bissánedje gaskaboddasaččat Romsii miessemánus 1940, de čuovui unnibuš virgehasjoavku, mii galggai veahkehit olgoriikaministara su barggus. Seammás olgoriikaráđđi Jens Bull bođii Stockholbmii, ja son vuođđudii norgalaš legašuvdnii eará ovttadaga maid gohčodedje B-ossodahkan. Ossodat galggai Stockholmmas doaimmahit dakkár áššiid maid ii lean vejolaš álggahit Norgga rájiid siskkobealde. Vuhtiiválddidettiin ruoŧŧilaš eiseválddiid dieđihuvvui olgoriikaráđđi Bull legašuvdnaráđđin. B-ossodat šattai dađistaga oassin norgalaš legašuvnna organisašuvdnavuogádahkii.

Stuoribuš oassi Olgoriikadepartemeantta bargoveagas lei dattetge báhcán Osloi. Dát departemeanta-oassi, maid muhtun ekspedišuvdnahoavda jođihii, jotkkii doaimmas vuosttamuš mánuid go Norga lei duiskalaččaid hálddus, ja su doibmii gulle buhtes hálddahusbarggut. Go Hálddahusráđđi heaittihuvvui ja “kommisáralaš” stivra bođii sadjái čakčamánus 1940, de dáid bargguid sirde sierra ossodahkii mii lei kommisáralaš Sisriika­departemeanttas.

Go Gonagas ja ráđđehus guđđe Romssa geassemánu 7. b. 1940 ja vulge Stuorrabritánniai, de olgoriikaministara stába vulggii fárrui. Jagi 1940 geassemánuid botta ásahedje olgoriikadepartemeantta Londonii, mii lei eksiilahálddahusa oassin. Álggus unna stábaš, masa gulle čieža olbmo, fárrii olgoriikaministariin Kohtiin gárpagárdimii Bracknellii, mii lei Berkshires, sullii 50 km olggobealde Londona. Olgoriikadepartemeantta stába stuorui dađistaga, nu ahte go soahti nohkagođii, de das ledje buohkanassii 72 olbmo. Viiddidemiid álkkásmahtii dat go loahpageahčen 1940 olgoriikadepartemeanta ovttas duoid nuppiid ráđđehuskantuvrraiguin fárrii stuorát kantuvrraide Kingston House’ii, mii lei Princess Gate lahka Oarje-Londonis.

Bracknelles ii lean vuogas leat máŋgga siva geažil: Muhtumassii dainnago dat dagahii geográfalaš ja mielalaš gaskka ráđđehusa eará osiide mat ledje Londonis, muhto maiddái dainnago dat dagahii psykologalaš gaskka olgoriikajođihangotti ja brihtalaš eiseválddiid gaskii. Ii ge Koht lean mii ge erenoamáš čeahpes hálddašeaddjiid, ii ge nagadan hukset beaktilis doaibmagotti iežas birra. Sivva mii njulgestaga dagai ahte Koht luobai olgoministtarvirggistis lei dasto vel olgoriikaráđi nammadeami ášši, mii nannešii Olgoriikadepartemeantta hálddahuslaš jođi­heami. Koht anii árvalusa (maid justiisaministtar Terje Wold buvttii) čielga iežascágideapmin su siskkáldas fágaministtarvuoruhusaide ja eahpitkeahtes eahpeluohttámuša duođaštussan. Koht danne siđai ahte Trygve Lie váldá badjelasas olgoriikaministtardoaimma.

Soađi áigásaš olgoriikadepartementii gulai dábálaš ossodat, man bargun ledje hálddahuslaš áššit, arkiivvat, gulahallandoaimmat ja -rusttegat (sambánda), rehketdoalut ja reivvestallamat, politihkalaš ossodat, gávpeossodat, beavdegirjebálvalus, preassaráđđi ja politihkalaš historjjá áššedovdi. Vaikke riegádeapmi lei leamaš váttis, de Londonis olgoriikadepartemeanta dađistaga šattai sihke beaktilis ja buresdoaibmi organisašuvdnan mii jagi 1945 álgogeasi sáhtii máhccat ruovttoluotta friddjan dahkkojuvvon Norgii.

