Álbmotoaju golut

Bargo- ja sosiáladepartementii gullevaš álbmotoaju ollislaš golut 2015 leat bušeterejuvvon 370,5 miljárdan kruvdnon. Dat lea sullii 31,5 miljárdda kruvnno eanet go 2014 salderejuvvon bušeahtas.

Bargo- ja sosiáladepartementii gullevaš álbmotoaju ollislaš golut 2015 leat bušeterejuvvon 370,5 miljárdan kruvdnon. Dat lea sullii 31,5 miljárdda kruvnno eanet go 2014 salderejuvvon bušeahtas.  

Golut leat lassánan vuosttažettiin danin, go bargonávccahisvuođaoaju ja ahkepenšuvnna golut leat lassánan. Jahkái 2015 váikkuha maid dán jagi oadjomáksomeriid mearrádus, mii dahkkui miessemánu 1. b. 2014, ja mii mielddisbuktá 9,7 miljárdda kruvnno lassáneami.

Bargonávccahisvuođa ođastus mearriduvvui juovlamánus 2011 Stoltenberga ráđđehusa árvalusa vuođul, ja dat boahtá fápmui ođđajagemánu 1. b. 2015. Ođastusa ulbmilin lea dahkat bargonávccahemiide álkibun váldit atnui daid bargonávccaid, mat ain leat. Ođastus mielddisbuktá earret eará, ahte bargonávccahisvuođadoarjaga vearuhit bargoboahtun, iige penšuvdnan. Rievdadus mielddisbuktá sullii 12 miljárdda kruvnno lassánan bruttogollun, daningo bargonávccahisvuođadoarjaga máksigohtet eanet, nu ahte dat buhtada vearu lassáneami. Bruttogoluid lassáneapmi lea stuorát go vearroboađuid lassáneapmi ja bargonávccaheamit, geat sirdojit ođđa vearronjuolggadusaide, ožžot gaskamearálaččat stuorát boađu vearu maŋŋá. Ođđa vearronjuolggadusat mielddisbuktet dattetge sullii 50 000 bargonávccaheapmái, ahte jahkeboahtu vearuheami maŋŋá njiedjá 6 000 kruvnnuin dahje eanet. Ráđđehus árvala danin golmma jagi gaskaboddasaš áigodaga. Dainna hehttejit, ahte sullii 50 000 bargonávccaheamis gáibiduvvo eanemusat 20 000 kruvnno eanet vearru áigodagas 2014 – 2015. Gaskaboddasaš ortnega rehkenastet máksit 335 miljovnna kruvnno 2015, ja 670 miljovnna kruvnno oktiibuot golmma jagi áigodagas.

Ahkepenšuvnna golut lassánit čielgasit. Ahkepenšunisttaid lohku lea badjánan maŋimuš jagiid. Nu lea sihke danin go leat šaddan eanet boarrásat ja danin go sii leat 2011 rájes beassan váldit geabbilis penšuvnna 62 jahkásažžan jo. Guhkit áigodagas geabbilis ahkepenšuvdna ii dattetge olus váikkut ahkepenšuvnna goluide, danin go árra penšuvdna mielddisbuktá olbmui vuolit penšuvnna jagi áigge.

Ahkepenšuvnna golut lassánit sullii 176 miljárdda kruvnnos 2014 salderejuvvon bušeahtas sullii 190 miljárdda kruvdnui 2015. 14 miljárdda lassáneami duohken lea sihke dat, ahte leat eanet ahkepenšunisttat, ja ahte ođđa penšunisttat leat dinen stuorát penšuvnna go dálá ahkepenšunisttaid gaskamearri. Álbmotoaju vuođđosupmi (V) eksklusiiva mudden miessemánu 1. b. 2014 lasihii ahkepenšuvnna goluid sullii 9 miljárddain kruvnnuin. Jagis 2014 jahkái 2015 navdet ahkepenšunisttaid gaskamearálaš logu lassánit badjelaš 35 000 olbmuin, nu ahte leat sullii 856 000 penšunistta.

