Kulturmuitoláhka - "Ii áigáduvvon"

Geassemánu 9. beaivvi 1978-mannosaš láhka nr. 50 kulturmuittuid birra

Kulturmuittut ja kulturbirrasat iešlágiideasetguin ja molsašumiideasetguin galget suodjaluvvot sihke oassin min kulturárbbis ja identitehtas ja oassin oppalaš biras- ja resursahálddašeamis.

Ii áigáduvvon

 

Gč. geassemánu 15. b. 2001-mannosaš lága nr. 79 (svalbárdabiraslága). - Gč. ovddeš juovlamánu 3. b. 1920-mannosaš lága nr. 2 ja geassemánu 29. b. 1951-mannosaš lága nr. 3.

Kap. I. Ulbmil ja doaibmaguovlu.

§ 1. Lága ulbmil.

     Kulturmuittut ja kulturbirrasat iešlágiideasetguin ja molsašumiideasetguin galget suodjaluvvot sihke oassin min kulturárbbis ja identitehtas ja oassin oppalaš biras- ja resursahálddašeamis.

         Lea našuvnnalaš ovddasvástádus fuolahit dáid resurssaid dieđalaš diehtogáldun ja bistevaš vuođđun dálá ja boahtteáiggi buolvvaid vásáhussii, iešaddejupmái, čálgui ja doibmii.

         Go eará lága mielde dahkkojuvvojit mearrádusat, mat váikkuhit kulturmuitoresurssaide, de galgá biddjojuvvot deaddu dán lága ulbmilii.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96.

§ 2. Kulturmuittut ja kulturbirrasat – meroštallamat.

     Kulturmuittuiguin oaivvilduvvojit buot luottat olmmošlaš doaimmaid maŋis min áicevaš birrasis, dan vuolde sajit maidda leat čadnojuvvon historjjálaš dáhpáhusat, osku dahje árbevierut.

     Kulturbirrasiiguin oaivvilduvvojit guovllut, gos kulturmuittut leat oassin stuorát oppalašvuođas dahje oktavuođas.

     Dán lága mielde leat kulturhistorjjálaččat dahje arkitektonalaččat mávssolaš kulturmuittut ja kulturbirrasat, mat sáhttet suodjaluvvot.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96.

Kap. II. Automáhtalaččat ráfáiddahttojuvvon kulturmuittut.

Bajilčála rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96.

§ 3. Gielddus duohtadit automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittuid.

     Ii oktage galgga –  earret dalle go lea lohpi § 8 mielde – álggahit doaibmabijuid, mat sáhttet vahágahttit, billistit, roggat eret, sirdit, earáhuhttit, gokčat, čiehkat dahje earaláhkai heivetmeahttumit fastudahttit automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittu dahje dagahit dakkár dilášavuođa ahte nu sáhttá geavvat.

     Jus eana automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittu bajábealde dahje dakkár guovllus maid § 6 namuha, ovdal lea geavahuvvon guohtumiidda dahje láidumiidda, de dan sáhttá ain geavahit dan várás jus gullevaš eiseváldi ii mearrit eará. Gullevaš eiseválddi miehtama haga ii galgga veltet eatnama dahje bargat eatnama čiekŋaleappot go ovdal lea dahkkojuvvon.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96 ja njukčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 4. Automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittut.

     Čuovvovaš kulturmuittut máttaráiggis ja gaskaáiggis (gitta jagi 1537 rádjai) leat ráfáidahttojuvvon:

a.      Ássansajit, eatnanvuloš ráiggit, rávttut main vuhtto ahte olbmot leat leamaš das dahje bargan das, stohpo- dahje girkoduktásajit, girkut, buotlágan viesut ja huksehusat, ja bázahusat dahje oasit dain, dálločomat, dállo- ja šilljoráhkadusat ja eará čoahkkehuksehusat nugo stáhpalšiljut ja márkanšiljut, gávpotrusttegat ja sullasaččat dahje daid bázahasat.

b.      Buotlágan bargo- ja bádjesajit nugo geađgedoajáhagat ja eará ruvkedoaimmat, ruovderáhkadansajit, čitna- ja bihkkahávddit ja eará luottat giehtaduoji ja industriija maŋis.

c.      Luottat buotlágan bealdodoalu maŋis, nugo geađgečorgehagat, goivvohagat ja veltehatluottat, áiddit ja gárddit ja meahcástan-, guolástan- ja bivdoráhkkanusat.

d.      Buotlágan máđijat, beroškeahttá das ležžet dal šalduduvvon geđiiguin, muoraiguin, earalágan ávdnasiiguin vai eai, buođđumat, šalddit, gáláhagat, hápmanráhkadusat ja sáhttomolsunbáikkit, fanassátkkut ja fanasgeassinsajit, suvdinsajit ja fanassajit dahje bázahasat dakkáriin, skiipaeastagat, geaidnomearkkat ja borjjasmearkkat.

e.      Buotlágan várjalusrusttegat nugo gililadnit, ladnádusat, eanamuttarduvvon sajit, muttarduvvon rokkit, ladneráhkadusat ja daid bázahusat ja vel urat, urramuorat ja sullasaččat.

f.       Diggebáikkit, ipmilbálvalussajit, fárpput, gáivot, ádjagat ja eará sajit maidda arkeologalaš gávdnosat, árbevierut, oskkut, máidnasat  dahje dábit čatnasit.

g.      Geađggit ja eamibákti sárgumiiguin dahje govaiguin nugo riibmačállosat, báktesárgumat ja báktenjuohtamat, jorbarokkit, šliiparennet ja eará báktečuollamat.

h.      Geađgebáccit, ruossat ja eará dakkáraš muitomearkkat

i.        Geađgebidjamat, geađgebardimat ja sullasaččat

j.        Juohkelágan hávdemuittut, oktonassii dahje čoahkkesajit, nugo hávdečoamat, geađgehávddit, hávdekámmárat, boldonhávddit, urdnahávddit, gistohávddit, girkogárddit ja daid gárddit ja juohkelágan hávdemuittut.

     Seammá guoská badjel 100 jagi boares sámi kulturmuittuide mat leat namuhuvvon dás bajábealde.

     Automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon leat dat áiggis áigái celkojuvvon čuoččohuksehusat áigodagas 1537-1649, jus gullevaš eiseváldi ii leat mearridan eará. § 15 goalmmát ja njealját lađđasat gustojit seammaláhkai automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon huksehusaide áigodagas 1537-1649. Sierralohpi sáhttá addojuvvot § 15 a vuođul.

     §§ 16-18 mearrádusat gustojit nu guhkás go dat heivejit buot automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon huksehusaide, mat leat namuhuvvon vuosttaš lađđasa rájes goalmmát lađđasa rádjai.

     Áhta dahje guovlu, maid gullevaš eiseváldi lea registreren dahje mii lea merkejuvvon GAB-registarii, gč. geassemánu 23. b. 1978-mannosaš lága nr. 70 (Juohkinlága) § 4-1 njealját lađđasa, automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuitun, galgá álo adnojuvvot automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuitun, muđui go eará sáhttá duođaštit.

     Go lea eahpádus, de departemeanta mearrida bissovaččat lea go kulturmuitu automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon dáid njuoggadusaid mielde.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96 ja njukčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 5. Automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon huksehusaid diggelogahallan

     Gullevaš eiseváldi galgá fuolahit ahte buot huksehusat, mat leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon § 14 mielde, oktan sihkkarastinavádagain, diggelogahallojuvvot ráfáidahttojuvvon opmodahkan.

Fámuhuhttojuvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96, lasihuvvon fas njukčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 6. Sihkkarastinavádat

         Áutomáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuitui, mii lea namuhuvvon 4. paragráfas, gullá maid dat čalmmus dahje dovddus guovlu kulturmuittu birra, mii dárbbašuvvo vai dan sáhttá suodjalit daid doaibmabijuid vuostá mat leat namuhuvvon 3. paragráfa vuosttaš lađđasis. Gullevaš eiseváldi dán lága mielde mearrida dan guovllu erenoamážit.

         Dassážiigo guovlu mii lea namuhuvvon vuosttaš lađđasis, lea erenoamážit ráddjejuvvon, gullá dasa vihtta mehtera avádat kulturmuittu birra, rehkenastojuvvon olggumuš oainnusravddas.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96.

§ 7. (Fámuhuhttojuvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96.)

§ 8. Lohpi duohtadit automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittuid

     Jus oktage áigu álggahit doaibmabijuid mat sáhttet váikkuhit automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittuide nu mo lea namuhuvvon § 3:s vuosttaš lađđasis, galgá son johtileamos lági mielde ovdalgo doaibmabidju plánejuvvo álggahuvvot, dieđihit gullevaš eiseváldái dahje lagamus bolesváldái. Gullevaš eiseváldi mearrida farggamusat sáhttágo doaibma álggahuvvot dahje mo doaibma sáhttá álggahuvvot. Mearrádusa sáhttá guoddalit departementii 6 vahku sisa dan rájes go diehtu lea joavdan sutnje, gasa dat lea sáddejuvvon.

         Jus čájehuvvo easkka maŋŋágo bargu lea álggahuvvon ahte dat sáhttá váikkuhit automáhtalaččat ráfáidahtton kulturmuittu nu mo lea namuhuvvon § 3 vuosttaš lađđasis, de galgá diehtu sáddejuvvot vuosttaš lađđasa mielde vajot, ja dat oassi barggus bissehuvvot, mii sáhttá guoskat kulturmuitui. Gullevaš eiseváldi mearrida farggamusat – ja maŋimustá 3 vahku sisa dan rájes go diehtu lea joavdan gullevaš eiseváldái – ahte sáhttá go joatkit barggu ja bidjá eavttuid dasa. Departemeanta sáhttá guhkidit áigemeari erenoamáš sivaid geažil.Vuosttaš lađđasa maŋimuš dajus oažžu seammalágan geavahusa.

     Dakkár visttiid, rusttegiid jna. mat leat huksejuvvon dahje álggahuvvon dainna lágiin ahte dat rihkku dán paragráfa, sáhttá departemeanta gáibidit jávkaduvvot dahje divvojuvvot lagabui mearriduvvon áigemearis.

     Ii galgga viežžat lobi vuosttaš lađđasa mielde dakkár huksen- ja rusttetdaoibmabijuid oktavuođas, mat leat čađahuvvon daid muddenplánaid dahje huksenplánaid mielde mat leat mearriduvvon maŋŋá dán lága fápmuibidjama. Seammaláhkai gusto daidda guovlluide mat gielddaplánaid areálaoasi mielde leat lágiduvvon bartaguovlun, ja doppe gos gullevaš eiseváldi dán lága mielde lea miehtan areálageavaheapmái.

Rievdaduvvon cuoŋománu 21. b. 1989-mannosaš lágain nr. 17 ja suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96.

§ 9. Guorahallangeatnegasvuohta jna.

     Almmolaš ja stuorát priváhta doaibmabijuid plánema vuolde geatneagahttojuvvo ovddasvástideaddji jođiheaddji dahje ovddasvástideaddji hálddahusorgána guorahallat váikkuha go doaibmabidju automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kultlurmuittuide nu mo namuhuvvon § 3 vuosttaš lađđasis, gč. § 8 vuosttaš lađđasa.

     Guorahallan sáhttá dáhpáhuvvat nu ahte doaibmabidjoplána sáddejuvvo gullevaš eiseváldái dan lága mielde, mii galgá buktit cealkámuša 3 mánu sisa. Departemeanta sáhttá gáibidit dan. Jus gullevaš eiseváldi gávnnaha ahte doabmabidju guoská aultomáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittuide dan mielde mii lea namuhuvvo § 3 vuosttaš lađđasis, de das lea dalle vuoigatvuohta gáibidit eanemustá mánu lassiáiggi mearrridit man vuogi mielde doaibmabidju vejolaččat galgá ovddiduvvot dahje dahkat dan mii dárbbašuvvo, vai beassá guorahallat dahje vejolaččat luvvet kulturmuittu. Departemeanta sáhttá guhkidit áigemeari. Nu guhkágo áigemearit leat doaimmas, eai sáhte doaibmabijut álggahuvvot.