Jagi 1945 suoidnemánu 1. b. rájes lei Olgoriikadepartemeanta fas norgalaš eatnamis, ja lei leamaš measta vihtta jagi báhtarusas. Ođđa áigi álggii, ja nu maid ođđa hástalusat ja doaimmat. Soađi maŋŋásaš áigi lei erenoamáš, go mii geahčadit norgalaččaid searvama riikkaidgaskasaš ovttasbargui, sihke málmmeviidosaš, guvllolaš ja davviriikkalaš dásis. Ollu dain áššiin maid ovdal ledje čoavdán bilaterálalaččat (guovttevurrosaččat), fertejedje dál čoavdit multilaterála (moanavurrosaš) čovdosiiguin, ja seammás guovttevurrosaš ovttasbarggut viidánedje dađistaga ođđa surggiide. Dan lassin ahte searvvai álššain Ovttastuvvan Nášuvnnaid máŋggalágan doaimmaide, Norga vulggii maid ekonomalaš ovttasbargui OEECii, maŋŋil OECDii, EFTAi ja NATO-suodjalusovttasbargui.

Dakkár radikála viiddideapmi olgoriikapolitihkalaš suorggis, ja vel dakkár áigodagas mas soađi maŋŋásaš huksenváttisvuođat ja resurssaid váilivuohta dedde lossadit, mearkkašii viehka stuorra noađi dan doaibmagoddái mii lei das gearggus bargagoahtit. Ráđđehus lei suoidnemánu 27. b. 1945-mannosaš gonagaslaš resolušuvnnain mearridan Olgoriikadepartemeantta ođđa struktuvrra: Departemeanta lei juhkkojuvvon njealljin ossodahkan, namalassii dábálaš ossodahkan, politihkalaš ossodahkan, gávpeossodahkan ja soahteáššiid čoavdima ossodahkan. Maŋimuš ossodat galggai leat dušše gaskaboddii. Departemeantastruktuvrra olggobealde ja dasttá olgoriikaráđi mearridanválddi vuollásažžan ledje beavdegirjebálvalus, preassabálvalus, álbmotriektebagadeaddji ja ođđaáigásaš politihkalaš historjjá áššedovdi. Buohkanassii bargiid lohku lei 156.

Norgga Eksportaráđđi vuođđuduvvui jagi 1945, ja dat bođii “Opplysningskontor for nærings­veiene” sadjái, mii šattai Olgoriikadepartemeantta oassin dalle go organisašuvdnaođastus čađahuvvui jagi 1922.

Dát struktuvra bisui mealgadii nuppástuvakeahttá máŋga jagi, vaikke soahteáššiid čoavdima ossodat heaittihuvvui jo jagi 1948 ja dan barggut sirdojuvvojedje olgoriikadepartemeantta eará osiide. Jagi 1950 mearridedje ásahit kantuvrra ossodatstruktuvrra olggobeallái olgoriikkalaš kulturovttasbarggu várás. Easkka jagi 1967 šattai kantuvra departemeantta oppalaš doaimma dievas oassin. Jagi 1954 sirdojuvvojedje buot riekteáššit easkka ásahuvvon riekteossodahkii. Preassabálvalus, mii jagi 1958 lei biddjojuvvon olgoriikabálvalussii, nuppástuhttojuvvui sierra preassaossodahkan 1961. Jagi 1973 kulturkantuvra ja preassaossodat ovttastuvve oktasaš preassa- ja kulturossodahkan.

Maŋŋil soađi olgoriikabálvalusa ođđa bargosuorgin šattai ovttasbargu ovddádusriikkaiguin. Álggus meannudii politihkalaš ossodat dáid áššiid, ja jagi 1962 rájes “Norsk Utviklingshjelp” (Norwegian Agency for Development Aid), mii oaččui ovddasvástádussan njuolga guovtte­vurrosaš ovddádusveahki. Jagi 1968 “Direktoratet for utviklingshjelp” (NORAD) ásahuvvui, ja seammás vuođđuduvvui sierra ovddádusossodat olgoriikadepartementii. Dattetge ásahuvvui jagi 1984 sierra departemeanta ovddádusveahki várás (DUH).