Vuollái 67-jahkásaš ahkepenšunisttaid lohku lassánii čielgasit 2011 maŋŋá. Dál lohku ii šat lassán nu ollu, ja lassáneami navdet geahppánit lagamus jagiid. 2014 árvvoštallet leat gaskamearálaččat 76 700 ahkepenšunistta, geat eai leat deavdán 67 jagi. Dat lea sullii 1 600 eanet go 2014 salderejuvvon bušeahtas. 2015 lohkun árvvoštallet gaskamearálaččat 85 800 ahkepenšunistta, geat eai leat deavdán 67 jagi. Vaikko ollugat váldet ahkepenšuvnna, de lassána fidnoaktiivvalašvuohta ahkejoavkkus, mii lea badjel 60 jagi, ja ollugat ovttastahttet barggu ja ahkepenšuvnna. 2014 vuosttaš jahkenjealjádasa logut čájehit, ahte 63 proseantta ahkepenšunisttain, geat leat 62 ja 66 jagi gaskka, ovttastahttet penšuvnna ja barggu.

Bargiid buohcanruđaid goluid leat árvvoštallan 35,2 miljárdan kruvdnon 2015. Dat lea 1,4 miljárdda kruvnno, dahje 4,2 proseantta lassáneapmi 2014 salderejuvvon bušeahta ektui. Lassáneami sivvan lea go eanebut leat barggus ja go buohcanruhtavuođđu (buohccindieđihuvvon olbmo bálkádássi) lea bajit. 2014 salderejuvvon bušeahta vuođđun lei, ahte oajuin ruhtaduvvon buohcanjávkan ii lassán guđege bargi nammii 2013 rájes 2014 rádjái. 2014 vuosttaš jahkebeali ovdáneami vuođul doalahit dán árvvoštallama. Maiddái 2014 rájes 2015 rádjái árvvoštallet ahte jávkan juohke bargi nammii ii rievdda.

Ovttaidahtti barggu soahpamuša (inkluderende arbeidsliv, IA-soahpamuša) ulbmil lea geahpedit buohcanjávkama 20 proseanttain 2001 dási ektui. Áigodagaid ektui divustuvvon buohcanjávkan lei statistihka guovddášdoaimmahaga mielde 7,2 proseantta 2001 nuppi jahkenjealjádasas ja 6,5 proseantta 2014 nuppi jahkenjealjádasas. Áigodagaid ektui divustuvvon buohcanjávkan lea nappo geahppánan 10,2 proseanttain 2001 nuppi jahkenjealjádasas gitta 2014 nuppi jahkenjealjádassii. 

Bargočielggadanruhtan lea 2015 stáhtabušeahtas bušeterejuvvon 34,1 miljárdda kruvnno. Dat lea 0,5 miljárdda kruvnno unnit go 2014 salderejuvvon bušeahtas. Dán jagi ovdáneapmi dássážii čájeha, ahte vuostáiváldiid gaskamearálaš lohkun šaddá 157 400 olbmo 2014, 2015 fas einnostuvvo lohku geahppánit gaskamearálaččat 148 900 vuostáiváldái. 2014 njukčamánus dievai guhkimus doarjjaáigi sin guovdu, geaidda juolludedje bargočielggadanruđaid dalle, go doarjaga álggahedje njukčamánus 2010. Mávssolaš čilgehus manin navdet logu geahppánit 2014 ja 2015 leage, ahte ollu geavaheddjiin dievvá bargočielggadanruđaid guhkimus oažžunáigi 2014 áigge. Ollugat sis oažžugohtet bargonávccahisvuođadoarjaga.

Bargonávccahisvuođadoarjagiid goluid árvvoštallet šaddat 78,2 miljárdan kruvdnon 2015. Dat lea 14,7 miljárdda kruvnno eanet go 2014 salderejuvvon bušeahtas. Vuostáiváldiid gaskamearálaš lohkun 2014 árvvoštallet 309 700 ja 314 500 fas 2015. Bargonávccahisvuođapenšuvnna sadjái boahtá ođđajagemánu 1. b. 2015 ođđa bargonávccahisvuođaoadju. Bargonávccahisvuođapenšuvnna vearuhišgohtet penšuvdnan, ođđa bargonávccahisvuođaoadju fas vearuhuvvo bargodienasin. Vearuhus buhtaduvvo gal, ja nu bargonávccahisvuođaoadju ovdal vearu loktejuvvo. Dat mielddisbuktá sullii 12 miljárdda kruvnno lassánan bruttogollun. Eanaš das gokčojuvvo lassánan vearroboađuin. Bargonávccahisvuođaoaju goluid duođalaš lassáneapmi 2014 rájes 2015 rádjái árvvoštallojuvvo 2,7 miljárdan kruvdnon, ja dat čilgejuvvo lassánan geavaheaddjiloguin.