     Vuosttaš ja nuppi lađđasa mearrádusat ožžot seammá geavahusa go muddenplánat ja huksenplánat ráhkaduvvojit.

     Departemeanta sáhttá mearridit lagat njuolggadusaid mo čađahit vuosttaš lađđasa rájes goalmmát lađđasa rádjai mearrádusaid.

Rievdaduvvon suoidnemánu 14. b. 1985-mannosaš lágain nr. 77 ja suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96.

§ 10. Golut automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittuid sierra dutkamii

     Goluid automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulltlurmuittuid erenoamáš guorahallamii dahje erenoamáš suodjalandoaibmabijuide dakkár doaimmaid geažil, mat leat namuhuvvon paragráfain 8 ja 9, máksá doaibmabidjoeaiggát. Erenoamáš diliin sáhttá departemeanta mearridit ahte stáhta gokčá buot goluid dahje oasi dain. Smávit priváhta doaibmabijuid oktavuođas galgá stáhta departemeantta mearráddusa mielde gokčat goluid, buot dahje oasi dain, jus dat šaddá badjelmearálaš noađđin doaibmabidjoeaiggádii.

     Departemeanta sáhttá mearridit lagat njuolggadusaid mo čađahit vuosttaš lađđasa rájes goalmmát lađđasa rádjai mearrádusaid.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96.

§ 11. Bajásdoallu, guorahallan jna.

     Go eanaeaiggát dahje geavaheaddji lea dieđihuvvon, de sáhttá gullevaš eiseváldi:

a.      Ohcat, registreret, govvidit, doallat ortnegis, ođasmahttit, bajáshukset, sirdit ja áidut automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittuid ja dahkat doaibmabijuid mat dárbbašuvvojit dikšut ja oainnusin dahkat daid, dán vuolde maiddái čorget guovllu daid kulturmuittuid birra.

b.      Dutkat dákkár kulturmuittuid bajásroggamiin dahje earaláhkai. Maŋŋá dutkama galgá kulturmuitu biddjojuvvot ortnegii dahje ráddjojuvvot jus gullevaš eiseváldi dán lága mielde ii mearrit eará.

     Jus eaktodáhtolaš soahpamuš ii leat dahkkojuvvon, de árvvoštallojuvvo buhtadus eatnama duohtadeami ja vuoigatvuođaid massima ovddas. Árvvoštallama leansmánniguovlluin stivre leansmánni.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96.

Kap. III. Bođu kulturmuittut.

§ 12. Eaiggátvuohta bođu kulturmuittuide

     Go orru leamen čielggas ahte ii leat šat govttolaš vejolašvuohta gávdnat lea go eaiggát dahje gii dat eaiggát lea, de leat čuovvovaš bođu kulturmuittut, mat bohtet oidnosii soaittáhagas, gávdnoštupmin, rokkadettiin dahjá earaláhkai, stáhta opmodat:

a.      Dávvirat máttaráiggis ja gaskaáiggis (1537 rádjai) nugo vearjjut, reaiddut, kulturdávvirat ja geađggit, muorrabihtát dahje dávvirat eará ávdnasis mas leat sárgumat dahje govat, vistebázahusat main ii leat gullevašvuohta visttiide dahje daid bázahusaide, luovosopmodagat, girkogándimat, čiŋat, dákterikkit ja dákteriggebázahusat jna.

b.      Ovdal jagi 1650 minttat.

c.      Dakkár sámi kulturmuittut mat leat namuhuvvon a vuolde ja mat leat boarráset go 100 jagi.

 

         Go lea eahpádus, de mearrida departemeanta bistevaččat mat dat leat bođu kulturmuittut a-c lađđasiid mielde. Erenoamáš dilálašvuođain sáhttá mearriduvvot ahte dakkár dávvirat adnojuvvot kulturmuitun beroškeahttá agis.

     Departemeanta sáhttá bággolotnut vuosttaš lađđasa  a-c bustávain namuhuvvon bođu kulturmuittuid, jus dávvir berre leat almmolašvuođa oapmin našuvnnalaš kulturmuitodeasttaid geažil ja duohtadeapmi eahpitkeahttá lea eambbo ávkin go vahágin. Erenoamáš dilálašvuođain dát sáhttá gustot maiddái bođu kulturmuittuide beroškeahttá agis.

     Departemeanta sáhttá fuolahit ahte eaiggádat, vuoigatvuođáeaiggádat ja earát, geain lea erenoamáš berošupmi áššái, besset buktit cealkámuša ovdalgo mearrádus dahkkojuvvo. Galgá biddjojuvvot govttolaš cealkináigemearri mii ii galgga leat oanehat go 6 vahku. Go bággolotnun lea evttohuvvon, de dat gagá almmuhuvvot aviissas ”Norsk Lysningsblad” ja unnimusat guovtti aviissas, mat dábálaččat lohkkojuvvojit baikkis, ahte bággolotnunevttohus lea biddjojuvvon almmolaš geahčadeapmái.

     Bággolotojuvvun bođu kulturmuittuid eaiggádiin ja vuoigatvuođaeaiggádiin lea vuoigatvuohta oažžut buhtadusa almmolašvuođas dan ekonomalaš vahága ovddas, maid  mearrádus dagaha sidjiide. Jus bealit eai soabat buhtadusmávssus, de galgá buhtadus mearriduvvot rievttálaš árvvoštallama vuođul.

      Muđui galgá golggotmánu 23. b. 1959-mannosaš láhka nr. 3 bággolotnuma birra geavahuvvot nu guhkás go dat heive.

     Jus dakkár dávvirat vuvdojuvvojit bidjegis, de lea stáhtas, dahje dan maŋis dan gullevaš fylkkagielddas dahje gielddas, gos gálvu lea leamaš vurkejuvvon dahje gos dat lea vuolgán, vuoigatvuohta váldit oasi bidjega bajimus fálaldahkii golbma vahku sisa.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b.  1992-mannosaš lágain nr. 96 ja njuokčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 13. Suodjalus, gávdnanbálká jna.

         Ii oktage galgga vahágahttit bođu kulturmuittuid. Beroškeahttá das gii dat eaiggát lea, de sáhttá gullevaš eiseváldi roggat bajás, sirdit, dutkat ja čoaggit dávviriid, mat leat namuhuvvon § 12 a-c bustávain, ja álggahit eará suodjalan- ja áimmahuššandoaibmabijuid.

