– Min ulbmil lea ahte ássit vuosttažettiin válljejit almmolaš dábálašdoavtterbálvalusa ovddimusas maiddái boahtteáiggis. Dan mii dahkat dáinna stáhtabušeahttaevttohusain, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Jan Christian Vestre.

Vestre čujuha golmma konkrehta evttohussii jagi 2026 stáhtabušeahtas:

– Mii juolludit 65 miljon ruvnnu gielddalaš neahttadoaktára geahččaladdamii, vai olbmot sáhttet oažžut doavtterdiimmu digitálalaččat eará gielddadoaktáriin jus fástadoavtterdiibmu ii heive.

– Mii áigut juolludit 50 miljon ruvnnu fástadoavtterkantuvrraid fágaidgaskasaš nannemii, vai buohccit ožžot veahki buohccedivššáris lassin dasa maid ožžot fástadoavtterkantuvrra fástadoaktáris ja dearvvašvuođačállis. Dat mearkkaša maiddái ahte bargguid sáhttá buorebut juogadit dearvvašvuođabargijoavkkuid gaskkas.

– Mii háliidit maiddái ahte 16- ja 17-jahkásaččaide galgá leat nuvttá fitnat fástadoaktára dahje doavtterfávtta luhtte, vai nuorat ožžot dearvvašvuođaveahki beroškeahttá ekonomiijas – ja almmá dieđitkeahttá oapmahaččaide.

Ođđaáigásaš bálvalusat gielddalaš neahttadoaktáriin

Stuorradiggi juolludii 50 miljovnna ruvnno geahččalit gielddalaš neahttadoaktára reviderejuvvon nationálabušeahtas. Ráđđehus evttoha juolludit sullii 83 miljon ruvnnu ortnegii jagi 2026. Dat lea 65 miljon ruvdnosaš lassáneapmi jagi 2025 salderejuvvon bušeahta ektui. Ortnet doaibmá dan láhkai ahte ássit sáhttet oažžut digitála ráđđádallama eará doaktáriin mainna gielddas lea šiehtadus, jus eai beasa fástadoaktára lusa dahje dat diibmu maid sii ožžot, ii heive sidjiide.

– Eanaš olbmot leat digitála jagi 2025, ja sii vurdet ahte dábálašdoavtterbálvalus maiddái lea nu. Gielddalaš neahttadoavtterortnet lea mielde dahkamin almmolaš dábálašdoavtterbálvalusa eanet ođđaáigásažžan ja heivehahttin, lohká dearvvašvuođa ja fuolahusministtar Jan Christian Vestre. .

Áigumuššan lea ahte ortnet galgá geahččaluvvot gitta 20 gielddas. Geahččaladdan galgá evaluerejuvvot vuđolaččat ja ráđđehus áigu háhkat vásáhusaid ovdalgo árvvoštallá viiddidit ortnega.

Máŋggafágalaš fástadoavtterkantuvrrat

Ráđđehus evttoha lasihit juolludusa álbmotodjui 50 miljon ruvnnuin. Lassáneapmi galgá ruhtadit daid ráđđádallamiid fástadoavtterkantuvrras maid fástadoavttir lea fápmudan buohccedivššárii.

– Boahtteáiggis fertejit dearvvašvuođabargit sáhttit veahkehit eanet buhcciid ja geavaheddjiid go odne. Nuppástuhttimis lea dehálaš láhčit dilálašvuođaid buori bargojuogadeapmái min fágaolbmuid gaskkas. Mii fertet maiddái láhčit dilálašvuođaid dasa ahte áššit sáhttet oažžut dearvvašvuođaveahki doppe lahkosis gos sii ásset, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Jan Christian Vestre.

– Danne evttohit lasihit juolludusa álbmotodjui vai fástadoaktárat ožžot refušuvnna daid ráđđádallamid ovddas maid sii leat fápmudan fástadoavtterkantuvrra buohccedivššárii. Rievdadus láhčá dilálašvuođa dasa ahte buohccedivššárat sáhttet buorebut veahkehit buhcciiddivššus fástadoavtterkantuvrrain, ja lea vuosttaš lávki dakkár fástadoavtterbálvalussii mas lea bargamušjuogadeapmi ja fágaidgaskasaš ovttasbargu, dadjá Vestre.

Nuvttá doavtterveahkki 16- ja 17-jahkásaččaide

Ráđđehus áigu ásahit dakkár ortnega ahte 16- ja 17-jahkásaččat eai galgga dárbbašit máksit iežasoasi dábálašdoavtterbálvalusaid ovddas.

– Ekonomiija ii galgga hehttet nuoraid ohcamis dearvvašvuođaveahki eallima rašis áigodagas. Iežasoasi haga lea oanehat lávki ohcat veahki, ja danne sáhttá oažžut veahki ja divššu árabut, ovdalgo vejolaš givssit sturrot ja vearránit dárbbašmeahttumit, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Jan Christian Vestre.

– Nuorat dán agis dárbbašit dávjá ruđaid oapmahaččain ja sorjájit oapmahaččaid ekonomiijas jus galget sáhttit máksit iežasoasi dearvvašvuođabálvalusas. Dát doaibmabidju nanne maiddái nuoraid vuoigatvuođa beassat ohcat dearvvašvuođaveahki almmá dieđiheami haga oapmahaččaide, dadjá Vestre.