Duopmostuolut, riidduidčoavdinráđit ja soabatráđit

Duopmostuolut, riidduidčoavdinráđit ja soabatráđit leat norgga riektevuogádaga váldoásahusat. Sihke riidduidčoavdinráđđi ja soabatráđđi geahččaleaba áššiid čoavdit soabadeami bokte, nu ahte áššit eai dárbbaš ovddiduvvot duopmostullui.

 En domstol

Duopmostuolut 

Duopmostuoluin lea dubmejeaddji váldi sihke rihkusáššiin ja siviila áššiin. Dan lassin lea duopmostuoluin ollu eará doaimmat, nugo almmolaš juohkimat (jápminbáhcu, oktasašopmodat ja konkursa), bággoáššit, notariálagávppašeamit, vihaheamit ja eallinguoibmelihtu registreremat.

Duopmostuoluin lea dubmejeaddji váldi sihke rihkusáššiin ja siviila áššiin. Dan lassin lea duopmostuoluin ollu eará doaimmat, nugo almmolaš juohkimat (jápminbáhcu, oktasašopmodat ja konkursa), bággoáššit, notariálagávppašeamit, vihaheamit ja eallinguoibmelihtu registreremat.
Duopmostuolut fuolahit bearráigeahččandoaimmaid eará stáhtaeiseválddiid ovddas go duopmostuolut geahččalit lágalašvuođa daid mearrádusain maid hálddašeapmi mearrida ja bearráigeahččá maid ahte čuvvot go lágat daid rájáid maid Vuođđoláhka mearrida. Duopmostuollohálddahus, mii lea sorjjasmeahttun hálddašanorgána, galgá ovddasvástidit duopmostuoluid guovddáš hálddahusa.


Loga eanet duopmostuoluid birra

Diggerievttit

Diggegottit meannudit rihkusáššiid ja siviilaáššiid mat eai meannuduvvo vuosttas ásahusas, soabatráđis. Diggegoddi ođatiská maiddái  soabatráđi mearrádusaid. 

Loga eanet diggegottiid birra 

Lágamánnerievttit

Diggerievtti mearrádusaid sáhttá váidit lágamánneriektái guoddaleami bokte.  
Loga eanet lágamánnerivttiid birra 

Alimusriekti

Alimusriekti lea Norgga bajimus duopmostuollu, ja “dubme maŋimuš instánssas”, nu go čuožžu Vuođđolága 88. paragráfas. Alimusriekti galgá fuolahit riekteovttadaga ja veahkehit čielggademiiguin jos riektedilli lea eahpečielggas. Áššemeannudeamit mat bajidit gažaldagaid main lea prinsihpalaš mearkkašupmi leat guovddážis Alimusrievtti barggus. 
Loga eanet Alimusrievtti birra

Eanajuohkinduopmostuolut

Eanajuohkinduopmostuolut leat riikkaviidosaš sierraduopmostuollu mii bargá eanajuohkinláhkamearrádusaid vuođul. Eanajuohkinduopmostuolut mearridit vuoigatvuođaáššiid ja plánaid mat ovddidit ulbmillaš doaluid, merkemiid ja raportere rájáid ja ráhkada eanakárttaid. Eanajuohkinduopmostuoluin leat 34 eanajuohkinrievtti ja vihtta eanajuohkinbajitrievttit ja dat leat čadnon dábálaš riektevuogádahkii das go áššiid sáhttá guoddalit lágamánneriektái ja Alimusriektái.

Loga eanet eanajuohkinduopmostuoluid birra 

Eurohpálaš olmmošvuoigatvuođaduopmostuollu 

Dáppe sáhttet Eurohpá olbmot ođasiskat iežaset ášši jos sii oaivvildit ahte ruovttu duopmostuollu lea dahkan mearrádusa mii lea Eurohpálaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna mearrádusaid vuostá. Duopmostuollu Strasbourgas sáhttá mearridit váidagiid main lea čadni váikkuhus stáhtaide. Miellahtustáhtat sáhttet maid váidit eará stáhtaid duopmostuoluid ovdii. 
Eurohpálaš olmmošvuoigatvuođaduopmostuollu 

 Riidduidčoavdinráđđi

Riidduidčoavdinráđđi lea stáhta riidduidčoavdinorgána. Riidduidčoavdinráđđi ii mearrit movt riidduid galgá čoavdit, muhto galgá láhčit dilálašvuođa nu ahte áššebealit ja earát geaidda láhkarihkkun dahje riidu guoská ovttas mearridit movt ášševáikkuhusaid gieđahallat (máhcaheaddji proseassa). 

Riidduidčoavdinráđđi meannuda siviila áššiid priváhta oasehasaid gaskka ja áššiid gillájeaddji ja vearredahkki gaskka vearredagolašáššiin. Riidduidčoavdinráđi jođiha vealatkeahtes soabahalli. Áššemeannudeapmi riidduidčoavdinráđis lea nuvttá ja dan sáhttet buohkat riikkas geavahit – dat lea 22 riidočoavdinráđi.   Juohkehaš sáhttá váldit oktavuođa iežas riidduidčoavdinráđiin jos dárbbaša veahki ja bagadusa. Riidduidčoavdinráđiid čállingoddi, mii lea Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeantta vuollásaš, lea riidduidčoavdinráđiid hálddahuslaš ja fágalaš ovddasvástideaddji. 

Riidduidčoavdinráđit galget earret eará:

  • Lágidit čoahkkimiid áššebeliid gaskka siviila áššiin
  • Čađahit čoahkkimiid ráŋggáštusáššiid oktavuođas mat leat boahtán áššáskuhttineiseválddis dahje duopmostuolus 
  • Gos ihkinassii olbmot ásset, de galget sii oažžut seamma riidočoavdinfálaldagaid ja kvalitehta galgá seamma buorre buohkaide.

Justiisadepartemeanta lea bajitdási eiseváldi riidduidčoavdinráđiid ektui. 
Riidduidčoavdinráđiid čállingoddi lea riidduidčoavdinráđiid hálddahuslaš ja fágalaš ovddasvástideaddji. 

Soabatráđđi

Eanaš siviila áššit galget meannuduvvot soabatráđis, mii lea vuolimus lađas duopmostuollostruktuvrras.

Soabatráđđi ii meannut rihkusáššiid. Soabatráđit soabahallet oasehasaid gaskka ja ollu áššiin sáhttet sii maid duomu cealkit.

Soabatráđiid duomuid dahje mearrádusaid sáhttá ovddidit diggerievtti ovdii stevdnema dahje guoddaleami bokte. Soabatráđiid guovddáš hálddašeapmi gullá Justiisadepartemeantta ovddasvástádussii, ja čállingoddedoaimma fuolaha politiija.

Bajás