Boazodoalloláhka

LÁHKA 2007-06-15 NR. 40: Boazodoalloláhka

Almmuhuvvon: I 2007 gihpa 6
Fápmuiboahtin: 2007-07-01
Rievdada: Láhka-1959-10-23-3, Láhka 1978-06-09-49, Láhka-1979-12-21-77. Láhka-1981-05-29-38,
Láhka-1984-12-21-101, Láhka-1992-05-15-47, Láhka-2003-07-04-74, Láhka-2005-07-17-101

Vrd. ovdalaš lága geassemánu 9. beaivvi nr. 49 boazodoalu birra.

Kapihtal 1 Álggaheaddji mearrádusat

§ 1 Lága ulbmil

Sámi boazodoalloguovllus galgá láhka lágidit dili boazodollui mii lea ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat guoddevaš ja mii lea vuođđuduvvon sámi kultuvrra, árbevieruid ja dábiid ala ávkin boazodollui alccesis ja servodahkii muđui. Olahan dihte dáid mihttomeriid galgá láhka addit vuođu boazodoalu ulbmillaš organiseremii ja hálddašeapmái. Boazodoallu galgá bisuhuvvot sámi kultuvrra ja servodateallima deaŧalaš vuođđun.

Láhka galgá leat mielde sihkkarastime boazodoalloareálaid sámi boazodoalloguovllus boazodoalu deaŧaleamos resursavuođđun. Boazodoalu areálaid sihkkarastima ovddasvástádus lea sihke boazodoallovuoigatvuođalaččain, eará vuoigatvuođalaččain ja eiseválddiin.

Olggobealde sámi boazodoalloguovllu galgá láhka lágidit dilálašvuođaid dasa ahte boazoguohtumat geavahuvvojit ekologalaččat ja ekonomalaččat guoddi vugiin, báikkálaš kultuvrra ja árbevieruid vuođul dain guovlluin gosa lea addon lohpi doaimmahit boazodoalu § 8 mearrádusaid olis.

Sihke sámi boazodoalloguovlluin ja daid olggobealde galgá láhka leat mielde sihkkarastime bohccuide bealuštahtti elliidsuodjalusa.

§ 2 Doaibmaviidodat

Dát láhka lea riikkas fámus daid gáržžádusaiguin mat bohtet ovdan lágas geassemánu 9. b. 1972 nr. 31 Ruoŧa boazoguohtuma birra Norggas ja Norgga boazoguohtuma birra Ruoŧas.

Trollheimen ja biras boazodollui gustojit mearrádusat juovlamánu 21. b. 1984 lágas nr. 101 boazodoalu birra suohkaniin Meldal, Midtre Gauldal, Oppdal, Rennebu, Rindal, Sunndal ja Surnadal.

§ 3 Boazodoalloláhka ja álbmotriekti

Láhka galgá adnot álbmotrievtti mearrádusaid mielde álgoálbmogiid ja unnitloguid birra.

§ 4 Sámi boazodoalloguovlu

Sámi álbmogis lea dološ áiggi rájes geavahemi vuođul vuoigatvuohta doaimmahit boazodoalu dain osiin Finnmárkku, Romssa, Nordlándda, Davvi-Trøndelága, Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkain gos boazosámit doložis leat doaimmahan boazodoalu (sámi boazodoalloguovlu).

Sámi boazodoalloguovllu siskkobealde galgá adnot vuođđun ahte doppe lea boazoguohtunvuoigatvuohta dán lága olis, jus eará ii čuvoš erenoamáš riektedilálašvuođain.

Sisabahkkemiid ovddas boazosámiid boazodoallovuoigatvuođaide galgá máksot buhtadus dábálaš bággolonistanrievttálaš vuođđoeavttuid mielde.

§ 5 Sámi regiovnnalaš boazodoalloguovllut

Sámi boazodoalloguovlu juhkkojuvvo sámi regiovnnalaš boazodoalloguovlun gos boazodoallu oažžu doaimmahuvvot dakkár erenoamáš vuoigatvuođaiguin ja geatnegasvuođaiguin mat leat mearriduvvon dán lágas dahje dán lága olis. Gonagas mearrida juohkima.

§ 6 Sámi orohagat

Boazodoallostivra juohká regiovnnalaš boazodoalloguovlluid sámi orohahkan § 42 mearrádusaid mielde.

§ 7 Bággolotnun sihkkarastit boazodollui guohtumiid

Gonagas sáhttá stáhtii gáibidit luobahuvvot eatnama ja vuoigatvuođaid, dás maiddái vuoigatvuođaid namuhuvvon 3. kapihttalis, ja maiddái vuoigatvuođa buhtadusaide vahágiid ovddas maid bohccot leat dagahan, go nu gávnnahuvvo dárbbašlažžan boazodoalu geažil sámi boazodoalloguovllus, ja go ferte vuordit ahte dákkár dahku eahpitkeahttá gártá eambbo ávkin go vahágin.

Jus áššin lea luobahit vuoigatvuođaid namuhuvvon 3. kapihttalis, de sáhttá ášši vuolggaheaddji beassat buhtadeamis vástideaddji áššegoluid jus vástideaddji šiehtadallamiid maŋŋel lea hilgon dahje ii leat vástidan fálaldaga, ja vástideaddji riekteárvvošteami mearrádusa olis ii oaččo eambbo go fálaldaga. Muđui gustojit áššegollomearrádusat lágas geassemánu 1. b. 1917 nr. 1 árvvoštus- ja bággolotnunáššiid birra.

§ 8 Boazodoallu olggobealde sámi boazodoalloguovllu

Olggobealde sámi boazodoalloguovllu ii oaččo boazodoallu doaimmahuvvot Gonagasa addin erenoamáš lobi haga. Dakkár lobi sáhttá oažžut duššefal son guhte sáhttá čájehit čálalaš duođaštusa das ahte guoskevaš eananeaiggádat ja vuoigatvuođalaččat geaidda su boazodoallu boahtá guoskat leat addán sutnje lobi dahje jus son eará vuođul sáhttá geavahit doarvái viiddis ja heivvolaččat ráddjejuvvon duovdagiid boazodollui. Lohpi ii berre addojuvvot goddeguovlluin. Berre maiddái leat várrogas addimis lobiid guovlluin mat leat dainna lágiin lahka boazodoalloguovlluid ahte riiddut sáhttet čuožžilit. Lohpi sáhttá addojuvvot vissis áigái, ii ge dat leat guđege ládje gustovaš maŋŋel go guohtunvuoigatvuohta lea eret gahččan. Dollui sáhttet biddjot dárkilet eavttut.

Searveopmodat olggobealde boazodoalloguovllu sáhttá geavahuvvot boazodollui eaiggátsearvvi eanetlogu mearrádusa mielde lága vuođul geassemánu 18. b. 1965 nr. 6 searveopmodagaid birra.

Jus eaiggádat ja geavaheaddjit guđet hálddašit eanas oasi dakkár duovdagiin mat leat heivvolaččat boazodollui, háliidit duovdagiid geavahuvvot dasa, muhto eai beasa go muhtun eananeaiggádat eai dáhto mieđihit, de sáhttet eananjuohkinlága § 2 e-bustáva mearrádusat oktasaš doaimmaid birra geavahuvvot dán dáfus.

Gonagasa dohkkehemiin sáhttá almennetstivra gitta 10 jahkái hávális addit lobi doaimmahit boazodoalu gilialmmennegis olggobealde boazodoalloguovllu, jus boazodoallu ii šattaš mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan sidjiide geain lea geavahanvuoigatvuohta.

Boazodoalu birra stáhta almennegiin olggobealde boazodoalloguovllu gusto § 17 várrelágas geassemánu 6. b.1975 nr. 31.


Kapihtal 2 Boazodoallu sámi boazodoalloguovllus

§ 9 Vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid sámi boazodoalloguovllus

Dušše sis geain lea mearkavuoigatvuohta, gč. § 32, lea vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid sámi boazodoalloguovllus.

Lea eaktun ahte bohccot gullet siidaoassái dahje buohtalas álggahanoassái man jođiha ovddasvástideaddji jođiheaddji § 10 ja č. §§ mearrádusaid mielde.

Jus leat erenoamaš ákkat, de sáhttá Boazodoallostivra mieđihit ahte olmmoš gii ii deavdde eavttuid vuosttaš dahje nuppi lađđasis, oažžu eaiggáduššat bohccuid sámi boazodoalloguovllus.

Boazodoallostivra sáhttá maiddái mieđihit ovttaskas olbmuid dahje ásahusaid eaiggáduššat bohccuid dutkamiid ja geahččalemiid várás almmolaš jođiheami dahje geahču vuolde. Diekkár lobit galget addojuvvot dihto áigái ja dihto eavttuid vuođul.

§ 10 Siidaoasi

Siidaosiin oaivvilduvvo bearaš dahje ovttaskas olmmoš mii gullá siidii, gč. § 51, ja gii doaimmaha boazodoalu ovtta olbmo jođiheami dahje náittosguimmežagaid dahje ovttasássiid oktasaš jođiheami vuolde. Siidaoasi jođiheaddji galgá ássat Norggas.
Siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji mearrida gii oažžu eaiggáduššat bohccuid siidaoasis ja man olu bohccuid.

Boazoeaiggát sáhttá leat dušše ovtta siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjin, ii ge sáhte eaiggáduššat bohccuid eambbo go ovtta siidaoasis. Agivuloš mánná gean váhnemat eai eale ovttas, oažžu almmotge eaiggáduššat bohccuid siidaoasis sihke eatni ja áhči bealde.

§ 11 Siidaoasi ásaheapmi

Doalloovttadat mii lága fápmuiboahtimis lea sisačálihuvvon guovllustivrii, rehkenasto siidaoassin dán lága mearrádusaid mielde. Son gii lága fápmuiboahtimis lea doalloovttadaga eaiggát lea dán siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji.

Jus leat ovttamielalaččat, de sáhttet siidaosiid jođiheaddjit ásahit siidii ođđa siidaoasi man jođiha dihto olmmoš gii lea válddáláš ja gii deavdá § 9 eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra. Galgá fuolahuvvot ahte ásaheapmi ii dagat siidda ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš guoddevašvuođa ovdii.

Ođđa siidaoasi ásahettiin galgá boazolohku doalahuvvot siidda alimus boazologu siskkobealde, gč. § 60 vuosttaš ja nuppi lađđasiid. Jus ásaheapmi dagaha boazologu badjel mearriduvvon logu, de ferte lohku vuoliduvvot § 60 goalmmát ja njealját lađđasiid mearrádusaid mielde.

Mearridettiin gii ođđa siidaoasi galgá jođihit, galget ee. siidda bargofámut ja ohcci eallindilálašvuođat, ja lága ulbmil vuhtii váldojuvvot.

Ođđa siidaoasi ásaheapmi galgá dieđihuvvot guovllustivrii dohkkeheapmái. Guovllustivra galgá dárkkistit ahte ođđa siidaoasi ásaheami formála eavttut leat devdojuvvon, maiddái ahte ásaheapmi ii dagat siidda ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš guoddevaš boazodolu ovdii. Guovllustivra sáhttá biehttalit dohkkeheamis siidaoasi jus siidaosiid gaskamearalaš boazolohku šaddá vuollel 250 siidda alimus boazologu ektui.

Mearrádusat nuppi lađđasis gitta viđát lađđasii gustojit seammaládje siidaoasi sirdima dáfus eará siidii.