         Son gii gávdná bođu kulturmuittuid, lea geatnegahttojuvvon farggamusat dieđihit gávdnosa birra gullevaš báikkálaš boleseiseváldái dahje dán lága mielde gullevaš eiseváldái.

         Departemeanta sáhttá árvvoštallama mielde mearridit gávdnanbálkká, mii juogaduvvo seamma ollu gávdnái go eanaeaiggádii. Jus gávnnus lea silbbas dahje gollis, de galgá gávdnanbálká biddjojuvvot unnimusat dan metállaárvui, mii rehkenastojuvvo metálladeattu mielde, ja dasa vel lasáhus mii ii galgga leat uhcit go 10 % metállaárvvus. Erenoamáš dilálašvuođain sáhttá departemeanta mearridit vuolit gávdnanbálkká dahje ahte eanaeaiggáda oassi áibbas dahje osohahkii galgá gahččat eret. Departemeantta mearridan gávdnanbálkká ii sáhte guoddalit. Departemeantta mearrádusa njeaidit silba- dahje golledávvira buhtadusa vuolábeallái unnimusbuhtadusmeari sáhttá geahččalit duopmostuoluin.

         Go stáhta lea eaiggát, de sáhttá gullevaš eiseváldi dán lága mielde – maŋŋágo gávnnus lea guorahallojuvvon – luohpat dan ollásit dahje osohahkii gávdnái dahje eanaeaiggádii. Mearrádusa ii sáhte guoddalit.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b.  1992-mannosaš lágain nr. 96.

Kap. IV. Skiipagávdnosat ja fievrosuodjaleapmi.

Bajilčála rievdaduvvon njukčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 14. Skiipagávdnosat

     Stáhta galgá eaiggáduššat badjel 100 jagi boares fatnasiid, fanasruŋgguid, dan mii daidda gullá ja eará biergasiid, mat leat leamaš fatnasis, dahje daid osiid, go orru leamen čielggas ahte ii leat šat govttolaš vejolašvuohta gávnnahit lea go oktage gii lea eaiggát dahje gávdnat eaiggáda.

     Gullevaš eiseváldi dán lága mielde sáhttá – beroškeahttá das gii leš eaiggát – roggat bajás, sirdit, guorahallat ja čoaggit dávviriid, mat leat namuhuvvon vuosttaš lađđasis, ja álggahit eará doaibmabijuid suodjalan dahje áimmahuššan dihtii dávvira. Dákkár doaibmabijuid dahje eará doaibmabijuid, mat sáhttet vahágahttit dávvira, ii sáhte eaiggát eaige earát álggahit gullevaš eiseváldi lobi haga, earret vejolaččat vissis eavttuid vuođul. Eatnama eaiggát dahje geavaheaddji galgá jus leš vejolaš, dieđihuvvot ovdalgo doaibmabijut dán lađđasa vuođul álggahuvvojit. § 9, § 10 ja § 11 nuppi lađđasa mearrádusat gustojit seammaláhkai.

     Son guhte gávdná dávviriid mat leat namuhuvvon vuosttaš lađđasis, lea geatnegahttojuvvon dieđihit gávdnama birra gullevaš báikki boleseiseváldái dahje dán lága mielde gullevaš eiseváldái. Go stáhta lea eaiggát, de sáhttá dán lága mielde gullevaš eiseváldi – maŋŋágo gávnnus lea guorahallojuvvon – bidjat dan ollásit dahje osohahkii sutnje, gii gávnnai dávvira, dahje eanaeaiggádii.

     Departemeanta sáhttá árvvu mielde mearridit gávdnanbálkká. 13. paragráfa goalmmát lađas gusto seammaláhkai. Son guhte čujuha gávdnosa, mii ii lean dovddus ovdalis ja dieđiha dan birra, adno leat gávdnan dávvira, gč. goalmmát lađđasa.

§ 14a. Fatnasiid ráfáidahttin

     Departemeanta sáhttá ráfáidahttit fatnasiid, main lea erenoamáš kulturhistorjjálaš árvu. Ráfáidahttinmearrádussii gullet gitta gálvvut ja reaiddut. Erenoamáš sivaid geažil sáhttet maid stuorát luovosgálvvut leat mielde. Dakkár dilálašvuođain ferte juohke dávvira logahallat sierra.

     Ráfáidahttinmearrádusas sáhttá departemeanta gieldit dahje earaláhkai muddet buotlágan doaibmabijuid, mat sáhttet váidudit ráfáidahttinulbmila.

     Ráfáidahttinmearrádus galgá, jus leš vejolaš, merkejuvvot gullevaš skiiparegistarii. Paragráfaid 15 a ja 22 nr. 4 mearrádusat gustojit seammaláhkai. §§ 16-18 gustojit nu guhkás go dat heivejit.

Lasihuvvon njukčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

Kapihtal V. Ráfáidahttin bođumearrádusain.

Bajilčála rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96.

§ 15. Ođđaset áiggi visttiid, ráhkadusaid jna. ráfáidahttin

     Departemeanta sáhttá ráfáidahttit huksehusaid ja rusttegiid dahje osiid dain, go dain lea historjjálaš ja arkitektonalaš árvu. Ráfáidahttinmearrádus gusto gitta stohpogálvvuide (skábiide, oapmaniidda jna.). Erenoamáš sivaid geažil sáhttet maiddái stuorát luovosgálvvut leat mielde. Dakkár dilálašvuođain ferte juohke dávvira logahallat sierra.

     Huksehusat ja rusttegat mat sáhttet ráfáidahttojuvvot vuosttaš lađđasa mielde, leat ee. kulturmuittut mat leat namuhuvvon § 4 vuosttaš lađđasa bustávain a - j beroškeahttá agis, sierra rusttegat nugo dahkuvuovddit, gilvvagárderusttegat, muorragujit jna. ja almmolaš muitomearkkat ja eará sajit maidda leat čadnojuvvon deaŧalaš historjjálaš muittut.

     Ráfáidahttinmearrádusas sáhttá departemeanta gieldit dahje earaláhkai muddet buotlágan doaibmabijuid, mat sáhttet váidudit ráfáidahttinulbmila.