Gitta jagi 1948 rádjai lei olgoriikaministtar politihkalaš sadjásačča haga. De olgoriikadepartemeanta oaččui stáhtačálli. Stáhtačálli biddjojuvvui árvvu dáfus olgoriikaráđi vuollásažžan. Easkka jagi 1980 biddjojuvvui UD-stáhtačálli seamma dássái go duoid nuppiid departemeanttaid stáhtačállit, ja olgoriikaministara árvvu vuollásažžan. UD vuosttamuš golbma stáhtačálli ovddasvástidedje dihto áššesurggiid. Go maŋŋil nammadedje stáhtačálliid, de dikte mearrit­keahttá sin bargosurggiid, go eaktuduvvui ahte stáhtačálli viiddimus áddejumis galggai geahpedit olgoriikaministara bargonoađi, erenoamážit politihkalaš suorggis.

Politihkalaš jođihangoddi nannejuvvui maŋŋil go ásahedje politihkalaš čálli sierravirggi ja olgoriikaministarii sierra čállingotti. Jagi 1905 rájes Norggas leat leamaš buohkanassii 27 olgoriikaministara. Dássážii Halvard Lange lea leamaš guhkimusat, buohkanassii 19 jagi (1946-63 ja 1963-65). Máŋgga olgoriikaministaris lea leamaš oktat virgi máŋgii: Johan Ludwig Mowinckel lei olgoriikaministtar njelljii (1922-23, 1924-26, 1928-31 ja 1933-35), ja sihke Christian Fredrik Michelet, Halvard Lange, Knut Frydenlund ja Thorvald Stoltenberg leat leamaš olgoriikaministara virggis guovtti áigodagas.

Jagi 1948 juovlamánu 13. b. bođii ođđa láhka olgoriikabálvalusa birra, ja dat mearridii dan orgnisašuvnnalaš ja hálddahuslaš ráhkadusa mii mealgadii lea fámus ain dál ge olgoriikabálvalusa várás. Láhka ja ođđa mearrádusat olgoriikabálvalusa virgáibidjamis atne vuođđun “Reformutvalget for utenrikstjenesten”-nammasaš lávdegotti árvalusa, ja dát lávdegoddi nammaduvvui jagi 1946 ja lei stuorra olgoriikakommišuvnnaid ráiddus goalmmádin.

Jagi 1948 lága sádjái bođii jagi 1958 suoidnemánu 18. b. ođđa láhka, man sadjái fas bođii ođđa láhka jagi 2002 miessemánu 3. b. olgoriikabálvalusa birra. Olgoriikabálvalusa vástesaš instruksa, mii lea ođastuvvon ollu gerddiid jagi 1906 rájes, mearriduvvui maŋimuš geardde juovlamánu 13. b. 2002-mannosaš gonagaslaš resolušuvnnain.

Olgoriikadepartemeanta vásihii áigodagas 1988-90 arvat nuppástusaid. Jagi 1988 Gávpe- ja mearrajohtolatdepartemeanta biddjojuvvui oktii Olgoriikadepartemeanttain, ja jagi 1990 geavai seamma láhkai Ovddádusveahki departemeanttain. Deaŧalaš sivva dán guovtti ovttastahttimii lei dárbu buoridit olgoriikapolitihka oktiiordnema gávpe- ja mearrajohtolatpolitihkain, ja doarjunveahkipolitihkain, ja vel buoridit daid vejolaš resurssaid geavaheami mat ledje ávkkástallan láhkai.

Go Ealáhus- ja gávpedepartemeanta ásahuvvui jagi 1997, de deaividii Olgoriikadepartementii vuot stuoribuš nuppástupmi, dainnago okta Olgoriikadepartementii gullevaš ossodat biddjojuvvui oktii ossodagaiguin mat ovdal ledje gullan Ealáhus- ja energiijadepartementii. Olgoriikadepartemeanttas galggai ain leat bajimuš ovddasvástádus gávpepolitihkas.