Guovllustivra sáhttá, erenoamáš ákkaid vuođul, gohččut orohaga dahje siidda ásahit ovtta dahje eanet ođđa siidaosiid. Ođđa siidaoasi jođiheaddji nammaduvvo mearrádusaid mielde nuppi lađđasis gitta viđát lađđasii. Jus ii šatta ovttamielalašvuohta, de galgá guovllustivra nammadit jođiheaddji.

§ 12 Buohtalas álggahanoassi

Siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji sáhttá mearridit ahte ásahuvvo buohtalas álggahanoassi mii gullá siidaoassái.

Buohtalas álggahanoasi ásaheami eaktun lea ahte dábálaš siidaoassái ja buohtalas álggahanoassái mearriduvvo alimus boazolohku man siskkobealde siidaoassi ja buohtalas álggahanoassi galgaba doalahit logu.

Ii sáhte ásahuvvot eambbo go okta buohtalas álggahanoassi guđenai siidaoassái.
Buohtalas álggahanoassi sáhttá doalahuvvot gitta čieža jagi, ja diekkár buohtalas siidaoasi ásaheamis eaktuduvvo ahte seammás dahkkojuvvo soahpamuš badjelasás váldit siidaoasi. Buohtalas álggahanoasi jođihanovddasvástádus sáhttá addojuvvot dušše mánnái, áddjubii/áhkkubii dahje eará nuorat buolvva olbmui gii deavdá § 9 eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra. Son galgá leat válddáláš ja galgá leat searvan buot boazodoalu bargguide jođiheaddji fárus unnimusat golbma jagi.

Buohtalas álggahanoasi jođiheaddjis leat seamma vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat go dábálaš siidaoasi jođiheaddjis, jus eará ii čuvoš dán lága olis.
Jus siidaoasi jođiheaddji jápmá dahje heaitá ovddasvástideaddji jođiheaddjin, de šaddá buohtalas álggahanoassi oktii siidaosiin ja buohtalas álggahanoasi jođiheaddji šaddá ođđa jođiheaddjin.

Buohtalas álggahanoasi ásaheapmi galgá dieđihuvvot guovllustivrii, mii dárkkista ahte buohtalas álggahanoasi ásaheami formála eavttut leat devdojuvvon.

§ 13 Náittosguoimmi ja ovttasássi sadji

Jus ovddasvástideaddji siidaoasi jođiheaddji lea náitalan dahje náitala, de sáhttiba goappaš náittosguimmežagat leat siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjit. Dat gusto maiddái dalle go dušše nubbi sudnos deavdá § 9 vuosttaš lađđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra. Diekkár oktasaš siidaoassi mearkkaša ahte náittosguimmežagat leaba solidáralaččat ovddasvástideaddji jođiheaddjit.

Jus náittosguimmežagat soahpaba ahte goappašagat leaba siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjit, de ferteba dan dieđihit boazodoallodieđáhusas, gč. § 18.

Náittosguimmežagat geat goappašagat deavdiba § 9 vuosttaš lađđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra, sáhttiba leat goabbat siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjin, daid gáržžádusaiguin mat bohtet ovdan lágas muđui.

Mearrádusat vuosttaš lađđasa rájes goalmmát lađđasa rádjái gustojit seammaládje náitalkeahtes olbmuide geat ealliba ovttas (ovttasássiide) jus
1.  sudnos leat dahje leat leamaš oktasaš mánát,
2.  soai ovdal leaba goabbat guimmiineaska leamaš náitalan, dahje
3.  leaba ovttas eallán guokte jagi náittosdili sullasaš oktavuođas.

§ 14 Jus náittosdilli dahje ovttasássan nohká

Jus náittosguimmežagat dahje ovttasássi guimmežagat leaba ovttas jođihan siidaoasi, ja nubbi sudnos jápmá, de šaddá báhcán bealli akto siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjin.
Dát gusto maiddái dalle go báhcán bealli ii deavdde § 9 vuosttaš láđđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra.

Jus náittosdilli dahje ovttasássan loahpahuvvo eará árttaiguin go jápmima geažil, de massá dat náittosguoibmi dahje ovttasássi gii lea mieldeovddasvástádusa ožžon náittosdili dahje ovttasássama bokte, vuoigatvuođa leat mieldeovddasvástideaddji jođiheaddjin. Bealit sáhttiba soahpat ahte son almmotge ain beassá atnit bohccuid siidaoasis dahje ahte son akto doaibmagoahtá siidaoasi jođiheaddjin. Dát gusto maiddái dalle go son ii deavdde § 9 vuosttaš lađđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra.

Jođihanovddasvástádusa rievdamat vuosttaš ja nuppi lađđasa mielde galget dieđihuvvot guovllustivrii.

§ 15 Siidaoasi jođihanovddasvástádusa sirdin

Jus ii leat ásahuvvon buohtalas álggahanoassi, de sáhttá siidaoasi jođiheaddji sirdit siidaoasi jođihanovddasvástádusa mánnái, áddjubii/áhkkubii dahje eará olbmui gii § 9 vuosttaš lađđasa mielde deavdá eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra siidaoasis.

Siidaoasi ođđa jođiheaddji galgá leat válddáláš ja galgá leat searvan buot boazodoalu bargguide jođiheaddji fárus unnimusat golbma jagi. Guovllustivra sáhttá almmotge erenoamáš dilálašvuođain dohkkehit sirdima mánnái dahje áddjubii/áhkkubii gii ii deavdde dáid gáibádusaid.

Maŋŋel siidaoasi jođihanovddasvástádusa sirdima lea siidaoasi ovdalaš jođiheaddjis ain vuoigatvuohta atnit bohccuid siidaoasis.

Jus siidaoasi jođiheaddji jápmá ovdal go lea dahkkon mearrádus nugo namuhuvvon vuosttaš lađđasis, de lea mánás, áddjubis/áhkkubis dahje eará fuolkkis gii deavdá § 9 vuosttaš lađđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra, vuoigatvuohta badjelasás váldit siidaoasi ovddasvástádusa jus leaska dahje báhcán ovttasássi ii váldde ovddasvástádusa badjelasás § 14 njuolggadusaid mielde. Nuppi lađđasa mearrádusat gustojit dán dáfus.

Jápmima oktavuođas sáhttá ohcat guovllustivrras lobi vurket siidaoasi dassážii go mánná, áddjut/áhkkut dahje eará olmmoš gii deavdá § 9 vuosttaš lađđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra, lea šaddan válddáláš.

Siidaoasi sirdin galgá dieđihuvvot guovllustivrii mii dárkkista ahte sirdima formála eavttut leat devdojuvvon.

§ 16 Siidaoasi heaittiheapmi

Jus siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji heaittiha iežas boazodoalu dahje jus jápmá ja ovddasvástádus ii sirdojuvvo earái § 12 ja §15 mearrádusaid mielde, de galgá siidaoassi heaittihuvvot ja bohccot vuvdojuvvot jus eai sirdojuvvo eará siidaoassái dahje buohtalas álggahanoassái. Geassesiidda stivra, gč. § 52, dahje § 53 nuppi lađđasa mielde válljejuvvon gulahallanolmmoš, galgá fuolahit ahte siidaoassi heaittihuvvo. Heaittiheami golut gokčojuvvojit bohccuid vuovdima bokte.

Jus buohtalas álggahanoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji heaittiha iežas boazodoalu dahje jus son jápmá ja ovddasvástádus ii sirdojuvvo earái, de manná buohtalas álggahanoassi dan siidaoassái mas ásahuvvui.

Heaittiheapmi vuosttaš ja nuppi lađđasiid mielde galgá dieđihuvvot guovllustivrii.

Jus siidaoasi dahje buohtalas álggahanoasi boazolohku lea leamaš vuollel 50 vihtta jagi, de ferte dat heaittihuvvot siidaoassin. Guovllustivra mearrida heaittiheami. Go boazolohku lea njealját jagi vuollel 50 de galgá guovllustivra dieđihit siidaoasi jođiheaddjái čuovvovaš heaittiheami birra. Dieđihuvvot galgá unnimusat guhtta mánu ovdal nuppe jagi boazodoallodieđáhusa sáddema áigemeari. Vuosttaš lađđasa mearrádus heaittiheami čađaheami birra gusto dán dáfus.

§ 17 Bohccuid oamasteapmi 2. kapihttala njuolggadusaid vuostá

Son gii oamasta bohccuid 2. kapihttala njuolggadusaid vuostá, sáhttá gohčohallat heaitit 11. kapihttala njuolggadusaid mielde.

§ 18 Boazodoallodieđáhus

Siidaoasi jođiheaddji galgá jahkásaččat addit boazodoallodieđáhusa guovllustivrii. Dieđáhusas galget siidaoasi boazolohku ja boazoeaiggádat, ja siidagullevašvuohta boahtit ovdan. Dieđáhusa kopiija sáddejuvvo dan orohaga stivrii gos boazodoallu doaimmahuvvo.

Departemeanta addá dárkilet mearrádusaid dan birra mii muđui galgá dieđihuvvot, áigemeari birra jna.

Boazodoallodieđáhusa dieđuid dáfus gusto jávohisvuođageasku ovttaskas olbmuid boazologu ja sin eará persovnnalaš dilálašvuođaid birra, jus eará ii čuvoš ovttage lága olis. Hálddašanlága § 13 a rájes § 13 e rádjái gustojit dán dáfus.

Kapihtal 3 Boazodoallovuoigatvuođa sisdoallu

§ 19 Guohtunvuoigatvuohta

Boazodoallovuoigatvuohta sisttisdoallá vuoigatvuođa boazoguohtumiidda váriin ja eará duovdagiin, nu maiddái ovdalaš gilvojuvvon eatnamiin ja ovdalaš ládjosajiin mat leat sierra ja mat eai gula ássanguovlluide eai ge dakkár gilvojuvvon eatnamiidda mat leat anus, jus dat eai leat áimmahuššon eai ge leat anus dikšojuvvon guohtuneanamin, jus fal eanan ii leat áidojuvvon dakkár áiddiin mii doallá bohcco. Gonagas sáhttá addit dárkilet mearrádusaid dan birra mii oaivvilduvvo dajaldagain áidi mii doallá bohcco.

Gonagas sáhttá mearridit dihto goahccevuovdeguovlluide boazoguohtungildosa vissis áigái, go adnojuvvo dárbbašlažžan vuovddi ođasmahttima ja ođđasit šaddama geažil. Gonagas sáhttá maiddái muđui ráfáiduhttit dárkileappot mearriduvvon guovlluid dihto áigái go leat erenoamáš ákkat dasa. Ráfáiduhttinmearrádus sáhttá maiddái gustot johtimii bohccuiguin.

Eatnamat gos gildojuvvo boazoguohtun, berrejit buhttejuvvot seammasullasaš guohtuneatnamiiguin jus dat lea vejolaš.

§ 20 Áigodatguohtumat

Guohtunvuoigatvuohta sisttisdoallá vuoigatvuođa dárbbašlaš áigodatguohtumiidda, namalassii giđđa-, geasse-, čakča- ja dálveguohtumiidda, dás maiddái johtingeainnuide, guottet- ja ragatbáikkiide.

§ 21 Vuoigatvuohta visttiide, áittiide jna.

Boazodoallovuoigatvuohta addá mehciin vuoigatvuođa cegget dárbbašlaš barttaid ja gođiid olbmuid várás ja vuoigatvuođa cegget áittiid, buvrriid, luviid ja suonjiriid biergasiid ja borramuša várás.