2015 árvvoštallet bargguhisvuođa beaiveruđaid goluid šaddat 12,4 miljárdan kruvdnon. Goluid árvvoštallet lassánit 1 miljárddain kruvnnuin 2014 rájes 2015 rádjai vuosttažettiin danin, ahte bargguhisvuohta lea lassánan ja go 2014 bálkádássi lea badjánan ja dagaha stuorát gaskamearálaš doarjjamávssuid. 2014 vuosttaš jahkebealis vuostáiválde gaskamearálaččat 59 700 olbmo beaiveruđa. Go buohtastahttit seammáin áigodagain 2013 de lea lohku lassánan sullii 9 proseantta, mii vástida sullii 4 900 beaiveruđaid vuostáiváldi.

Beaiveruhtaortnega luopmolasáhusa árvalit heaittihit ođđajagemánu 1. b. 2015 rájes. Go jávká luomu geažil, de dan ferte almmuhit almmuhankoarttain, ja dalle beaiveruđat geahpeduvvojit. Sis, geat eai almmut jávkama luomu geažil, eai geahpet beaiveruđaid. Dasa lassin sii, geat leat bargguheapmin unnimusat gávcci vahku, ožžot luopmolasáhusa dan vuođul, man ollu sidjiide leat mákson beaiveruđat. Lea unohas, ahte sii geat eai almmut ahte váldet luomu, ávkašuvvet das, ja almmuheaddjit gillájit.

Luopmolasáhus máksojuvvo álo maŋit jagi bargguhisvuođa áigodaga maŋŋá, nu ahte 2015 ii sestojuvvo dainna mihkkige. 2016 sestojuvvo sullii 1 miljárda kruvnno.

 

Almetjetrygden maaksoeh

Almetjetrygden ållesth maaksoeh jaapan 2015 Barkoe- jïh sosijaaledepartemeenten nuelesne lea budsjedteradamme 370,5 millijardh kråvnide. Daate akte lissiehtimmie ovrehte 31,5 millijardh kråvnajgujmie Salderadamme budsjedteste 2014.

Lissiehtimmie lea åajvahkommes lissiehtamme maaksoeh uføretrygdese jïh aalterepensjovnese. Effekte jaapan 2015 dehtie daaletje jaepien trygdesjïehtesjimmeste suehpeden 1.biejjeste lea medtie 9,7 millijardh kråvnah daehtie lissiehtimmeste.

Uførereforme nænnoestamme sjïdti goeven 2011 raeriestimmien mietie reerenasseste Stoltenberg, jïh aalka juhtedh tsïengelen 1.b. 2015. Reformen åssjele lea aelhkebe darjodh dejtie uføride sijjen aajmene barkoenuepiem åtnose vaeltedh. Reformen mietie dellie uføretrygde edtja seamma skaehtiem åadtjodh goh barkoebaalhka sijjeste pensjovne. Jarkelimmie ovrehte 12 millijardh kråvnah sjugnede lissiehtamme bruttomaaksojne, dan åvteste maaksoe uføretrygdeste læssene juktie dam lissiehtamme skaehtiem kompenseradidh. Lissiehtimmie bruttomaaksojne lea stuerebe goh lissiehtimmie skaehtiedïenestinie, jïh uføre mah dejtie orre skaehtienjoelkedassi nualan båetieh gaskemedtien lissiehtamme baalhkah åadtjoeh skaehtien mænngan. Orre skaehtienjoelkedassh sijhtieh ovrehte 50 000 almetjidie uføretrygdine aktem giehpiedimmiem vedtedh fïerhten jaepien baalhkesne skaehtien mænngan, mij lea 6000 kråvnah jallh vielie. Reerenasse dan åvteste aktem sertiestimmieöörnegem raereste mij edtja golme jaepieh vaasedh. Daate sæjhta heerredidh olles 50 000 uføre almetjh aktem striengkiesåbpoe skaehtiem åadtjoeh  raajan 20 000 kråvna 2014 raejeste 2015 raajan. Sertiestimmieöörnegen åasa sæjhta 335 millijovnh kråvnah  årrodh 2015, jïh 670 millijovnh kråvnah tjåanghkan golmine jaepine.