Ráđđehus mearridii jagi 2003 čohkket ovtta ovttadahkan eanaš váikkuhangaskaomiid mat ledje norgalaš ealáhuseallima innovašuvnna (ođđahutkama) ja internationaliserema (miehtámáilbmádeami) várás, ja nu riegádii “Innovasjon Norge”. Dát ealáhussearvi vuođđuduvvui jagi 2004 ođđajagemánu 1. beaivvi, ja dasa gullet “Norges Eksportråd”, ”Norges Turistråd”, “Statens Nærings- og distrikts­utviklingsfond” ja “Statens veiledningskontor for oppfinnere”. “Innovasjon Norge” galgá bargat ovttasráđiid olgoriikabálvalusain doaimmastis mii lea olggobealde Norgga. Ulbmil lea oažžut ealáhussearvái ja olgoriikabálvalussii dievas apparáhta ja lagaš fitnolaš ovttasbarggu. Lágiduvvo nu ahte “Eksportrådet”-nammasaš ásahusa ja “Turistrådet”-nammasaš ásahusa kantuvrrat ja bargoveagat olgoriikkas čatnasit gullevažžan olgoriikastašuvnnaide.

Ođđa, stuorra doaimmat biddjojedje departementii ja olgoriikastašuvnnaide go Ráđđehus mearridii jagi 2003 čakčamánu 11. b. nuppástuhttit ovddádushálddahusa. Mearrádus mearkkašii ahte ovddáduspolitihka čađaheamis, doaibmabohtosiin ja “policy”-doaimmain sirdojuvvui ovddasvástádus NORADas UDii. Ovddasvástádus integrerejuvvon NORAD-hálddašan ambasádain sirdojuvvui departementii jagi 2004 ođđajagemánu 1. b.

Olgoriikadepartemeanta lea iežas logi ossodagain norgalaš stáhtahálddahusa stuorámus departemeanta virggálaččaid logu dáfus.

Fágadepartemeantan Olgoriikadepartemeanta lea olgoriikaáššiid válmmašteaddji ja doaimmaheaddji orgána, ja olgoriikaekonomiija ja ovddádusáššiid orgána. Olgoriikadeparte­meanttas lea maid deaŧalaš doaibman oktiiheivehit áššiid ja rávvagiid addit nuppiid departemeanttaide ja stáhta ásahusaide, dasgo olgoriikaministara bajimuš ovddasvástádus dat lea lágidit, oktiiheivehit ja čađahit norgalaš olgoriikapolitihka.

Historjjás čađa Olgoriikadepartemeanttas leat leamaš arvat sierra poastačujuhusat. Go dat vuođđuduvvui jagi 1905, de departemeanta fárrii Victoria Terrasse nummar čižii (gaskakvartálii), eret Gávpedepartemeantta kantuvrrain mat ledje Carl Johangáhtas 41-43. Kantuvrii gulle 28 lanja, 3 nieidalanja ja 3 gievkkana, ja láigohaddi lei 6.200 ruvnnu. Máŋga jagi Olgoriikadepartemeanta fertii juogadit saji priváhta láigoheddjiiguin, dasságo stáhta osttii viesu jagi 1913 ja rievdadii dan kantuvran. Dás de Olgoriikadepartemeanta orui dasságo fertii guođđit viesu jagi 1940 čuoŋománu 9. b. Jagiid dasttá maŋŋil soađi orui departemeanta gaskaboddasaččat ođđa gávpevisttis mii lei Solplassen-nammasaš šiljus (dáláš Kronprinsesse Marthas plass 1). Easkka jagi 1963 fárrii Olgoriikadepartemeanta ruovttoluotta Victoria Terrassii, ja čujuhus lei 7. juniplassen 1. Vaikke departemeanta hovde sihke nugohčoduvvon Nordkvartalet ja Midtkvartalet Victoria Terrasses, de lea čielgan ahte báiki lea menddo unni dainnago bargoveahka dađistaga stuorru ođđa bargguid geažil. Doaimmas leat oasit sirdojuvvon kantuvrraide mat leat láigohuvvon VII. Haakona gáhtas, Ruseløkkveienis ja Krovdnaprinssa gáhtas.

Vuođđun lea leamaš Erik-Wilhelm Norman ja Jon Bech čállin teaksta. Ođastuvvui miessemánus 2004.