–  Mii evttohit earret eará 40 miljovnna ruvnno mainna galgat ásahit ambulerejeaddji dearvvašvuođateama buot mánáidsuodjalusásahusaid várás. Lassin mii sirdit 16 miljovnna ruvnno muhtun eará ulbmilis, nu ahte mii oktiibuot nannet dearvvašvuođateama barggu 56 miljovnna ruvnnuin 2026:s. Lea dehálaš dáidda mánáide addit buoret dearvvašvuođaveahki, ja neavvut mánáidsuodjalanásahusaid bargiid. Mánáin ja nuorain mánáidsuodjalanásahusain leat ollu psyhkalaš váttut ja gárrenávnnasváttisvuođat, ja ožžot beare unnán dearvvašvuođaveahki, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Jan Christian Vestre.

Ráđđehus ásaha sierra doarjjaortnega ja dainna bidjá ulbmiliid hukset vuolemusceahkkefálaldagaid psyhkalaš dearvvašvuođas ja gárrenávnnassuorggis suohkaniin. Doarjagii adno ruhta mii ovdal lei biddjon bálvalusaid ovddideapmái suohkaniin ja vel 60 miljovnna ruvnno varas ruhta. Ráđđehus árvala oktiibuot várret 429 miljovnna ruvnno vuolemusceahkkefálaldahkii ja ACT, FACT ja FACT Nuorra ceggemii. Lassin juolluduvvo 30 miljovnna ruvnno doarjjan eaktodáhtolaš organisašuvnnaide mat fállet vuolemusceahkkefálaldagaid psyhkalaš dearvvašvuođa ja gárrenávnnassuorggis, ja 10 miljovnna ruvnno eanet digitála iešveahkke- ja dikšofálaldagaide psyhkalaš dearvvašvuođa suorggis.

Čuovvolit lohpádusa

– Mii leat lohpidan nannet bušeahta psyhkalaš dearvvašvuhtii ja gárrendillái 3 miljárdda ruvnnuin logi jagi áiggis. Dan mii čuovvolit ja joatkit áŋgiruššama boahtte jagi. Boahtte jagi lasáhusain mii várret 1,2 miljárdda ruvnno eanet psyhkalaš dearvvašvuhtii ja leat fargga olahan beallemuddui nannendoaimmain, dadjá Vestre. 

Psyhkalaš gillámušat ja váttut leat min stuorámus álbmotdearvvašvuođa hástalusaid gaskkas, ja dat dagahit stuora dearvvašvuođamassima, heajos eallinkvalitehta ja olggobeallái gártama. Dain leat maid alimus iešsorbmenlogut.

– Mii fertet boahtit árabut sisa vehkiin ja divššuin. Eanet vuolemusceahkkefálaldagat suohkaniin ja eaktodáhtolašvuohta leat áibbas guovddážis dás. Danne áigut mii joatkit hukset vuolemusceahkkefálaldagaid suohkaniin, ja áiggi mielde láhkii nannet dakkár fálaldaga. Mii áigut maiddái oažžut sadjái iešveahkke- ja dikšunreaidduid ovdamearkka dihte Helsenorge.no:i ja cegget “ABC buori psyhkalaš dearvvašvuhtii” nammasaš álbmotkampánjja olles riikkas, dadjá Vestre.

– Dáiguin reaidduiguin mii fuolahit ahte olbmot dihtet eambbo mot sáhttet suodjalit sin iežaset psyhkalaš dearvvašvuođa ja eastadit gillámušaid.

Hukset digitála fálaldagaid

Digitála fálaldagat nugo eBehandling (eDikšun) leat máhttovuđogat, ja leat duođaštuvvon beaktilin earret eará garra balu ja lossamiela vuostá. Lea stuora vejolašvuohta eanebuidda váldit daid atnui.   

–  Leat olu ovdamunit. Divššuin sáhttá álgit johtilit, ii dárbbat jávkat skuvllas dahje barggus ja mátkkoštit eará báikái oažžun dihte divššu, dahje golahit áiggi mátkkošteapmái. Dat sáhttá maid oanidit vuordináiggiid. Danne mii háliidit ahte eanebut galget oažžut dán fálaldaga, dadjá Vestre.