     Jus ráfáidahttinmearrádusas eai leat addojuvvon dárkilet njuolggadusat ráfáidahttima sisdollui, de ii galgga oktage gaikkodit, sirdit, viiddidit, rievdadit, rievdadit ávdnasiid dahje ivnniid dahje dahkat eará rievdadusaid, mat leat eambbo go dábálaš bajásdoallu. Doaibmabidju mii lea stuorát go dát, gáibida lobi guskevaš eiseválddis § 15 a mielde. Dát gusto maiddái gitta stohpogálvvuide.

Rievdaduvvon cuoŋománu 21. b. 1989-mannosaš lágain nr. 17, suoidnemánu 3. b.  1992-mannosaš lágain nr. 96 ja njuokčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 15a. Sierralohpi

     Departemeanta sáhttá erenoamáš áššiin spiehkastit ráfáidahttinmearrádusain ja ráfáidahttinnjuolggadusain dakkár doaibmabijuid oktavuođas, mat eai duohtat ráfáidahttojuvvon kulturmuittu mearkkašahtti láhkai.

     Jus biddjojuvvojit dakkár eavttut sierralohpái, mat divrudit barggu, de galgá eaiggát dahje geavaheaddji oažžut dáid goluid ollásit dahje osohahkii buhtaduvvot.

Lasihuvvon suoidnemánu 3. b.  1992-mannosaš lágain nr. 96. (Geahča § 29 mearkkašumi).

§ 16. Gohčus divvut go ráfáidahttojuvvon huksehusat dahje rusttegat leat vahágahttojuvvon

     Jus eaiggát dahje geavaheaddji álggaha bargguid, mat rihkkot ráfáidahttinulbmila dahje vahágahttet ráfáidahttojuvvon huksehusa dahje rusttega, de son sáhttá gohččojuvvot máhcahit kulturmuittu govttolaš áigemearis ovddeš ortnegii. Seamma gusto go earát vahágahttet ráfáidahttojuvvon huksehusa dahje rusttega ja eaiggát dahje geavaheaddji diđii dan iige geahččalan eastadit vahága.

     Jus gohčus ii čuvvojuvvo, de sáhttá gullevaš eiseváldi čađahahttit barggu eaiggáda dahje geavaheaddji goasttádusa ala. Gáibádus lea vuođđun bággogoluide.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96. (geahča § 29 mearkkašumi) ja njuokčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 17. Ráfáidahttojuvvon huksehusaid jna. bajásdoallu

     Jus gullevaš eiseváldi oažžu diehtit ahte ráfáidahttojuvvon huksehus lea billašuvvamin váilevaš bajásdoalu geažil, de sáhttá huksehus guorahallojuvvot. Jus balahuvvo ahte dat billašuvvá, de sáhttá – departemeantta mieđáhusa mielde – eaiggát dahje geavaheaddji govttolaš áigemearis gohččojuvvot čađahit doaibmabijuid mat eastadit dan. Jus gohčus ii čuvvojuvvo, de gusto § 16 seammaláhkai, muđui go eaiggát dahje geavaheaddji duođašta ahte son ekonomalaš sivaid geažil ii nákce čađahit divodemiid.

     Departemeanta sáhttá addit eaiggádii dahje geavaheaddjái bajásdoallandoarjaga, dahje doarjaga dakkár rievdadusaide maid dán lága mielde gullevaš eiseváldi dohkkeha.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96. (ovddeš § 19, geahča § 29 mearkkašumi) ja njuokčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 18. Vahát buollima jna. geažil

     Jus ráfáidahttojuvvon huksehus jna. vahágahttojuvvo buollima dahje eará lihkohisvuođa geažil, de galgá eaiggát dahje geavaheaddji dieđihit gullevaš eiseváldái farggamus lági mielde. Dat mearrida 6 vahku sisa galgá go kulturmuitu divvojuvvot dahje ođđasit ceggejuvvot. Áigemeari sáhttá departemeanta guhkidit.

     Jus huksehus lea dáhkiduvvon ja dáhkádussearvi lea dieđihuvvon ráfáidahttima birra, de dat lea geatnegahttojuvvon dieđihit gullevaš eiseváldái goas dáhkádusášši lea álggahuvvon. Dat sáhttá mearridit ahte searvi ii galgga máksit dáhkádussupmi ovdalgo ášši lea mearriduvvon vuosttaš lađđasa mielde.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96. (ovddeš § 20, geahča § 29 mearkkašumi) ja njuokčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 19. Ráfáidahttojuvvon kulturmuittu guovllu ráfáidahttin

     Departemeanta sáhttá ráfáidahttit dan guovllu, mii lea ráfáidahttojuvvon kulturmuittu ja skiipagávdnosa birra, nu mo § 14 dadjá nu guhkás go lea dárbu vai kulturmuittu váikkuhus birrasii bisuhuvvo, dahje vai kulturmuittu dieđalaš beroštumit suodjaluvvojit.

     Ráfáidahttinmearrádusas vuosttaš lađđasa mielde sáhttá departemeanta gieldit dahje earaláhkai muddet buotlágan doaimmaid ja johtolaga ráfáidahttinguovllus, mat sáhttet váidudit ráfáidahttinulbmila. Seamma gusto eatnama čuoldimii ja lihttoláigoheapmái dakkár doaimmaide, mat leat namuhuvvon vuosttaš dadjosis.

     Departemeanta sáhttá erenoamáš áššiin spiehkastit ráfáidahttinmearrádusain dahje ráfáidahttinnjuolggadusain dakkár doaibmabijuid oktavuođas, mat eai duohtat ráfáidahttojuvvon guovllu mearkkašahtti láhkai.

Rievdaduvvon cuoŋománu 21. b. 1989-mannosaš lágain nr. 17 ja suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96 (ovddeš § 21).

§ 20. Kulturbirrasa ráfáidahttin

     Kulturbirrasa sáhttá Gonagas ráfáidahttit suodjalan dihtii guovllu kulturhistorjjálaš árvvu.