Maaksoeh aalterepensjovnese tjarke læssanieh. Låhkoe aalterepensjovnistijste lea læssanamme dej minngemes jaepiej. Dïhte dan åvteste jienebh voeres almetjh sjïdteme, jïh ihke almetjh nuepiem utnieh aalterepensjovnem vaeltedh gosse 62 jaepieh illeme jaepien 2011. Tïjje doekoe dellie ij fleksijbele aalterepensjovne maaksojde aalterepensjovnese tsevtsieh, dan åvteste gosse pensjovnem aareh vaalta dellie vuelege pensjovne sjædta fïereguhtese.
Maaksoeh aalterepensjovnese læssene ovrehte 176 millijovnh kråvnijste Salderadamme budsjedtesne 2014 ovrehte 190 millijardh kråvnide jaepien 2015. Lissiehtimmie 14 millijardh kråvnine lea dovne dan åvteste jienebh aalterepensjovnisth sjidtieh, jïh doh orre pensjovnisth aktem jollebe dïenesjamme pensjovnem utnieh goh gaskemedtien dejtie daaletje aalterepensjovnistide. Bielelen dïhte staeriedimmie almetjetrygden maadthveahkeste (G) suehpeden 1.b. 2014, maaksoeh aalterepensjovnese læssanieh ovrehte 9 millijardh kråvnajgujmie. 2014 raejeste 2015 raajan aervede gaskemedtien låhkoe aalterepensjovnistijste sæjhta læssanidh ovrehte 35 000 almetjigujmie, overehte 856 000 pensjovnistide.

Låhkoe aalterepensjovnistijste nuerebe goh 67 jaepieh varke læssani 2011 raejeste. Daate lissiehtimmie lea vaaneneminie daelie, jïh aervede dïhte sæjhta ånnetji unnebe sjïdtedh jaepiej åvtese.  Jaapan 2014 våaroemasse bïejesåvva gaskemedtien 76 700 aalterepensjovnisth nuerebe goh 67 jaepieh. Daate ovrehte 1 600 jienebh goh Salderadamme budsjedtesne 2014. Jaapan 2015 våaroemasse bïejesåvva gaskemedtien 85 800 aalterepensjovnisth nuerebe goh 67 jaepieh. Jalhts jeenjesh aalterepensjovnem vaeltieh, barkoedarjomh læsseneminie aalteredåehkesne bijjelen 60 jaepieh, jïh jeenjesh dovne berkieh jïh aalterepensjovnem vaeltieh. Taalh 1. kvartaaleste 2014 vuesiehtieh 63 prosenth aalterepensjovnistijste gaskem 62 jïh 66 jaepieh dovne pensjovnem åadtjoeh jïh berkieh.

Aerviedamme doh maaksoeh skïemtjebeetnegidie barkijidie lea 35,2 millijardh kråvnah jaepien 2105. Daate akte lissiehtimmie Salderadamme budsjedteste 2014 1,4 millijardh kråvnine, jallh 4,2 prosenth. Lissiehtimmie lea lissiehtamme fasseldimmien gaavhtan jïh akte jollebe skïemtjebeetnege-våarome (baalhkadaltese skïemtjebïeljeldh almetjidie). Salderadamme budsjedtesne 2014 kruana nullesjïdteme våaroemasse bïejesovvi dennie trygdefinasieradamme skïemtjegaatojste fïerhten barkijasse 2013 raejeste 2014 raajan. Evtiedimmien gaavhtan voestes bieliejaepien 2014 daam aarvehtsem utnehte. 2014 raejeste 2015 raajan aaj kruana nullesjïdteme våaroemasse bïejesåvva gaatosne fïerhten barkijasse.

Ulmie latjkosne akten vielie feerhmeles barkoejieleden bïjre (IA-latjkoe) lea akte giehpiedimmie skïemtjegaatosne 20 prosentigujmie 2001-daltesistie. Dïhte skïemtjegaatoe mij jeerehte jaepieboelhki mietie lij SSB:n mietie 7,2 prosenth 2. kvartaalesne 2001, jïh 6,5 prosenth 2.kvartaalesne 2014.   