Boazodoalli sáhttá mávssu ovddas oažžut čájehuvvot orrunviessosaji jus son ii earaládje dábut orrunviesu maid dárbbaša doaimmahit ulbmillaš boazodoalu. Jus áššái gulli bealit eai soabat dan alde leat go eavttut devdojuvvon oažžut viessosaji čájehuvvot, dahje gos viessosadji galgá leat, viessosaji sturrodaga dahje ráddjema alde, eavttuid alde dahje mávssu alde, de mearriduvvo gažaldat eananjuohkindikki árvvošteami bokte.

Eanan mii lea váldojuvvon atnui dahje čájehuvvon ja visttit ja rusttegat mat leat dán paragráfa vuosttaš ja nuppi lađđasiid vuođul ceggejuvvon, eai sáhte Gonagasa dohkkeheami haga ja eananeaiggáda lobi haga geavahuvvot eará ulbmiliidda go boazodollui eai ge daguhuvvot earáide go boazodolliide ja ulbmiliidda mat devdet vuosttaš ja nuppi lađđasiid eavttuid.

§ 22 Johtingeainnut

Boazodolliin lea lohpi friddja ja hehttekeahttá vuodjelit ja sirdit bohccuid dain osiin boazodoalloguovllus gos boazu lobálaččat oažžu leat ja lohpi johtit bohccuiguin árbevirolaš johtingeainnuid mielde. Johtingeaidnun oaivvilduvvojit maiddái bissovaš sisa- ja olggoslástensajit boazofievrredeami várás.

Boazodoalu johtingeainnut eai galgga giddejuvvot, muhto Gonagas sáhttá addit lobi nuppástuhttit johtingeainnu ja rahpat ođđa johtingeainnuid go vuoiggalaš beroštumiid geažil nu berre dahkkot.Vahát mii šattaš nuppástuhttima geažil dahje ođđa johtingeainnu rahpama geažil, galgá buhttejuvvot árvvošteami olis man eananjuohkindiggi jođiha, jus muđui ii soabaduvvo. Gonagas sáhttá mearridit ahte maiddái ođđa johtingeainnu dárkilet mearrideapmi galgá biddjot árvvošteami háldui.

§ 23 Mohtorjohtolat

Sus gii doaimmaha boazodoalu, lea lohpi geavahit dárbbašlaš fievrruid gustovaš orohatplána mielde, vrd. § 62.

Galgá unnimus lági mielde bievlan vuodjit meahccefievrruiguin ja galgá dan muddui go vejolaš vuodjit dihto máđijaid mielde. Mohtorjohtolat dahje girdin guovllus mii lea ráfáidahtton lága olis geassemánu 19. b.1970 nr. 63 luonddugáhttema birra galgá dáhpáhuvvat mearriduvvon láhkaásahusaid mielde gáhttema birra. Diekkár johtaleami birra ráfáidahtton guovllus sáhttá guoskevaš hálddašaneiseváldi láhkaásahusaid bokte mearridit dárkilet njuolggadusaid ovttasráđiid orohatstivrrain ja guovllustivrrain.

§ 24 Áiddit ja eará rusttegat

Vuoigatvuohta doaimmahit boazodoalu addá vuoigatvuođa hukset gárddiid ja áiddiid, njuovvanrusttegiid, šaldiid ja eará rusttegiid maid boazodoalus dárbbaša. Áiddit ja rusttegat eai galgga biddjot nu ahte šaddet dárbbašmeahttun fastin dahje mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan eananeaiggádii dahje eará vuoiggalaš beroštumiid guovdu.

Áiddit ja rusttegat mat galget čuožžut guhkit go ovtta áigodaga jagis, eai galgga huksejuvvot departemeantta dohkkeheami haga. Stuorát bistevaš rusttegat eai sáhte dohkkehuvvot ovdal go lea dollon buot biraslaš váikkuhusaid fágamáhtolaš guorahallan ja váikkuhusaid árvvoštallan rusttega boazodoallofágalaš dárbbuid ektui. Jus eananeaiggát ja vejolaš vuoigatvuođalaš eanangeavaheaddjit eai mieđa dasa, de sáhttá departemeanta addit lobi hukset rusttega mávssu ovddas eananjuohkindikki árvvošteami vuođul vahágiid ja hehttehusaid birra.

Áiddiid ja rusttegiid mat eai leat vuosttaš dahje nuppi lađđasiid mearrádusaid mielde, sáhttá guovllustivra gáibidit ovddasvástideaddji njeaidit dahje rievdadit. Jus dat ii leat dahkkojuvvon dihto áigemeari sisa, de sáhttá boazodoalloagronoma ovttatmanu gaikkuhit dahje rievdadahttit daid. Guovllustivra sáhttá válddi dán mearrádusa mielde addit boazodoalloagronomii. Goluid doaimmaide dán mearrádusa mielde máksá ovddasvástideaddji ja dat leat bággobearrama vuođđun.

Departemeanta sáhttá addit dárkilet mearrádusaid das gosa áiddit ja eará rusttegat galget biddjot ja man málle mielde galget ráhkaduvvot, nu maiddái ee. áideávdnasiid hárrái. Departemeanta sáhttá maiddái addit mearrádusaid das mainna lágiin bissovaš áiddit ja rusttegat galget ortnegis dollojuvvot ja mearrádusaid geatnegasvuođa birra gaikut áiddiid ja rusttegiid mat eai dollojuvvo ortnegis dahje mat eai leat šat anus.

§ 25 Boaldámušat ja muorat sámi boazodoalloguovllus

Sámi boazodoalloguovllus mielddisbuktá boazodoallovuoigatvuohta lobálaš boazodoalu doaimmahettiin, vuoigatvuođa iežas atnui váldit lastamuoraid, miestagiid, gaskasiid, sieđggaid, soahkerissiid, sorvviid, goike bieggagahčahasaid, gahččan ovssiid ja rissiid, jalgŋáid ja gudduid, bessiid ja bárkku, sihke almmolaš ja priváhta eatnamis, go dat galget geavahuvvot:
1.  boaldámuššan,
2.  gođiide, gámmiide, áittiide, buvrriide, suonjiriidda ja luviide biergasiid ja borramušaid várás,
3.  goahtemuorran/lávvomuorran, bargoneavvun ja smávit atnubiergasiid ávnnasin
4.  gárddiide (jorriide/girtnuide, gárddiide),
5.  ostemii ja bárkemii.

Varas lastamuoraid ja varas rissiid ii galgga váldit jus dakko dahje dakko lahkosiin gávdnojit eará muorat mat heivejit seamma atnui.

Vuovdeeaiggát sáhttá gáibidit mávssu varas lastamuoraid ovddas mat váldojuvvojit priváhta vuovddis, muhto muđui ii sáhte gáibiduvvot máksu muoraid ovddas mat lobálaččat váldojuvvoit dán paragráfa vuođul. Eananeaiggádii galgá dakkaviđe dieđihuvvot go dakkár muorat váldojuvvojit maid ovddas son sáhttá mávssu gáibidit. Jus ii šatta ovttamielalašvuohta mávssu alde, de sáhttá gáibidit ahte mávssu sturrodat mearriduvvo eananjuohkindikki árvvošteami bokte. Finnmárkkuopmodat ii sáhte dán lađđasa mearrádusaid olis gáibidit mávssu.

Nu guhkás go čájehuvvo leat dárbbašlažžan vuovddi seailluheami, ođasmahttima dahje ođđasit šaddama dihte dahje dan dihte go guovllus lea muorravátni, de sáhttá Gonagas láhkaásahusaid bokte gáržžidit dahje áibbas gieldit muoraid váldima dárkileappot mearriduvvon guovlluin, ja dan olis mearridit ee. ahte varas muorat sáhttet váldot duššefal čájeheami mielde.

§ 26 Bivdu ja guolásteapmi sámi boazodoalloguovllus

Sámi boazodoalloguovllus mielddisbuktá boazodoallovuoigatvuohta lobálaš boazodoalu doaimmahettiin vuoigatvuođa bivdit ja guolástit stáhta almennegiin, ja dakkár stáhtaeatnamiin mat eai leat erenoamážit mihtiduvvon ja Finnmárkkuopmodagas dan orohaga siskkobealde gos boazodoallu doaimmahuvvo, seamma eavttuiguin mat leat gieldda, gili dahje báikegotti ássiin gos almennet, stahtaeanan dahje Finnmárkkuopmodaga guoskevaš eanan lea. Stáhta mihtiduvvon vuvddiin ja duoddariin boazodoalloguovllu siskkobealde galgá boazodolliid bivdin- ja guolástanvuoigatvuohta leat nu movt lea leamaš doložis.

Gonagas sáhttá mearridit ahte boazodolliin galgá leat aktovuoigatvuohta geavahit gitta guollebivdoneavvuid dárkileappot mearriduvvon jávrriin ja johkaosiin eará stáhtaeatnamiin go stáhta almmennegiin. Gonagas sáhttá maiddái mearridit ahte vissis jávrriid ja johkaosiid mat leat eatnamiin namuhuvvon ovddit cealkagis, galget beassat bivdit duššefal sii guđet doaimmahit boazodoalu.

Bivddu ja guolásteami ovddas dán paragráfa mearrádusaid vuođul ii galgga máksojuvvot láigu ii ge goartadivat.

Kapihtal 4  Dábálaš mearrádusat boazodoalu birra

§ 27 Boazodoallu

Boazoeaiggát galgá iežas boazodoalu doaimmahettiin vuhtii váldit eará boazodolliid doaimma, ii ge geavahit guohtumiid dainna lágiin ahte dat hedjonit eará boazoeaiggádiidda. Boazoeaiggát ii galgga earáid hehttet doaimmaheamis sin vuoigatvuođalaš boazodoalu.

Boazoeaiggát galgá fuolahit ahte boazodoallu doaimmahuvvo dán lága meriid mielde ja orohaga doaibmanjuolggadusaid mielde.

§ 28 Geahčču

Bohccot galget gehččojuvvot nu ahte buoremus lági mielde hehttejuvvojit dahkamis vahága, mannamis olggobeallái lobálaš guohtunguovllu dahje mastamis eará ealuide.

Orohaga guohtungeavaheami njuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit geahču birra.
 
§ 29 Geahčadeapmi

Siiddas mas lea ágga navdit ahte sin bohccot leat mastan eará siidda ellui, lea vuoigatvuohta geahčadit ealu gávnnahit leat go sis bohccot doppe.

Geahčadit sáhttá dušše jus dán siiddas lea ovddasteaddji das. Ovddasteaddji galgá fuolahit ealu geahčadeapmái. Muđui galgá geahčadeapmi leat guovllu boazoeaiggádiid dábálaš vieruid mielde.

Orohaga doaibmanjuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit geahčadeami birra.

§ 30 Eará siiddaid bohccot

Siida mii iđiha vierrobohcco iežas ellui, galgá jođáneamos lági mielde dan dieđihit guoskevaš siidii. Rátkkašeapmi čađahuvvo § 31 mearrádusaid mielde.

Jus nuppi siidii lea váttis viežžat iežaset bohccuid dahje ii leat vejolaš rátkkašit, de lea dat siida mii lea bohccuid iđihan, geatnegas áittardit daid dassážii go sáhttet rátkojuvvot ja vižžojuvvot.

Orohaga doaibmanjuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit eará siiddaid bohccuid hálddašeami birra.

§ 31 Rátkkašeapmi

Son geas leat bohccot ealus ovttas earáiguin, sáhttá gáibidit rátkkašeami vai beassá bohccuidis sierra rátkit.

Earát geain leat bohccot ealus, leat geatnegasat lágidit dilálašvuođaid nu ahte sáhttá rátkit. Ii oktage galgga ráfehuhttit rátkkašeami. Rátkit berre ovdal go eallu johttá eret áigodatguohtumis.