     Ráfáidahttinmearrádusas vuosttaš lađđasa mielde sáhttá Gonagas gieldit dahje earaláhkai muddet buotlágan doaimmaid ja johtolaga ráfáidahttinguovllus, mat sáhttet váidudit ráfáidahttinulbmila. Seamma gusto eatnama čuoldimii ja lihttoláigoheapmái dakkár doaimmaide, mat leat namuhuvvon vuosttaš dadjosis.

     Departemeanta sáhttá erenoamáš áššiin spiehkastit ráfáidahttinmearrádusain dahje ráfáidahttinnjuolggadusain dakkár doaibmabijuid oktavuođas, mat eai duohtat ráfáidahttojuvvon guovllu mearkkašahtti láhkai.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96.

§ 21. Dikšu

     Guovlluin, mat leat ráfádahttojuvvon §§ 19 ja 20 láhkavuođđudusaiguin, sáhttá gullevaš eiseváldi čađahit dakkár divššu, mii adnojuvvo dárbbašlažžan ráfáidahttinulbmila mielde. Dakkár dikšu sáhttá leat ráfáidahttinguovllu bajásdoallu, dan vuolde šattodaga čorgen ja dikšun ja eará doaibmabijut mat suodjalit ráfáidahttojuvvon guovllu jna.

     Eaiggát dahje geavaheaddji galgá dieđihuvvot ovdalgo dikšu vuosttaš lađđasa mielde álggahuvvo.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96. (Geahča  § 29 mearkkašumi).

Kapihtal VI. Sierra mearrádusat.

§ 22. Áššemeannudannjuolggadusat

  1. Go dán lága mielde, gč. §§ 15, 19 ja 20, ráfáidahttinbargu álggahuvvo, de galgá váldit oktavuođa guoskevaš gielddaiguin ráđđádallat guovllu ráddjejumi, ráfáidahttinnjuolggadusaid sisdoalu ja gažaldagaid muđui, mat leat mávssolaččat gielddaid ja fylkkagielddaid plánenbarggus.
             Ráfáidahttineiseváldi galgá almmuhit dieđu, dábálalaččat unnimusat guovtti aviissas, mat dábálaččat lohkkojuvvojit dan báikkis, main čilgejuvvo jurddašuvvon ráfáidahttindoaibmabiju ja dan vurdojuvvon váikkuhusaid birra. Nu guhkás go vejolaš berrre eanaeaiggádiid ja vuoigatvuođaeaiggádiid dieđihit reivve bokte ja addit sidjiide govttolaš áigemeari buktit mearkkašumiid ovdalgo evttohus ráhkaduvvo.
             Árrat ráfáidahttinášši ráhkkaneamis galgá oččodit ovttasbarggu almmolaš eiseválddiiguin, organisašuvnnaiguin jna. main lea erenoamáš beroštupmi doaibmabijus.
  2. Go ráfáidahttin lea evttohuvvon, de galgá almmuhuvvot aviissas ”Norsk Lysningsblad” ja unnimusat guovtti aviissas, mat dábálaččat lohkkojuvvojit baikkis, ahte ráfáidahttinevttohus lea biddjojuvvon almmolaš geahčadeapmái. Almmuhus galgá válddahit evttohusa sisdoalu ja addit govttolaš áigemeari buktit cealkámušaid, iige áigemearri galgga leat oanehat go 6 vahku dan rájes go almmuhuvvo. Nu guhkás go lea vejolaš galget guovllu eanaeaiggádat ja vuoigatvuođaeaiggádat dieđihuvvot reivve bokte.
             Almmuhusa oktavuođas galgá ášši biddjojuvvot ovdan guoskevaš stáhtalaš fágaorgánaide cealkámuššii.
  3. Ovdalgo ráfáidahttinmearrádus dahkkojuvvo, galgá evttohus biddjojuvvot gielddastivrra ovdii. Gielddastivrra cealkámuššii sáhttá biddjojuvvot áigemearri.
  4. Departemeanta sáhttá mearridit gaskaboddasaš ráfáidahttima dassážiigo ášši lea čielgan.
  5. Mearrádusat §§ 6, 15, 19 ja 20 mielde galget diggelogahallojuvvot.

Rievdaduvvon  geassemánu 14. b. 1985-mannosaš lágain nr. 77, cuoŋománu 21. b. 1989-mannosaš lágain nr. 17, suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96 ja njukčamánu 3.b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 22a. Dakkár huksehusaid ja rusttegiid ráfáidahttin, maid stáhta eaiggáduššá

         Departemeanta sáhttá láhkaásahusa bokte mearridit ráfáidahttit dakkár huksehusaid ja rusttegiid jna. maid § 15 namuha ja maid stáhta oamasta. Go huksehus dahje rusttet vuvdojuvvo nu ahte ii leat šat stáhta oapmin, de galgá ráfáidahttin diggelogahallojuvvot, gč. § 22 nr. 5.

         §§ 15 goalmmát ja njealját lađđassiid, 15 a vuosttaš lađđasa, 16-18 ja 22 nr. mearrádusat gustojit seammaláhkai.

         Dakkár guovllu ráfáidahttin, mii suodjala ráfáidahttojuvvon huksehusaid ja rusttegiid maid stáhta oamasta, dahkkojuvvo § 19 mielde, gč. § 22.

Lasihuvvon njukčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 23. Olggosfievrridangielddus

Departemeantta lobi haga eai galgga olggosfievrriduvvot riikkas:

  1. Automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittut, mat bohtet dán lága vuollái.
  2. Buotlágan visttit ja daid oasit, minttat, vuorkááššit, giehtačállosat, seaillat ja sivnnáhat, stohpogálvvut ja eará gándimat dahje luovosopmodagat, biktasat, vearjjut ja sullasaš biergasat, main lea dáidda-, kultur- dahje olmmošhistorjjálaš beroštupmi ja mat leat boarráset go 100 jagi. Erenoamáš sivaid geažil departemeanta sáhttá mearridit ahte olggosfievrridangielddus galgá gustot dákkár dávviriidda beroškeahttá agis.
  3. Sámi kuturmuittut beroškeahttá agis.
  4. Beakkálmas dahje dovddus olbmuid muittut ja muittut doaimmaid ja dáhpáhusaid birra, main lea mearkkašupmi Norgga historjái, beroškeahttá agis.
  5. Dáiddanjuohtamat, govvačullosat ja eará govvadáidagat ja eará mállebuktagiid vuođđohámit, mat leat boarráset go 50 jagi.
  6. Fatnasat, mohtorfievrrut, áibmofievrrut ja stállegeaidnofievrrut dahje osit dain, mat leat boarráset go 50 jagi.

