Molssaevttolaš investerenfoanddaid ođđa láhkaárvalus

Ruhtadandepartemeanta lea odne ovddidan Stuorradiggái ođđa láhkaárvalusa, mii guoská molssaevttolaš investerenfoanddaid hálddašeapmái. – Lágain ovddidit suorgái rámmaeavttuid, mat nannejit gilvalannávccaid, ja maiguin váldet vuhtii investoriid ja geavaheddjiid suodjaleami, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Ruhtadandepartemeanta lea odne ovddidan Stuorradiggái ođđa láhkaárvalusa, mii guoská molssaevttolaš investerenfoanddaid hálddašeapmái. – Lágain ovddidit suorgái rámmaeavttuid, mat nannejit gilvalannávccaid, ja maiguin váldet vuhtii investoriid ja geavaheddjiid suodjaleami, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Árvalusain ollašuhttet EES-geatnegasvuođaid, maid navdet badjánit boahtteáiggis, ja mat vástidit Eurohpá parlameantta ja ráđi direktiivii 2011/61/EU, mii lea gohčoduvvon AIFM-direktiivan («Alternative Investment Fund Managers Directive»). AIFM-direktiivvain láhčet dilálašvuođaid EES siskkáldas márkanii, mas hálddašit molssaevttolaš investerenfoanddaid ja dakkár foanddaid márkanfievrrideami ámmátinvestoriidda. Proposišuvnnas árvalit maid njuolggadusaid, mat gusket molssaevttolaš investerenfoanddaid márkanfievrrideapmái dakkár investoriidda, mat eai leat ámmátinvestorat.

Láhkaárvalus čuovvu direktiivva ja sisdoallá njuolggadusaid dan hárrái, makkár vejolašvuođat hálddašeddjiin lea márkanfievrridit molssaevttolaš investerenfoanddaid ámmátinvestoriidda. AIFM-direktiiva ii sisdoala njuolggadusaid molssaevttolaš investerenfoanddaid márkanfievrrideapmái dakkár investoriidda, mat eai leat ámmátinvestorat, muhto juohke EES-riika beassá ieš mearridit suvvetgo dakkár márkanfievrrideami. Bargojoavkku árvalusa vuođul, ja eanaš gulaskuddaninstánssaid positiiva fuopmášuhttimiid vuođul, árvalit proposišuvnnas suovvat dakkár márkanfievrrideami, muhto galget mearriduvvot čielga gáibádusat, maiguin nannejit investoriid suodjaleami sierralágan suddjendoaimmaid bokte.

Hálddašeddjiide gusto láhkaárvalusa mielde earret eará doaibmalohpegeatnegasvuohta, organisatovrralaš gáibádusat ja jotkkolaš gáibádusat doaimmaide. Hálddašeddjiide, mat hálddašit molssaevttolaš investerenfoanddaid, maid supmit bissot dihto rájiid vuolábealde, árvalit dušše Ruhtadangehččui registrerema ja raporterema, ja geahččonjuolggadusaid.

«Molssaevttolaš investerenfoanddaide» gullet buotlágan kollektiiva investerenstruktuvrrat, mat eai leat árbevirolaš árvobáberfoanddat (UCITS-foanddat). Molssaevttolaš investerenfoanddat leat ovdamearkka dihte aktiiva eaiggátfoanddat (private equity) ja sierralágan investerensearvvit. Dasa lassin adnojuvvojit molssaevttolaš investerenfoandan nationála foanddat, maiddái spesiálafoanddat, mat gustovaš rievtti vuođul muddejuvvojit árvobáberfoandalága olis.

Láhka mudde molssaevttolaš investerenfoanddaid hálddašeddjiid, muhto ii foanddaid.

AIFM-direktiiva ii leat vel váldojuvvon EES-soahpamuša oassin, danin go direktiiva bidjá našuvnnaid bajábeale gelbbolašvuođa Eurohpá geahččoeiseválddiide árvobábersuorggis (ESMA). Našuvnnaid bajábeale gelbbolašvuođa čuolmmaid ferte čoavdit dan oktavuođas, go ollašuhttet láhkamearrádusaid, maid vuođul ásahit EES-soahpamuša geahččodoaimmahagaid. Láhkaproposišuvnnas árvalit danin njuolggadusaid, maiguin ollašuhttet EES-geatnegasvuođaid, maid navdet čuožžilit, ja mat vástidit AIFM-direktiivii, muhto dain eai árvaluvvo láhkanjuolggadusat ESMA gelbbolašvuođa hárrái.

Láhkaárvalusa vuođđun lea raporta ja láhkaevttohus, maid Ruhtadangeahču nammadan bargojoavku lea čállán, ja gulaskuddaninstánssaid fuopmášuhttimat, ja dat mielddisbuktá ahte ollu kollektiiva investerenstruktuvrrat, mat eai dán áigge olus muddejuvvo, gullagohtet lága vuollái. Dasa lassin ođđa láhka fátmmasta nationála foanddaid, ja spesiálafoanddaid hálddašeddjiid, mat gustovaš rievtti vuođul muddejuvvojit árvobáberfoandalága olis.

Loga láhkaárvalusa dás