Rátkkašeami ii sáhte gáibidit guottet- ja ragatáigge dahje jus rátkkašeapmi ii leat bealuštahtti elliidsuodjalanákkaid vuođul.

Ovdal go eallu biddjo gárdái, de galgá dieđihuvvot siiddaide main sáhttet leat bohccot ealus.

Orohaga doaibmanjuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit rátkkašeami ja dieđiheami birra.

Kapihtal 5  Bohccuid merken ja mearkkaid sisačáliheapmi

§ 32 Mearkavuoigatvuohta

Mearkavuoigatvuohta lea sámi sogat olbmuin:
1.  geain lága fápmuiboahtimis alddiineaset lea boazodoallu váldoealáhussan orohagas lága mielde geassemánu 9. b. 1978 nr. 49 boazodoalu birra, gč. § 4, vrd. § 3, dahje
2.  geain váhnemiin dahje váhnenváhnemiin lea boazodoallu leamaš váldoealáhussan, ja
3.  geat gullet siidaoassái dahje bohtet gullat siidaoassái mearrádusa mielde § 10 nuppi lađđasa olis dahje geat galget jođihit siidaoasi dahje buohtalas álggahanoasi § 11 rájes gitta § 15 olis.

Son gii adopterejuvvo, oažžu seamma mearkavuoigatvuođa dego jus livččii leamaš adoptiivaváhnemiid iežasriegádahtton mánná, vaikko son ii livčče ge sámi sogas.

Sus gii lea náitalan siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheddjiin, muhto ieš ii deavdde mearkavuoigatvuođa eavttuid vuosttaš lađđasa mielde, lea mearkavuoigatvuohta. Seamma vuoigatvuohta lea ovttasássis, gč. § 13 njealját lađđasa.

Jus goalmmát lađđasis namuhuvvon olmmoš váldá badjelasás siidaoasi jođiheami, gč. § 14, de lea sus mearkavuoigatvuohta nu guhká go son lea siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjin. Su ođđa náittosguoimmis dahje ovttasássis ii leat mearkavuoigatvuohta goalmmát lađđasa mielde.

Jus Boazodoallostivra lea § 9 goalmmát lađđasa mielde addán olbmui vuoigatvuođa eaiggáduššat bohccuid, de sáhttá Boazodoallostivra maiddái addit sutnje mearkavuoigatvuođa dalle go lea dárbbašlaš dohkálaš boazodoalu doaimmaheapmái.

§ 33 Merkengeatnegasvuohta

Buot bohccot sámi boazodoalloguovllus galget merkejuvvot eaiggáda sisačálihuvvon merkii.
Boazu galgá merkejuvvot eaiggáda sisačálihuvvon merkii ovdal golggotmánu 31. beaivvi seamma jagi go lea riegádan. Guovllustivra sáhttá erenoamáš dilálašvuođain mieđihit ahte dát áigemearri guhkiduvvo, muhto ii guđege dáfus maŋŋelii go miessemánu 31. beaivái nuppe jagi.

Merken galgá dáhpáhuvvat lága mielde juovlamánu 20. b.1974, nr. 73 elliidsuodjaleami birra.

§ 34 Merkenvuogit

Sámi boazodoalloguovllus galget bohccot bealljemerkejuvvot boazoeaiggáda sisačálihuvvon bealljemerkii.

Váldomearkka lassin sáhttá biddjot bealljegilkor go ovdalaččas merkejuvvon boazu jorrá ođđa eaiggádii.

Gaskaboddosaččat sáhttá guolgamerket dahje bidjat bealljegilkora. Gaskaboddosaš merken čájeha eaiggátvuođa dassážii go boazu merkejuvvo vuosttaš dahje nuppi lađđasa mielde.

§ 35 Mearkka rievdadeapmi

Ii leat lohpi rievdadit mearkka.

Rievdadeapmi ráŋggáštuvvo ráŋggáštuslága 24. kapihttala mearrádusaid mielde.

§ 36 Geažotbeljiid ja lobihemet merkejuvvon bohccuid vuovdin

Ovddit jagiid riegádan boazu, mii ii leat miessemánu 31. beaivvi rádjái merkejuvvon lobálaš merkii, galgá dábálaččat vuvdojuvvot orohatstivrra, dahje siidastivrra ovddasvástádusa olis.

Vuovdima boahtu gahččá eaiggádii. Jus eaiggát ii leat dihtosis, de gahččá boahtu dan siidii masa boazu gullá. Jus siida ge ii leat dihtosis, de gahččá boahtu orohahkii.

§ 37 Mearkalávdegoddi ja váiddaásahus

Juohke sámi regiovnnalaš boazodoalloguovllus válljejuvvo mearkalávdegoddi mas leat unnimusat golbma ja eanemusat vihtta lahtu iešguđet orohagain, ja persovnnalaš várrelahtut. Orohatovdaolbmot válljejit lahtuid ja várrelahtuid. Boazodoallohálddahus nammada lávdegoddái čálli. Boazodoallostivra nammada váiddaásahusa.

§ 38 Mearkka sisačáliheapmi ja sihkkun

Mearkalávdegoddi galgá dohkkehit buot mearkkaid ovdal go dat váldojit atnui regiovnnalaš boazodoalloguovllus. Boazodoallohálddahus sisačállá boazodoalloguovllu dohkkehuvvon mearkkaid. Mearka galgá leat dakkár ahte ii sáhte seahkánit dahje boastut geavahuvvot. Mearkalávdegoddi galgá, dohkálaš boazodoalu vuhtii válddidettiin, doalahit mearkkaid árbevirolaš hámis ja geavaheamis, earret eará doalahit soga árbevirolaš mearkaoali.

Mearkka ii sáhte registreret gálvomearkan njukčamánu 3. b.1961 lága nr. 4 mielde.

Sisačálihuvvon mearka galgá sihkkojuvvot go mearkaeaiggát jápmá ja jus sus eai báze bohccot mat ovttas mearkkain jorret beallelažžii dahje árbbolažžii.

Jus mearka ii leat leamaš anus maŋemus 4 jagi, de sáhttá mearkalávdegoddi sihkkut mearkka.

Jus sisačálihuvvon mearka lea dakkár ahte sáhttá seahkánit dahje boastut geavahuvvot, de sáhttá mearkalávdegoddi sihkkut mearkka.

Boazodoallostivrra dohkkehemiin sáhttá mearkalávdegoddi mearridit dievasmahtti njuolggadusaid mearkkaid birra jna.

§ 39 Áššegieđahallan

Mearkalávdegoddi galgá almmuhit mearkaohcamiid siidaosiid jođiheddjiide guoskevaš orohagas ja ránnjáorohagain. Galgá maiddái almmuhuvvot Suomas ja Ruoŧas.
Mearkalávdegotti mearrádus ohcama hárrái galgá almmuhuvvot seammaládje.

Mearkalávdegotti mearrádusa sáhttá váidit váiddaásahussii.

Departemeanta mearrida dárkilet njuolggadusaid mearkalávdegotti áššegieđahallamii, dás maiddái čálihandivada, ja váiddagieđahallama njuolggadusaid.

§ 40 Dievasmahtti njuolggadusat mearkkaid birra

Departemeanta sáhttá mearridit dárkilet njuolggadusaid bohccuid merkema ja mearkkaid sisačáliheami birra, ja nu maiddái dakkár mearkkaid sirdima ja sihkkuma birra mat eai leat anus.

§ 41 Merken olggobealde sámi boazodoalloguovllu

Departemeanta mearrida dárkilet njuolggadusaid mearkkaid ja merkema birra olggobealde sámi boazodoalloguovllu.


Kapihtal 6 Boazodoalu organiseren – orohat ja siida

I Orohagat

§ 42 Orohat

Juogidettiin sámi regiovnnalaš boazodoalloguovlluid orohahkan galgá Boazodoallostivra deattuhit ahte orohaga boazodollui šaddet vieruiduvvan geavaheami vuođul lunddolaš ja ávkkálaš rájit.

Orohat galgá vuosttažettiin sisttisdoallat buot áigodatguohtumiid orohahkii gulli boazodolliide. Jus lea ulbmillaš, de sáhttet áigodatguohtumat leat máŋgga orohagas.

Orohatjuohkin ii hehtte boazodolliid ovttasbargamis orohatrájiid rastá, jus fal dakkár ovttasbargu ii dagat eará boazodolliid vuoigatvuođaid ovdii. Orohatjuohkin ii hehtte guohtumiid geavaheami ge eará orohagas go dat dahkko erenoamáš riektevuođu mielde.

§ 43 Orohatstivra

Juohke orohagas galgá leat orohatstivra man orohaga jienastanvuoigatvuođalaččat válljejit iežaset gaskkas nuppi ja goalmmát lađđasiid mearrádusaid mielde.
Orohatjahkečoahkkin vállje stivraovdaolbmo, gč. § 49. Muđui galget orohaga buot geassesiiddat ovddastuvvot stivrras, gč. § 54 vuosttaš lađđasa nr. 2. Siidajahkečoahkkin vállje siidda stivralahtu, gč. § 53. Jus leat eanet go čieža geassesiidda, de válljejuvvojit guhtta stivralahtu vuorbádemiin siiddaid evttohasaid gaskkas, earret dan siidda mas lea ovdaolmmoš. Orohatjahkečoahkkin sáhttá dan sadjái mearridit ahte geassesiiddain galgá leat stivrasadji vuoruid mielde. Dakkár njuolggadusaid galgá guovllustivra dohkkehit. Jođiheaddji ja eará stivralahtut ja sidjiide persovnnalaš várrelahtut válljejuvvojit guovtti jahkái hávális.

Jus leat erenoamáš ákkat, de sáhttá Boazodoallostivra mearridit ahte stivrras galget leat gitta 11 lahtu. Jus leat garra ákkat, de sáhttá Boazodoallostivra mearridit ahte geassesiiddas mii lea mihá stuorát go orohaga gaskamearálaš geassesiiddat, galgá leat stuorát ovddasteapmi stivrras go dat mii boahtá ovdan nuppi lađđasa mearrádusain. Dán geassesiiddas almmotge ii sáhte leat eanetlohku stivrras.

Jus geassesiidda boazoeaiggádat muđui jagis rátkkašit unnit dálvesiidan, de sáhttet dálvesiidda siidaosiid jođiheaddjit, dahje eanet dálvesiiddat ovttas dahje eará joavku, gáibidit ahte stivrasadji galgá leat vurrolaga dálvesiiddaid/joavkkuid gaskka.

Jus orohat lea seamma go geassesiidda, de gustojit § 52 mearrádusat stivrra válljema birra, muhto almmotge nu ahte stivra galgá juohke dáfus válljejuvvot.

Stivra lea mearridanválddáláš go unnimusat bealli stivralahtuin leat čoahkis. Orohatstivra mas leat unnit go golbma lahtu, lea datte mearridanválddáláš dušše jus olles stivra lea čoahkis. Jus jienasteamis šaddet ovtta meari jienat, de mearrida jođiheaddji jietna.

§ 44 Orohatstivrra doaibma ja váldi

Orohatstivra ovddasta orohaga boazodoalloberoštumiid. Orohatstivrra doaibma lea fuolahit orohaga boazoguohtumiid lágaid ja doaibmanjuolggadusaid mielde.