         Departemeanta sáhttá mearridit sierra njuolggadusaid olggosfievrridangildosa čađaheapmái, das maiddái makkár dávvirat bohtet dan vuollái.

Rievdaduvvon  suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96 ja njukčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 23a. Kulturdávviriid ruovttoluottabuktin

         Kulturdávvir, mii lea Norggas ja mii lea lobihaga váldojuvvon dakkár stáhta eantamis mii gullá Eurohpa ekonomalaš ovttasbargoguvlui (EØS) dahje boahtá geassemánu 24. b. 1995-mannosaš Unidroit-soahpamuša vuollái, galgá fysihkalaččat fievrriduvvot ruovttoluotta dan stáhta eatnamii gosa dat gullá, gč. §§ 23 b rájes 23 f rádjai. Kulturdávvir adnojuvvo maid lobiheamet jávkaduvvon jus dat lea leamaš gaskaboddasaččat fievrriduvvon olggos dakkár stáhta eatnamis iige leat dolvojuvvon ruovttoluotta daid eavttuid mielde, mat bohtet ovdan olggosfierridanlobis mii lea addojuvvon dan stáhta kultursuodjaluslágaid vuođul. Seamma gusto go dakkár lobi eará eavttut leat rihkkojuvvon.

Lasihuvvon skábmamánu 24. b.  1995-mannosaš lágain nr. 63, rievdaduvvon cuoŋománu 6. b. 2001-mannosaš lágain nr.12.

§ 23b. Ohcan jna.

     Gullevaš eiseváldi veahkeha ávžžuheaddji stáhta ohcat kulturdávvira ja heađušta ahte dat garvojuvvo dan vuogis, mii gullá ruovttoluottaaddimii. Go bivdojuvvo, de galgá boles veahkehit gullevaš eiseválddi ohcat dávvira. Bággengaskaoamit ráŋggáštusproseassalága kap. 15 ja 16 mielde sáhttet geavhuvvot vaikke vel ii oktage sáhte ráŋggáštuvvot kulturdávvira sisafievrrideami geažil dahje dan geažil go kulturdávvira lea atnán duohkimis dahje go earaláhkai lea dainna leamaš dahkamuš.

Lasihuvvon skábmamánu 24. b. 1995-mannosaš lágain nr.63.

§ 23c. Riektemeanuid njuolggadusat

     Ávžžuheaddji stáhta sáhttá čuoččaldahttit ášši diggegotti bokte ahte kulturdávvir galgá buktojuvvot ruovttoluotta. Vahátmáksogáibádus § 23 d mielde sáhttá biddjojuvvot seamma rievtti ovdii dakkár áššis, mii lea namuhuvvon vuosttaš dadjosis.

     Stevdema vuosttaš lađđasa vuosttaš dadjosa mielde galgá čuovvut dokumeanta, mas kulturdávvir válddahuvvo ja mas mearriduvvo ahte dat lea kulturdávvir. Dan lassin galgá čuovvut julggaštus ávžžuheaddji stáhta gullevaš eiseválddis ahte kultulrdávvir lea lobihaga eretváldojuvvon dan stáhta eatnamis.

     Vejolašvuohta čuoččaldahttit ášši ruovttoluottabuktima birra, mii lea meannuduvvon §§ 23 a rájes 23 f rádjai, boarásmuvvá jagi maŋŋá dan beaivvi go ávžžuheaddji stáhta beasai diehtit gos kulturdávvir lei ja gii dan anii duohkimis dahje eaiggádušai dan. Ášši lea aŋkke boarásmuvvan maŋimustá 50 jagi maŋŋágo kultlurdávvir lobihaga lea eretváldojuvvon ávžžuheaddji dtáhta eatnamis, ja maŋimustá 75 jagi maŋŋágo kulturdávvir lobihaga váldojuvvui eret ávžžuheaddji stáhta eatnamis go lea sáhka kulturdávviris, mii lea oassin dakkár almmolaš čoakkáldagain dahje girkogálvvuin maidda gusto erenoamáš suodjaleapmi riikka lágaid mielde.

     Dakkár dilálašvuođain, mat leat namuhuvvon § 23 a nuppi dadjosis, galgá kulturdávvir adnojuvvot eretváldojuvvon lobiheamet dan beaivvi go dat olggosfievrridanlobi eavttuid mielde lei galgat sáddejuvvot ruovttoluotta.

     Ávžžuheaddji stáhta máksá goluid kulturdávvira ruovttoluottabuktinmearrádusa ollašuhttima oktavuođas.

     Ruovttoluottabuktinášši ii sáhte čuoččaldahttit jus olggosfievrrideapmi ii leat šat lobiheapme dalle go ášši čuoččaldahttojuvvo.

Lasihuvvon skábmamánu 24. b. 1995-mannosaš lágain nr. 63, rievdaduvvon juovlamánu 14. b. 2001-mannosaš lágain nr. 98 (fápmuiboahtán ođđajagimánu 1. b. 2002  juovlamánu 14. b. 2001-mannosaš resolušuvnnain nr. 1416) ja cuoŋománu 6. b. 2001-mannosaš lágain nr. 12.

§ 23d. Buhtadus

     Eaiggát dahje vuoigatvuođaeaiggát gean duohkin dávvir lea, galgá ruovttoluottabuktima oktavuođas oažžut govttolaš buhtadusa ávžžuheaddji stáhtas jus son lea dávvira váldán iežas oapmin maŋŋágo dat váldojuvvui eret lobiheamet ja son lea čájehan dárbbašlaš várrogasvuođa go válddii dávvira iežas oapmin. Son, guhte lea árben dávvira dahje dan ožžon skeaŋkan, ii galgga dattetge oidojuvvot dan olbmo ektui, geas oaččui dahje árbii dávvira.

Lasihuvvon skábmamánu 24. b. 1995-mannosaš lágain nr. 63 ja rievdaduvvon cuoŋománu 6. b. 2001-mannosaš lágain nr. 12.