Barkoeavklaringsbeetnegh leah Staatebudsjedtesne 2015 budsjedteradamme 34,1 millijardh kråvnajgujmie. Daate akte giehpiedimmie Salderadamme budsjedteste 2014 0,5 millijardh kråvnine. Baseradamme evtiedæmman daan raajan daan jaepien veanhtedeminie gaskemedtien dåastojh sæjhta 157 400 sjïdtedh 2014, mearan 2015 veanhtedeminie aktem vueliedimmiem, gaskemedtien 148 900 dåastojidie. Njoktjen 2014 maksimaale dåarjoeboelhke nåhki dejtie mah lin åådtjeme barkoeavklaringsbeetnegh gosse öörnege tseegkesovvi njoktjen 2010. Akte vihkeles buerkiestimmie dan veanhtadamme giehpiedæmman jaepien 2014 jïh 2015 lea jïjnjh dåastojh raastem jeksieh dan maksimaale tïjjese dah maehtieh dagkerh beetnegh åadtjodh, jaepien 2014. Jïjnjh dejstie sijhtieh aelkedh uføretrygdem åadtjodh.

Aervede maaksoeh uførebeetnegidie leah 78,2 millijardh kråvnah jaepien 2015. Daate akte lissiehtimmie Salderadamme budsjedteste 2014 14,7 millijardh kråvnine. Gaskemedtien låhkoe dåastoejijstie lea medtie 309 700 jaepien 2014, jïh 314 500 jaepien 2015. Uførepensjovnem jarkele akten orre uføretrygdese tsïengelen 1.b. 2015 raejeste. Uførepensjovneste aarebi skaehtiem maakseme goh dïhte lij pensjovne, men orre uføretrygdeste edtja skaehtiem maeksedh goh barkoebaalhkeste. Juktie dam lissiehtamme skaehtiem kompenseradidh, uføretrygde læssene skaehtien åvtelen. Daate ovrehte 12 millijardh kråvnah sjædta lissiehtamme bruttomaaksojne. Dah åajvahkommes lissiehtamme skaehtiebaalhkijste båetieh. Aervede dïhte rïektes sjïdteme maaksojne uføretrygdese 2014 raejeste 2015 raajan lea 2,7 millijardh kråvnah, jïh leah stuerebe dåastojelåhkoen gaavhtan.

Jaapan 2015 aervede dah maaksoeh biejjiebeetnegidie gosse barkohts leah 12, 4 millijardh kråvnah. Dïhte aerviedamme maaksoelissiehtimmie 1 millijardh kråvnine 2014 raejeste 2015 raajan lea åajvahkommes lissiehtamme låhkoe barkohts almetjijstie jïh lissiehtamme gaskemedtien maaksoe baalhkasjïdtedimmien gaavhtan 2014. Gaskemedtien lij ovrehte 59 700 dåastojh biejjiebeetnegijstie voestes bieliejaepien 2014. Viertiestamme seamma boelhkine 2013 daate lea akte lissiehtimmie ovrehte 9 prosentine, seamma goh medtie 4900 dåastojh biejjiebeetnegijstie.

Raereste eejehtallemelissiehtassem biejjiebeetnegeöörnegisnie galhkedh tsïengelen 1.b. 2015 raejeste. Gaatoe eejehtallemen gaavhtan edtja bieljelimmiekåartesne bievnedh, jïh destie biejjiebeetnegh geahpanieh. Dah mah eah eejehtallemegaatoen bïjre bievnieh, eah geahpanamme biejjiebeetnegh åadtjoeh. Lissine dah åadtjoeh, dastegh dah leah barkohts unnemes gaektsie våhkoeh, eejehtallemelissiehtassem ryöknegamme våaroemisnie maakseme biejjiebeetnegijstie. Ij leah hijven dah mah eah eejehtallemen bïjre bievnieh, jienebh beetnegh åadtjoeh goh dah mah dam darjoeh. Dan åvteste eejehtallemelissiehtassem olkese maaksa jaepien barkohtsboelhken mænngan, ij daate naan spååredimmiem vedtieh jaepien 2015. Jaapan 2016 sæjhta aktem spååredimmiem vedtedh ovrehte 1 millijardh kråvnine.