Orohatstivra sáhttá earret eará dahkat soahpamuša, áššáskuhttit ja áššáskuhttojuvvot orohaga boazodolliid namas orohaga oktasaš áššiin. Dat guoská maid eanangáhttenáššiide vaikko dat eai guoskkaše ge buot boazodolliide. Dat almmotge ii hehtte ovttaskas siiddaid dahje boazoeaiggádiid fuolaheamis iežaset erenoamáš beroštumiid.

§ 45 Fápmudus

Orohatstivra sáhttá dihto áššiin addit stivrajođiheaddjái ovttas stivračálliin dahje ovttas eará stivralahtuin fápmudusa doaibmat stivrra ovddas.

§ 46 Orohatkássa

Juohke orohagas galgá leat orohatkássa. Buot siidaoasit leat geatnegasat máksit jahkásaš doarjaga orohatkássii. Orohatkássa galgá máksit orohatstivrra lahtuide buhtadusa barggu ovddas ja orohaga eará hálddašangoluid.

Doarjaga sturrodat rehkenasto boazologu mielde ja dan mearrida orohatjahkečoahkkin orohatstivrra evttohusa mielde, gč. § 50 vuosttaš lađđasa nr. 7. Orohatstivra rehkenastá juohke siidaoasi doarjaga siidaoasi boazologu mielde, oktan geahččobohccuiguin.

Mearrádusa siidaoasi doarjaga birra sáhttá ovddidit guovllustivrii, mii sáhttá rievdadit mearrádusa jus doarjja ii leat govttolaš orohaga doaimmaid ektui. Diekkár mearrideami sáhttá siidaoassi gáibidit gávcci vahkku sisa maŋŋel go oaččui dieđu doarjjamearrádusa birra.

Jus doarjja ii máksojuvvo, de massá siidaoassi iežas jienastanvuoigatvuođa dassážii go vealgi lea máksojuvvon. Doarjaga loahpalaš mearrádus lea bággobearrama vuođđun.

§ 47 Boazodoallofoanda

Orohagas galgá leat boazodoallofoanda. Fondii manná:
1.  buhtadus orohahkii guohtunvuoigatvuođaid bággolonisteami ovddas jna.
2.  buhtadus orohahkii vahágiid, hehttehusaid ovddas jna.
3.  doaibmalobi divat (konsešuvdnadivat) orohahkii bággolotnuma ovddas,
4.  boahtu geažotbeljiid ja lobihemet merkejuvvon bohccuid vuovdimis,
5.  doaibmanjuolggadusaid rihkkuma divat, gč. § 77,
6.  eará ruđat mat bohtet orohahkii.

Orohatstivra hálddaša ja mearrida foandda ruđaid njuolggadusaid mielde ásahuvvon § 57 nuppi lađđasa nr. 5 olis.

§ 48 Rehketdoallodárkkisteapmi

Jahkečoahkkin vállje rehketdoallodárkkisteaddji mii galgá leat ámmátregistrerejuvvon dahje stáhtaautoriserejuvvon, lága mielde ođđajagemánu 15. b.1999 nr 2 revišuvnna ja revisoraid birra.

Guovllustivra sáhttá dohkkehit ahte ámmátrehketdoallodárkkisteaddji sadjái ásahuvvo dárkkistanlávdegoddi masa válljejuvvojit guokte dahje golbma lahtu orohaga jienastanvuoigatvuođalaččaid gaskkas. Lahtut eai galgga ieža leat stivralahtut, ii ge sis galgga leat erenoamáš gullevašvuohta stivralahtuide.

§ 49 Orohatjahkečoahkkin

Orohaga boazoeaiggádat galget doallat jahkečoahkkima juohke jagi ovdal geassemánu loahpa. Čoahkkimii gohččojuvvo orohaga dábálaš vieru mielde, unnimusat njeallje vahkku ovdal jahkečoahkkima.

Jahkečoahkkimis lea juohke boazoeaiggádis ságastan- ja evttohanvuoigatvuohta. Jienastemiin lea juohke siidaoasis jienastanvuoigatvuohta dainna lágiin ahte juohke siidaoasis leat vihtta jiena. Buohtalas álggahanoasis leat guokte jiena. Siidaoasi jođiheaddji mearrida jienaid siidaoasi eará boazoeaiggádiidda. Jođiheaddjis galgá alddis leat unnimusat okta jietna, dahje unnimusat guokte jus náittosguimmežagat dahje ovttasássit ovttas jođiheaba siidaoasi.

Stivrra jahkedieđáhus ja rehketdoallu, ja evttohus boazodoallofoandda ruđaid geavaheapmái, jahkečoahkkináššelistu ja diehtu vejolaš jođiheaddjeevttohusa birra galget sáddejuvvot orohaga siidaosiid jođiheddjiide unnimusat njeallje vahkku ovdal jahkečoahkkima.

Jahkečoahkkima jođiha čoahkkinjođiheaddji man jahkečoahkkin vállje. Čoahkkin lea gitta čoahkkin, jus jahkečoahkkin ii mearrideačča eará.

Jahkečoahkkinšiehtadallamiin ja válljemiin galgá čállot beavdegirji, mii lohkkojuvvo buohkaide čoahkkima loahpas ja man guokte dasa válljejuvvon čoahkkinoasseváldi vuolláičálliba.

§ 50 Orohatjahkečoahkkima áššit ja váldi

Jahkečoahkkin galgá:
1.  addit cealkámuša orohatstivrra jahkedieđáhussii ja mearridit jahkerehketdoalu
2.  addit cealkámuša orohatstivrra evttohan doaibmanjuolggadusaide, gč. § 57
3.  addit cealkámuša orohatstivrra evttohan orohatplánii, gč. § 62
4.  válljet orohatstivrra ovdaolbmo § 43 mielde
5.  mearridit orohatstivrra válljema njuolggadusaid § 43 nuppi lađđasa mielde
6.  mearridit orohatstivrra lahtuide buhtadusa barggu ovddas
7.  mearridit orohatkássii doarjaga bohcco nammii, gč. § 46
8.  válljet rehketdoallodárkkisteaddji (revisora), dahje dárkkistanlávdegotti, gč. § 48
9.  addit cealkámuša áššái man soames, geas lea vuoigatvuohta boahtit jahkečoahkkimii, lea unnimusat vahkku ovdal jahkečoahkkima ovddidan orohatstivrii ja gáibidan gieđahallot
10.  addit cealkámuša eará áššiide maid orohatstivra ovddida ja maidda bivdá jahkečoahkkimis cealkámuša.

Áššiin main jahkečoahkkimis lea cealkinvuoigatvuohta, lea cealkámuš čujuheaddjin stivrii, muhto ii geatnegahtti.

Jahkedieđáhus galgá sáddejuvvot guovllustivrii.

Departemeanta addá dárkilet njuolggadusaid jahkedieđáhusa sisdoalu birra.

II. Siida

§ 51 Siida

Dán lágas mearkkaša siida joavkku mas leat boazoeaiggádat mat doaimmahit boazodoalu ovttas dihto eatnamiin. Dát láhka earuha geassesiidda ja dálvesiidda. Geassesiida doaimmaha boazodoalu ovttas vuosttažettiin geasse- ja čakčaguohtumiin. Dálvesiida doaimmaha boazodoalu ovttas vuosttažettiin dálve- ja giđđaguohtumiin.

§ 52 Geassesiidastivra

Geassesiidii galgá válljejuvvot stivra man ovddasvástádus lea lágidit dilálašvuođaid oktasaš doaimmaide ja hálddašit siidda oktasaš rusttegiid, nugo njuovvanrusttegiid, gárddiid, áiddiid jna. Siidda jahkečoahkkin vállje stivrra. Jahkečoahkkin sáhttá mearridit ahte siidii ii válljejuvvo stivra, gč. § 53 nuppi lađđasa.

§ 53 Geassesiidda jahkečoahkkin

Geassesiida galgá doallat jahkečoahkkima juohke jagi ovdal miessemánu loahpa. Buohkain geain leat bohccot siiddas, lea vuoigatvuohta searvat jahkečoahkkimii ságastan- ja evttohanvuoigatvuođain. Jienastanvuoigatvuohta lea siidaosiin. § 49 nuppi lađđasa mearrádusat gustojit dán dáfus.

Jus geassesiiddas ii leat sierra stivra, de ferte jahkečoahkkin válljet muhtuma siidda olbmuin leat gulahallanolmmožin siidda ja orohatstivrra gaskka. Lea su geatnegasvuohta gohččut jahkečoahkkimii.

§ 54 Siidajahkečoahkkima áššit ja váldi

Jahkečoahkkin galgá:

1.  válljet siidastivrra § 52 mielde
2.  válljet evttohasa orohatstivrii § 43 mielde
3.  mearridit doarjaga siidakássii, gč. § 55
4.  mearridit siidakássa njuolggadusaid, gč. § 55
5.  mearridit siidafoandda njuolggadusaid, gč. § 56 vuosttaš lađđasa
6.  válljet rehketdoallodárkkisteaddji (revisora), gč. § 56 nuppi lađđasa
7.  válljet gulahallanolbmo, gč. § 53 nuppi lađđasa

Jahkečoahkkin sáhttá njuolggadusaid bokte mearridit ahte okta dahje eanet mearrádusat mat gustojit orohatjahkečoahkkimii, gč. § 50, maiddái galget gustot siidajahkečoahkkimii.

§ 55 Siidakássa

Jus lea válljejuvvon siidastivra § 52 mielde, de galgá maiddái ásahuvvot siidakássa. Jus geassesiiddas ii leat sierra stivra, de sáhttá jahkečoahkkin mearridit ahte ásahuvvo siidakássa man gulahallanolmmoš hálddaša, gč. § 53 nuppi lađđasa.

Siidakássa geavaheapmái galget ráhkaduvvot njuolggadusat. § 46 njuolggadusat vuosttaš lađđasis gitta goalmmát lađđasii gustojit dán dáfus.

Juohke siidaoasi jođiheaddji sáhttá gáibidit ahte rehketdoallodárkkisteaddji dárkkista orohatkássa § 56 nuppi lađđasa mearrádusaid mielde.

§ 56 Siidafoanda

Jus siidii bohtet ruđat nugo namuhuvvon §:s 47, de galgá ásahuvvot boazodoallofoanda siidii, ja galget ráhkaduvvot njuolggadusat foandda ruđa geavaheapmái. Guovllustivra galgá dohkkehit foandda njuolggadusaid.

Siidda jahkečoahkkin vállje § 48 mearrádusaid mielde rehketdoallodárkkisteaddji dárkkistit foandda. Jus siiddas ii leat sierra jahkečoahkkin, de válljejuvvo rehketdoallodárkkisteaddji siidaosiid jođiheddjiid soahpama mielde. Jus siida ieš ii nammat rehketdoallodárkkisteaddji, de galgá orohaga rehketdoallodárkkisteaddji dárkkistit siidafoandda.


Kapihtal 7 Orohaga doaibmanjuolggadusat. Orohatplána

§ 57 Doaibmanjuolggadusat

Orohaga resurssaid hálddašeapmái ja geavaheapmái galget ráhkaduvvot doaibmanjuolggadusat. Doaibmanjuolggadusat eai galgga rihkkut dán lága.

Doaibmanjuolggadusat galget sihkkarastit orohaga guohtumiid ekologalaččat guoddi geavaheami ja sisttisdoallat dárkilet mearrádusaid dáid birra:

1.  guohtungeavaheami birra, gč. § 59
2.  boazologu birra, gč. § 60
3.  gárddiid, áiddiid ja eará oktasaš rusttegiid geavaheami ja máŧasdoallama birra
4.  mohtorfievrruid geavaheami birra
5.  boazodoallofoandda geavaheami birra, gč. § 47
6.  orohaga eará opmodaga hálddašeami birra
7.  bargogeatnegasvuođaid ja investeremiid juogu birra
8.  eará áššiid birra maid lea vuogas čielggadit orohaga doaibmanjuolggadusain.