§ 23e. Eaiddáduššanvuoigatvuohta

     Ruovttoluottabuktima oktavuođas dakkár stáhtii, mii gullá Eurohpa ekonomalaš ovttasbargoguvlui (EØS), galgá kulturdávvira eaiggátvuohta maŋŋá ruovttoluottabuktima mearriduvvot ávžžuheaddji stáhta láhkamearrádusaid mielde.

     Ruovttoluottabuktima oktavuođas dakkár stáhtii EØS olggobealde, masa geassemánu 24. b. 1995-mannosaš Unidroit-soahpamuš gusto, massojuvvo kulturdávvira eaiggátvuohta muđui go ávžžuheaddji stáhta miehtá eará čovdosii.

Lasihuvvon skábmamánu 24. b. 1995-mannosaš lágain nr. 63 ja rievdaduvvon cuoŋománu 6. b. 2001-mannosaš lágain nr. 12.

§ 23f. Deavddanjuolggadusat

     Departemeanta sáhttá addit njuolggadusaid dan birra mat dat galget meroštallojuvvot kulturdávvirin §§ mielde 23 a rájes 23 e rádjai. Kulturdávvirin sáhttet maid meroštallojuvvot dávvirat, mat eai leat kulturmuittut, muhto dávviriin galgá leat arkeologalaš, ovdahistorjjálaš, historjjálaš, girjjálaš, dáiddalaš dahje dieđalaš árvu. Departemeanta sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid kulturdávviriid ruovttoluottabuktima birra ovttavásttolaččat EØS-šiehtadusa mildosa II kapihttala XXVII1 1. čuoggá mielde (Rdir 93/7/EØF dakkár kulturdávviriid ruovttoluottabuktima birra, mat leat eretváldojuvvon lobiheamet lahttorikka eatnamis) ja geassemánu 24. b. 1995-mannosaš Unidroit-soahpamuša mielde suoláduvvon dahje lobiheamet olggosfievrriduvvon kulturdávviriid birra.

Lasihuvvon skábmamánu 24. b. 1995-mannosaš lágain nr. 63 ja rievdaduvvon cuoŋománu 6. b. 2001-mannosaš lágain nr. 12

§ 24. (Fámuhuhttojuvvon ođđajagimánu 31. b. 2003-mannosaš lágain nr. 9.)

§ 25. Almmolaš orgánaid dieđihangeatnegasvuohta

     Stáhta, fylkkagieldda ja gieldda orgánat, geaidda dán lága doaibmabijut gustojit, leat geatnegahttojuvvon sáddet dieđáhusa departementii dahje gullevaš eiseváldái dán lága mielde.

      Gielda lea geatnegahttojuvvon sáddet ohcama go áigu gaikkodit dahje mearkkašahtti láhkai rievdadit ráfáidahtekeahtes huksehusa dahje rusttega, mii lea ceggejuvvon ovdal 1850, guoskevaš eiseváldái maŋimustá njeallje vahku ovdalgo ohcan mearriduvvo. Mearrádus gaikkodit dahje mearkkašahtti láhkai rievdadit dakkár huksehusaid dahje rusttegiid galgá dakkaviđe sáddejuvvot guoskevaš eiseváldái jus dát eiseváldi lea vuosttaldan gaikkodeami dahje mearkkašahtti rievdadusa.

Rievdaduvvon njukčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 26. Ovddalgihtiiárvvoštallan

     Departemeanta sáhttá gáibidit dollojuvvot rievttálaš árvvoštallama, mas mearriduvvo galgá go ja man muddui galgá mearrádus §§ 19 ja 20 mielde mielddisbuktit buhtadusovddasvástádusa almmolašvuhtii dábálaš riektevuođđosániid mielde. Mearrádus galgá dasto dahkkojuvvot jagi sisa maŋŋágo árvvoštallan lea riektefámolaš buot eanaeaiggádiidda ja vuoigatvuođaeaiggádiidda.

Rievdaduvvon suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96.

§ 27. Ráŋggáštus

     Son gii mielevttolaččat dahje berošmeahttunvuođain rihkku dán lága dahje dán lága vuođul addojuvvon gildosiid, gohččumiid, eavttuid dahje mearrádusaid, ráŋggáštuvvo sáhkuiguin dahje giddagasain gitta 2 jagi rádjai. Searvan rihkkumii ja rihkkungeahččaleapmi ráŋggáštuvvo seammaláhkai. Vuosttaš dadjosa rihkkun adnojuvvon rihkusin.

Rievdaduvvon  suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96 ja njukčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 28. Rivttes eiseváldi lága mielde

     Gonagas mearrida gii lea rivttes eiseváldi §§ 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 13, 14, 15, 15 a, 16, 17, 18, 21, 23 b ja 25 mielde.

     Gonagas sáhttá maid mearridit ahte gielddat ja fylkkagielddat galget leat rivttes eiseválddit namuhuvvon mearrádusaid mielde. Departemeanta sáhttá mearridit ahte gielddat ja fylkkagielddat galget nu guhkás go vejolaš addit fágalaš veahki áššiin, maidda dát láhka gusto.

     Departemeanta sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid dán lága ollisteapmái ja čađaheapmái.

Rievdaduvvon  suoidnemánu 3. b. 1992-mannosaš lágain nr. 96, skábmamánu 24. b. 1995-mannosaš lágain nr. 63 ja njukčamánu 3. b. 2000-mannosaš lágain nr. 14.

§ 29. Fápmuibidjan. Eará lágaid fámuhuhttin ja rievdadeapmi.

     1. Dát láhka biddjojuvvo fápmui Gonagasa mearridan áigemuttu rájes. Lága fápmuibidjama rájes fámuhuhttojuvvo ---.

     ”Lága §§ 15 a - 18 gustojit maiddái visttiide, rusttegiidda jna. mat leat ráfáidahttojuvvon § 15 mielde ovdalgo láhka biddjojuvvui fápmui.
Lága § 21 dikšuma birra gusto maiddái guovlluide, mat leat ráfáidahttojuvvon § 21 mielde ovdalgo láhka biddjojuvvui fápmui.”

 



1  Lei galgat leat XXVIII.

Loga lága - lovdata.no