Dalle go lea dárbbašlaš, de sáhttá guovllustivra gohččut guokte dahjet eanet orohagaid ráhkadit oktasaš doaibmanjuolggadusaid ovtta dahje eanet áššiin mat leat vuosttaš lađđasis namuhuvvon.

§ 58 Doaibmanjuolggadusaid ráhkadeapmi ja dohkkeheapmi

Orohatstivra ráhkada doaibmanjuolggadusaid ja daid galgá guovllustivra dohkkehit. Guovllustivra galgá, lassin dasa go dárkkistit ahte lága mearrádusat doaibmanjuolggadusaid ráhkadeami birra leat čuvvojuvvon, maiddái árvvoštallat addet go doaibmanjuolggadusat vuođu doaimmahit ekologalaččat guoddevaš boazodoalu orohagas.

Guohtungeavaheami njuolggadusat § 59 mielde galget ráhkaduvvot ovttasráđiid orohaga siiddaiguin. Seammaládje lea boazologu mearridemiin § 60 mielde.

Ovdal go doaibmanjuolggadusat sáddejuvvojit guovllustivrii dohkkeheapmái, de galgá evttohus leat gieđahallon orohaga jahkečoahkkimis. Evttohus galgá sáddejuvvot orohaga siidaosiid jođiheddjiide unnimusat guokte mánu ovdal jahkečoahkkima. Cealkámušat mat bohtet jahkečoahkkimis, sáddejuvvojit guovllustivrii oktan evttohuvvon doaibmanjuolggadusaiguin.

Jus guovllustivra ii dohkket evttohuvvon doaibmanjuolggadusaid, de galgá boazodoalloagronoma veahkehit orohaga ráhkadit ođđa evttohusa mii gieđahallo dás ovdalis namuhuvvon vuogi mielde. Jus dát ii lihkostuva, de galgá guovllustivra ráhkadit orohahkii doaibmanjuolggadusaid.

Jus eanetlohku orohaga jahkečoahkkimis dan gáibida, dahje jus guovllustivra gáibida, de galget ráhkaduvvot ođđa doaibmanjuolggadusat dás ovdalis namuhuvvon vuogi mielde.

Iešguđetge siidda boazolohku galgá § 60 vuođul ovddiduvvot Boazodoallostivrii loahpalaš nannemii ja dohkkeheapmái.

§ 59 Guohtungeavaheapmi

Guohtungeavaheami njuolggadusaid bokte galget orohaga boazoeaiggádiidda sihkkarastojuvvot dárbbašlaš guohtumat, dás maiddái guottetbáikkit, johtingeainnut ja ragatbáikkit. Njuolggadusat galget vuhtii váldit buori boazodoalu vuođđojurdagiid sámi árbevieruid ja dábiid mielde.

Guohtungeavaheami njuolggadusat galget vuhtii váldit etnamiid árbevirolaš geavaheami ja ovddidit ulbmillaš doaibmaortnegiid. Guohtungeavaheami njuolggadusat eai galgga leat vuostálaga siidda vuoigatvuođaiguin mat leat erenoamáš riektevuođu olis ásahuvvon.

Galget mearriduvvot njuolggadusat guohtunáiggiid birra, jus guovllustivra ii leačča daid mearridan § 61 olis.

Siidaoasi jođiheaddji sáhttá ovddidit guohtungeavaheami njuolggadusaid eananjuohkindiggái guđa mánu sisa maŋŋel go guovllustivra lea daid dohkkehan. Eananjuohkindiggi sáhttá duššindahkat guohtungeavaheami njuolggadusaid mat leat soapmásii govttoheamit, dahje rihkkot vuoigatvuođaid mat leat erenoamáš riektevuođu olis ásahuvvon.

Jus leat garra ákkat, de sáhttá guovllustivra sierralobi (dispensašuvnna) bokte ložžet guohtungeavaheami njuolggadusaid.

Guohtungeavaheami njuolggadusaid rihkkun sáhttá gieđahallojuvvot 11. kapihttala njuolggadusaid mielde.

§ 60 Boazolohku

Doaibmanjuolggadusain, gč. § 57, galgá mearriduvvot bajimus boazolohku juohke geassesiidii. Boazolohku mearriduvvo daid eatnamiid ektui mat iešguđege siiddas leat. Doaibmanjuolggadusain galgá dárkileappot čilget doaibma- ja guohtundilálašvuođalaš beliid mat leat mearriduvvon boazologu vuođđun. Jus lea dárbbašlaš olahan dihte bealuštahtti dálveguohtuma, de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide.

Dálvesiida dahje eará čoahkkádus sáhttá bivdit alcces mearriduvvot boazologu.

Jus siidda boazolohku lea alit go boazolohku mii lea mearriduvvon vuosttaš dahje nuppi lađđasa mielde, de galgá siida ráhkadit unnidanplána. Jus siida ii daga dan, dahje ii nagot čađahit plána, de galgá juohke siidaoassi unnidit badjelmearálaš boazologu gorrelogu mielde. Lea Boazodoallostivrra ovddasvástádus ahte diekkár unnideapmi čađahuvvo. Galget mearriduvvot áigemearit plánaid ráhkadeami ja boazologu unnideami hárrái.

Sáhttá mearriduvvot alimus boazolohku juohke siidaoassái. Siidda boazologu vuolideapmi goalmmát lađđasa mielde galgá dalle dáhpáhuvvat dainna lágiin ahte siidaoasit main lea alit boazolohku go dat mii lea mearriduvvon siidaoassái, vuos vuolidit mearriduvvon lohkui.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusaid bokte mearridit dievasmahtti njuolggadusaid boazologu mearrideami hárrái. Diekkár njuolggadusat sáhttet ráddjejuvvot guoskat ovtta dahje eanet orohagaide dahje ovtta dahje eanet boazodoalloguovlluide.

§ 61 Guohtunáiggit

Go lea dárbbašlaš áigodatguohtumiid gáhttema dihte, de sáhttá guovllustivra mearridit iešguđet áigodatguohtumiidda guohtunáiggiid. Siidaoasi jođiheaddji galgá fuolahit ahte sin ealu bohccot eai leat guohtuneatnamiin dáid mearrádusaid vuostá.

Go dilálašvuođat dahket dárbbašlažžan, de sáhttá boazodoalloagronoma ložžet guohtunáiggiid. Dat guoská maiddái guohtunáiggiide mearriduvvon § 59 mielde. Guohtunáiggiid ložžema eambbo go njealji vahkkui mearrida guovllustivra.

§ 62 Orohatplánat

Orohatstivra galgá ráhkadit orohatplána mas galget leat orohaga doaimmaid birra dieđut mat leat dárbbašlaččat almmolaš plánemis.

Orohatplánas galgá:

1.  čilget orohaga johtinvieruid
2.  muitalit áigodatguohtumiid, guottetbáikkiid jna.
3.  muitalit makkár dárbbašlaš fievrrut leat, maiddái guđiid meahccefievrruid orohat geavaha    
     ja vejolaš áigeráddjejuvvon helikoptera dahje eará áibmofievrru geavaheami. Plánas galget
     maiddái bievlavuodjinnjuolggadusat boahtit ovdan
4.  muitalit buot bistevaš áiddiid ja rusttegiid, ja dan muddui go vejolaš maiddái
     gaskaboddosaš áiddiid ja rusttegiid
5.  čilget vejolaš johtolatjuogu (guohtunguovlojuogu)

Siidaoasi jođiheaddji lea geatnegas addit plána ráhkadeapmái dárbbašlaš dieđuid.

Suohkaniidda/gielddaide, fylkkagildii ja fylkkamánnái berre dieđihit plánabarggu birra ja daidda galgá plána váldosisdoallu almmuhuvvot ovdal go dat mearriduvvo. Mearriduvvon plána galgá sáddejuvvot suohkaniidda/gielddaide, fylkkagildii ja fylkkamánnái, ja guoskeváš ránnjáorohagaide. Plána galgá maiddái sáddejuvvot guovllustivrii.

Kapihtal 8  Oktavuohta eará geavaheapmái

§ 63 Opmodaga geavaheapmi boazodoalloguovlluin

Eananeaiggát dahje son geas lea geavahanvuoigatvuohta, ii galgga geavahit iežas eatnama boazodoalloguovllus man ge ládje mii lea mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan boazodollui mii doaimmahuvvo dán lága mielde. Ovddit cealkka ii datte hehtte eatnama dábálaš geavaheami eanandollui, vuovdedollui dahje duovdagiid eará geavaheami eanandoalloulbmiliidda.

Ovdal go álggahuvvo dakkár doaibma mii sáhttá šaddat mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan boazodollui, de galgá dat dieđihuvvot guoskevaš orohatstivrii. Diehtu galgá addojuvvot maŋemusta golbma vahkku ovdal go lea jurdda álggahit. Jus diehtu ii leat addojuvvon, dahje bealit eai soaba dan alde gusto go vuosttaš lađđasa mearrádus doibmii, de sáhttá guovllustivra gieldit álggaheami dassážii go soahpamuš lea dahkkon dahje eananjuohkindiggi lea gieđahallan ášši.

Gažaldat, šaddá go doaibma vuostálaga vuosttaš lađđasa mearrádusain, sáhttá ovdalgihtii čilgejuvvot eananjuohkindikki árvvošteami bokte. Árvvošteapmi sáhttá maiddái mearridit movt ja makkár eavttuiguin doaibma sáhttá čađahuvvot. Árvvošteami dollojuvvot sáhttá gáibidit son guhte áigu doaimma álggahit dahje orohatstivra orohatovdaolbmo bokte. Jus orohatstivra ii leat ásahuvvon, de sáhttá boazodoalli dan orohagas masa doaibma gártá guoskat gáibidit árvvošteami dollojuvvot.

§ 64 Jeagelbordin (jeageldoahpun)

Gonagas sáhttá láhkaásahusaid bokte heivehit jeagelbordima boazoorohagain ja sáhttá dárkileappot ráddjejuvvon guovllus áibbas gieldit jeagelbordima, jus nu adnojuvvo dárbbašlažžan boazodoalu vuhtii váldima dihte.

§ 65 Johtaleapmi guovlluin gos bohccot guhtot

Juohkehaš guhte johtala guovlluin gos bohccot guhtot, lea geatnegas geavahit iežas fuolalašvuođain ja várrogasvuođain nu ahte dárbbašmeahttumit ii ráfehuhte ii ge gavdnje bohccuid mat leat guohtume, johtime jna. Erenoamáš fuolalaš galgá leat ragatáigge, guottetáigge, mearkun-, rátkkašan- ja njuovadanáigge.

Guovllustivra sáhttá, guoskevaš orohatstivrra dahje guovllu boazoeaiggádiid ávžžuhusa mielde, bidjat eavttuid dahje dihto áigái áibbas gieldit stuorát lágidemiid, valáštallamiid, bivdobeanageahččalemiid dahje sullasaš doaimmaid mat sáhttet leat erenoamáš vahágain boazodollui. Mearrádus galgá gustot dihto mearriduvvon guovllus ii ge sáhte dahkkot ovdal go eananeaiggát ja suohkan leat oainnuideaset cealkán. Jus mearrádus gusto dihto lágideapmái, de galgá maiddái lágideaddji beassat oainnus cealkit.

§ 66 Beatnagat

Beatnaga sihkkarastima, luovosbeatnaga gitta váldima, beatnaga heakkahuhttima, reakšuvnnaid hárrái beanahálddašeaddji vuostá jna. gusto beanaláhka.

Beanaeaiggát ja beatnaga hálddašeaddji leaba geatnegasat nubbi nuppi ovddas máksit buhtadusa vahága ovddas maid beana dagaha bohccuide ja goluid ja hehttehusaid ovddas mat boazoeaiggádii gárttažet go beana lágahemet oaguha dahje gavdnje bohccuid mat lobálaččat leat orrume dahje johtime, geahčakeahttá siva.

Kapihta 9  Ovddasvástádus vahágiid ovddas. Árvvoštus

§ 67 Objektiivvalaš ja oktasaš ovddasvástádus

Earret dán lága čuoldimiid, de lea boazoeaiggádis ovddasvástádus vahága ovddas maid boazu dagaha, geahčakeahttá siva.

Vahága ovddas maid boazu dagaha orohaga siskkobealde, lea buot orohaga boazodolliin ovddasvástádus buohkaid ovddas ja buohkain ovtta ovddas. Jus olggobealde orohaga leat vahága dagahan bohccot mat navdojuvvojit gullat eaiggádiidda mat doaimmahit boazodoalu orohagas das lahka, de lea dán orohaga boazodolliin seammaládje nuppis nuppi ovddas ovddasvástádus sin ektui geat leat vahága gillán. Gonagas sáhttá ráddjet man guhkás olggobeallái orohaga dakkár solidáralaš ovddasvástádus galgá gustot.

Vahága ovddas maid dakkár olbmuid bohccot dagahit geat § 8 vuođul, gč. várrelága § 17, doaimmahit boazodoalu olggobealde boazodoalloguovllu, leat sii guđet doaimmahit boazodoalu dan guovllus gosa vahágahtti bohccot navdojuvvojit gullat, ovddasvástideaddjin okta buohkaid ovddas ja buohkat ovtta ovddas.

Buhtadus vahága ovddas nuppi lađđasa vuođul sáhttá gáibiduvvot guoskevaš orohagas ovdaolbmo bokte dahje njuolga daid bohccuid eaiggádis, mat leat dagahan vahága.

Buhtadus mii gáibiduvvo orohagas orohatstivrra bokte, galgá orohaga jahkečoahkkin livdnet boazoeaiggádiidda guđege boazologu ektui, muhto fal nu ahte boazoeaiggádat geat duođaštit ahte sin bohccot eai leat leamaš mielde vahága dahkamis, eai leat geatnegasat máksit maidege vahágis. Livdnejuvvon buhtadusmáksu lea bággobearrama vuođđun.

Jus duođaštuvvo ahte leat eará orohaga bohccot dagahan vahága dahje leat leamaš mielde vahága dagaheamis, de sáhttá dán paragráfa mearrádusaid olis gáibiduvvot dan orohagas máksu ruovttoluotta (regressa).

§ 68 Objektiiva ovddasvástádusas čuoldin

§ 67 mearrádusat buhttenovddasvástádusa birra geahčakeahttá siva eai gusto vahágiidda mat šattažet lobálaš johtima geažil, bisáneami dahje guohtuma geažil johtolagaid alde dahje guohtuneatnamiin váriin dahje duovdagiin mat leat namuhuvvon §:s 19 jus ii leačča šaddan mearkkašahtti stuorát vahát go mii adnojuvvo dábálažžan ulbmillaš ja dohkálaš doalus, dego omd. jus guohtunlohpi jna. lea adnojuvvon dainnalágiin ahte boazodoallu lea muhtun eananeaiggáda dahje vuoigatvuođalaš geavaheaddji oapmeláidumiidda dahje vuovdái sierranassii čuohcan.

§ 67 mearrádusat ovddasvástádusa birra geahčakeahttá siva eai gusto vahágiidda ge maid boazu lobálaš orodettiin dagaš láddjejuvvon šaddui jus šaddu ii leat áidojuvvon áiddiin mii doallá bohcco, dahje earaládje dohkálaččat suodjaluvvon.

§ 69 Áideárvvoštus

Jus earaládje ii sohppojuvvo dan hárrái, de sáhttá orohagas sihke orohatstivra ja ovttaskas boazoeaiggát oažžut eananjuohkindikki árvvošteami bokte čielggaduvvot galgá go boazoeaiggát beassat hukset áiddi mii lea veahkkin sutnje ollašuhttit doallogeatnegasvuođa dahje mii gáhtte su buhttenovddasvástádusain. Eananjuohkindiggi galgá dalle maiddái mearridit gokko áidi galgá ceggejuvvot ja movt dat galgá huksejuvvot. Eananjuohkindiggi sáhttá maiddái bidjat guoskevaš eananeaiggáda ala govttolaš oasi huksengoluin ja áiddi divondangoluin maŋit áiggiid, dan ektui movt eananeaiggát bealistis gártá atnit ávkki áiddis.

Seammaládje sáhttá eananeaiggát oažžut eananjuohkindikki árvvošteami mearridit berre go oassi diekkár áiddi huksema goluin mii lea namuhuvvon §:s 19 ja § 68 nuppi lađđasis biddjojuvvot boazoeaiggádiid ala.

§ 70 Buhtadusárvvoštus

Jus ii leat ovttamielalašvuohta man boazoeaiggát dahje orohatstivra ovdaolbmo bokte lea čálalaččat duođaštan, de mearriduvvo buhtadusgáibádus vahága ovddas maid bohccot leat dagahan, eananjuohkindikki dahje diggerievtti árvvošteami bokte.

Gáibádus doallat árvvošteami galgá ovddiduvvot jođáneamos lági mielde. Árvvošteami gáibádusas galget addojuvvot nu dárkilis dieđut go vejolaš áiggi birra ja saji birra goas ja gos vahát lea dahkkojuvvon, vahága šlája birra ja viidodaga ja buhtadusgáibádusa sturrodaga birra. Jus lea vejolaš, de berrejit maiddái addojuvvot dakkár dieđut main sáhttá leat ávki go galgá gávnnahit geasa gullet bohccot mat vahága leat dagahan.Vejolaš vihtanat ja eará duođaštusat berrejit maiddái dieđihuvvot.

Dikki jođiheaddji galgá farggamusat mannat geahčadit vahága go árvvošteami gáibádus lea ovddiduvvon. Geahčadeamis galget guoskevaš suohkana ja boazodoallohálddahusa ovddasteaddjit leat mielde dikki jođiheaddjái fágalaš árvvoštallanveahkkin. Jus vejolaš de galgá maiddái guoskevaš orohaga ovdaolmmoš leat mielde, ja maiddái son guhte lea árvvošteami gáibidan. Jus lea čielggas ahte ii leat dáhpáhuvvan vahát bohccuid geažil, de sáhttá dikki jođiheaddji iežas válddiin hilgut árvvošteami gáibádusa.

Árvvošteapmi galgá ovddiduvvot nu fargga go vejolaš. Jus vahága leat dahkan bohccot mat navdojuvvojit gullat dihto orohahkii, de galgá orohatstivra ovdaolbmo bokte álo gohččojuvvot árvvošteapmái.

Árvvošteami jođiheaddji sáhttá juohke dásis áššemeannudeamis geahččalit áššebeliid soabahit joksan várás soabatlaš čovdosa.

Árvvošteamis galgá guorahallot leat go bohccot dagahan vahága ja lea go vahát dakkár ahte sáhttá buhtadusa gáibidit ja jus nu, de mearridit vahága árvvu ja mearridit buhtadusmávssu.


Kapihtal 10  Váldeásahusat

§ 71 Boazodoallostivra

Nammaduvvo Boazodoallostivra mas leat čieža lahtu ja persovnnalaš várrelahtut, geain Gonagas nammada njeallje lahtu ja várrelahtuid ja Sámediggi golbma lahtu ja várrelahtuid. Boazodoallostivra lea guovddáš boazodoallohálddahusa, boazodutkamiid ja bagadanbálvalusa fágalaš ráđđeaddi, ja galgá gieđahallat áššiid mat čuvvot dán lága ja Gonagasa addin dárkilet mearrádusaid olis. Boazodoallostivrra doaibmaviidodat sáhttá gáržžiduvvot fátmmastit duššefal boazodoalu mii doaimmahuvvo sámi boazodoalloguovllus.

Go Boazodoallostivrii nammada lahtuid de galgá deattuhit govttolaš ovddasteami iešguđet guovlluin, viiddis fágalaš duogáža ja servodathárjáneami, ja nu ovtta meari olbmuid goappá nai sohkabealis go vejolaš. Stivrra lahtuid gaskkas galget leat beaivválaš bargi boazodoallit boazodoalloguovlluin. Boazoealáhusa organisašuvnnain lea evttohanvuoigatvuohta.

Gonagas addá dárkilet mearrádusaid Boazodoallostivrra doaimma, válddi ja bargoortnega birra.

§ 72 Guovllustivra

Juohke boazodoalloguovllus galgá leat guovllustivra mas leat vihtta dahje čieža lahtu ja persovnnalaš várrelahtut. Fylkkadiggi nammada golbma, vejolaččat njeallje lahtu ja várrelahtuid ja Sámediggi nammada guokte, vejolaččat golbma lahtu ja várrelahtuid. Guovllustivra nammaduvvo 4 jahkái hávális vuhtii válddidettiin seamma eavttuid go § 71 nuppi lađđasis.

Gonagas addá dárkilet mearrádusaid guovllustivrra doaimma ja mearridanválddi birra lassin dasa mii njulgestaga čuovvu lágas. Gonagas sáhttá addit mearrádusaid guovllustivrra bargoortnega birra.

Gonagas sáhttá addit dievasmahtti mearrádusaid guovllustivrra válljema birra, earret eará dasa jus boazodoalloguovlu ii ollásit leat ovtta fylkka rájiid siskkobealde ja stivralahtuid doaibmaáiggi birra vuosttaš válljemis.

Jus erenoamáš ákkaid geažil ii leat muhtun boazodoalloguovllus dárbu guovllustivrii, de sáhttá Gonagas čuoldit geatnegasvuođas nammadit guovllustivrra.

§ 73 Soabaheapmi

Guovllustivra sáhttá iežas fápmudusa mielde dahje siidaoasi jođiheaddji, siidda dahje oroahga dáhtu mielde mearridit ahte galgá dollot soabaheapmi jus guokte beali eai nákce ovttasbarggu bokte riiddu čoavdit.

Guovllustivra dahje Boazodoallostivra nammada soabaheaddjin olbmo geasa navdá leat goappaš beliin luohttámuš. Soabaheaddji gohčču čoahkkimii govttolaš áigemeriin, ja goappaš bealit leat geatnegasat boahtit.

Departemeanta mearrida dárkilet njuolggadusaid soabaheami čađaheami birra.


Kapihtal 11 Ráŋggáštusat ja bággodoaimmat

§ 74 Geatnegasvuohta čuovvut lága

Juohkehaš lea geatnegas čuovvut mearrádusaid dán lágas dahje dan olis. Seamma guoská mearrádusaide mat leat dáid mearrádusaid olis dahkkojuvvon. Rihkkun sáhttá mielddisbuktit ráŋggášteami dahje bággodoaimmaid dán kapihttala mearrádusaid mielde.

§ 75 Lobihis diliid heaittiheami gohččun

Jus juoga doaimmahuvvo dáid mearrádusaid dahje dán lága olis addojuvvon mearrádusaid vuostá, de galgá Boazodoallostivra dahje guovllustivra, go almmolaš fuolaid geažil nu berre, addit dárbbašlaš gohččumiid heaittihit lobihisvuođa, dás maiddái gohččut njulget ja gaikut lobihemet ceggejuvvon visttiid, rusttegiid jna. Dan sáhttá gohččut dahkat dihto áigemearis. Boazodoallostivra dahje guovllustivra sáhttá sirdit válddi dán paragráfa mielde nappo boazodoallohovdii ja boazodoalloagronomii.

§ 76 Bággensáhkku

Gohččumis § 75 mielde sáhttá Boazodoallostivra dahje guovllustivra mearridit bággensáhku juohke beaivvi, vahkku dahje mánu nammii mii gollá maŋŋelii áigemeari mii lei biddjon gohččuma ollašuhttimii, dassážii go dat lea ollašuhttojuvvon. Gonagas sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid bággensáhku mearrideami ja sturrodaga birra.

Boazodoallostivra dahje guovllustivra sáhttá oalát dahje belohahkii sihkkut gártan bággensáhku jus dasa leat garra ákkat.

Bággensáhkku lea bággobearrama vuođđun.

§ 77 Doaibmanjuolggadusaid rihkkuma divat

Boazodoallostivra dahje guovllustivra sáhttá, Gonagasa addin dárkilet mearrádusaid mielde, mearridit siidaoasi jođiheaddjái divada § 57 olis mearriduvvon doaibmanjuolggadusaid rihkkuma ovddas. Diekkár divat manná guoskevaš fondii, gč. § 47.

Divada mearrádus lea bággobearrama vuođđun.

§ 78 Sáhkkocealkkus

Boazodoallostivra dahje guovllustivra sáhttá sáhkkohit su gii dihto áigemearis ii leat ollašuhttán gohččuma § 75 mielde. Jus lea gollan badjel 6 mánu dan rájes go gohččun addojuvvui, de galgá son gii sáhkkohuvvo, beassat cealkámuša buktit ovdal go sáhkku mearriduvvo. Sáhkkocelkosis galget almmuhuvvot mearrádusat mat bohtet ovdan nuppi lađđasis ja dan muddui go lea vejolaš galgá sáhkkocealkkus dieđihuvvot sutnje geasa guoská.

Son gii sáhkkohuvvo, sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá oažžun dihte sáhkkocelkosa guorahallojuvvot. Jus ášši ii čuoččaldahttojuvvo 60 beaivvi sisa dieđiheami rájes, de lea sáhkkocelkosis seamma vuoibmi go loahpalaš duomus, ja sáhttá čađahuvvot mearrádusaid mielde duomuid birra. Boazodoallostivra dahje guovllustivra sáhttá guhkidit áigemeari. Sáhkkocelkosa ii sáhte váidit.

Jus loahpalaš duomu dahje seammadássásaš sáhkkocelkosa gohččun ii čuvvojuvvo, de sáhttá Boazodoallostivra dahje guovllustivra čađahit dárbbašlaš doaimmaid su rehkega ala geasa sáhkkocealkkus dahje duopmu guoská, almmá riektecealkámuša haga bággočađahanlága § 13-14 mielde.

§ 79 Bággodoaimmat

Boazodoallostivra dahje guovllustivra sáhtta, jus gohččun § 75 mielde ii leat čuvvojuvvon, ja eará doaimmat eai adno ulbmillažžan, mearridit bággočađaheami. Bággodoaimmat sáhttet leat:

1.  ahte doaimmahuvvo dárbbašlaš bargu ja bearráigeahčču vai gohččun čohkket, rátkit, merket, vuojehit ja lohkat bohccuid čađahuvvo,
2.  bohccuid goddin dalle go ii sáhte eret vuojehit,
3.  siidaoasi boazologu unnideapmi,
4.  gaikut lobihemet ceggejuvvon barttaid, áiddiid dahje rusttegiid.

Boazodoallostivra ja guovllustivra sáhttet sirdit iežaset válddi mearridit bággodoaimmaid vuosttaš lađđasa nr. 1 ja 2 mielde nappo boazodoallohovdii ja boazodoalloagronomii.

Mearrádusaid vuosttaš lađđasa mielde sáhttá bággočađahit bággočađahanlága 13. kapihttala mielde. Mearrádusat čađahuvvojit bággočađahanlága § 13-14 mielde. Boazodoallostivra ja guovllustivra sáhttet gáibidit bággočađaheami. Mearrádusaid vuosttaš lađđasa nr. 1 mielde sáhttá čađahit almmá nammaeiseválddiid gieđahallama haga.

Goluid doaimmaide dán paragráfa mielde galgá boazoeaiggát máksit ja dat leat baggobearrama vuođđun.

§ 80 Ráŋggáštusovddasvástádus

Jus oktage rihkku dán lága dahje láhkaásahusaid, gohččumiid, gildosiid dahje eará mearrádusaid mat leat addojuvvon dahje doalahuvvon dán lága vuođul, de sáhkkohuvvo son jus rihkkumii eai guoskka garraset ráŋggáštusmearrádusat. Geahččaleapmi ráŋggáštuvvo seammaládje go ollašuhttojuvvon rihkus. Maiddái várahis rihkkun ja searvan sáhttá ráŋggáštuvvot.


Kapihtal 12  Loahpaheaddji mearrádusat

§ 81 Láhkaásahusat

Departemeanta sáhttá mearridit dárkilet láhkaásahusaid dán lága čađaheapmái, dás maiddái bohccuid logaheami ja boazologu dárkkisteami birra.

§ 82 Fápmuiboahtin

Láhka boahtá fápmui dan rájes go Gonagas mearrida . Seammás heaittihuvvo láhka geassemánu 9. b.1978 nr. 49 boazodoalu birra.

Gonagas sáhttá addit gaskaboddosaš mearrádusaid, dás maiddái mearridit man muddui mearrádusat ovddit lága olis ain leat fámus, jus fal eai leat vuostálaga dán lága mearrádusaiguin.

§ 83 Eará lágaid rievdamat

Dan rájes go dát láhka boahtá fápmui, rivdet čuovvovaš eará lágat ná:

1. Lágas golggotmánu 23. b.1959 nr. 3 om oreigning av fast eigedom § 30 sihkkojuvvo čujuhus láhkii geassemánu 9. b. 1978 nr. 49 boazodoalu birra ja lasihuvvo ođđa čujuhus láhkii DDMM 2007 nr. XX boazodoalu birra.

2. Láhka juovlamánu 21. b.1979 nr. 77 eananjuohkima j.e. birra rievdaduvvo čuovvovaččat:
§ 2 bustávva c nr. 3 galgá čuodjat:
gi reglar om bruken i område i det samiske reinbeiteområdet der det går føre seg reindrift. Retten kan ikkje regulere tilhøva mellom dei som utøver slik reindrift.
§ 6 a vuosttaš lađđasa vuosttaš cealkka galgá čuodjat:
Jordskifteretten kan i særskild sak eller i samband med jordskifte halde skjønn etter reindriftslova.
§ 6a ođđa nubbi lađas galgá čuodjat:
Jordskifteretten skal behandle saker etter reindriftslova § 59 fjerde ledd.
§ 35 bustávva i galgá čuodjat:
ordne tilhøva mellom reindrifta og grunneigarar og andre rettshavarar i område i det samiske reinbeiteområdet der det går føre seg reindrift, når det gjeld beite, flyttlei og liknande.
§ 36 nubbi lađas galgá čuodjat:
Rett til reindrift i det samiske reinbeiteområdet kan ikkje avløysast.
§ 88 nubbi lađas nubbi cealkka galgá čuodjat:
I område i det samiske reinbeiteområdet der det går føre seg reindrift,kan og leiar av reinbeitedistrikt krevje grensegang.
§ 88 a vuosttaš lađas galgá čuodjat:
Eigar eller innehavar av alltidvarande bruksrett kan krevje at jordskifteretten skal klarleggje og fastsette eigedoms- og bruksrettstilhøva i sameiger, i andre område der det er sambruk mellom eigedomar og i område i det samiske reinbeiteområdet der detgår føre seg reindrift, når dette er nødvendig av omsyn til ein rasjonell bruk av området eller for registrering av uregistrert jordsameige.

3. Lágas miessemánu 29. b.1981 nr. 38 fuođđuid birra galgá § 31 vuosttaš lađđasa nubbi cealkka čuodjat:
Reindriftsamenes jakt og fangst reguleres av reindriftsloven § 26.

4. Láhka juovlamánu 21. b.1984 nr. 101 boazodoalu birra gielddain Meldal, Midtre Gauldal, Oppdal, Rennebu, Rindal, Sunndal ja Surnadal rievdaduvvo čuovvovaččat:
§ 2 vuosttaš ja nubbi cealkagat galget čuodjat:
Utøvelse av reindrift i de kommunene loven omfatter krever særskilt tillatelse av Kongen i samsvar med reindriftsloven § 8. Tillatelse kan bare gis til personer som oppfyller vilkårene i reindriftsloven § 9 for å eie rein i det samiske reinbeiteområdet.
§ 3 vuosttaš lađas galgá čuodjat:
I kommunene Meldal, Midtre Gauldal, Oppdal, Rennebu, Rindal, Sunndal og Surnadal kan Kongen mot vederlag etter skjønn kreve avstått til staten rett til å utøve reindrift slik denne beskrives i reindriftsloven §§ 19 til 24, når dette finnes nødvendig for å sikre fortsatt samisk reindrift i området og det må regnes med at inngrepet utvilsomt vil være til mer gagn enn skade.
§ 4 vuosttaš lađas galgá čuodjat:
Reindriftslovens regler om reindrift i samiske regionale reinbeiteområder og samiske reinbeitedistrikter gjelder tilsvarende for reindriften i området som omfattes av denne lov, så langt de passer. Bestemmelsene i reindriftsloven §§ 25, 26 og 63 gjelder likevel ikke.

5. Lágas miessemánu 15. b.1992 nr. 47 luossaguliid ja sáivaguliid j.e. birra galgá § 22 nubbi lađas čuodjat:
Reindriftssamenes fiske reguleres av reindriftsloven § 26.

6. Láhka suoidnemánu 4. b. 2003 nr. 74 beanadoallama birra rievdaduvvo čuovvovaččat:
§ 7 nubbi lađas galgá čuodjat:
Om ferdsel med hund i område hvor tamrein beiter, gjelder også reindriftsloven § 65.
§ 8 nubbi lađas galgá čuodjat:
For bruk av hund under jakt og fangst mv. gjelder også viltloven § 23, jf. § 26, og reindriftsloven § 65.
§ 27 vuosttaš lađas galgá čuodjat:
Om erstatningsansvar for skade voldt av hund gjelder det som følger av andre lovfestede og ulovfestede regler, bl.a. skadeserstatningsloven § 1 – 5 om ansvar for dyr og reindriftsloven § 66 om hunder.

7. Lágas geassemánu 17. b. 2005 nr. 101 opmodatregistrerema birra § 52 nr. 9 galgá juovlamánu 21. b.1979 nr. 77 lága eananjuohkima j.e. birra § 88 rievdadeapmi ná čuodjat:
Eigar eller innehavar av alltidvarande bruksrett kan krevje at jordskifteretten skal klarleggje og fastsette eigedoms- og bruksrettstilhøva i sameiger, i andre område der det er sambruk mellom eigedomar og i område i det samiske reinbeiteområdet der detgår føre seg reindrift, når dette er nødvendig av omsyn til ein rasjonell bruk av området eller for registrering av uregistrert jordsameige.


 

Bajás