Láhkaásahus Lágu álbmotmeahci suodjaleami birra Oarjelih-Báidára, Meløy ja Báidár gielddain Nordlándda fylkkas

§ 1. Ulbmil

Ulbmil Lágu álbmotmehciin  lea seailluhit viiddis luondduguovllu mii sisttisdoallá erenoamáš eanadagaid, luonddutiippaid, šlájaid ja lunddolaš šattodagaid ja gos eai leat lossa luondduduohtadeamit.

Álbmotmeahci ásaheami ulbmil lea viidáset suodjalit:

  • geologalaš eanadagaid gos leat Norgga stuorimus oktilis alpiidna eananmálli ja gullevaš rokkiid
  • eanadagaid variašuvdnaviidodaga, dehálaš báikkálaš kálkajávrriid, nugo jávrriid gos šaddet iešguđetlágan njuovvedebbot, ja mat leat našunála váldoguovllut njuovvedebbuide – šlájaid ja genehtalaš šláddjivuođaid, oktan áitojuvvon ja fargga áitojuvvon šlájaid Carex scirpoidea (Grønlandsstarr) ja davvi gáiságazzabađvviid, ja áitojuvvon Tolypella canadensis (kanadaglattkrans) ja Chara contraria (gråkrans).  

Olbmuin galgá vejolašvuohta muosehuhttima haga vásihit luonddu go doaimmahit luonddusoahppevaš ja álkis olggustallama hui unnán teknihkalaš láhčimiin.  

Ulbmil lea maid várjalit sámi luondduvuođu.  

§ 2. Luonddugeográfalaš ráddjejupmi

Álbmotmeahcis suddjejuvvojit čuovvovaš dállonr./doallonr:

Oarjelih-Báidára gielda: 93/1

Meløy gielda: 90/1

Báidára gielda: 73/1 ja 72/1

Álbmotmeahci ollislaš areála lea sullii 188 njealjehaskilomehtera.

Álbmotmeahci ráját bohtet ovdan Birasgáhttendepartemeantta kárttas mii lea beaiváduvvon juovlamánus 2012 ja man mihttolávva lea 1:30.000. Álbmotmeahci rivttes ráját galget dárkileabbot merkejuvvot eatnamii. Čiegat merkejuvvojit koordináhtaiguin.

Láhkaásahus oktan kárttain vurkkoduvvo Oarjelih-Báidára, Meløy ja Báidára gielddain, Nordlándda Fylkkamánne luhtte, Luondduhálddašandirektoráhtas ja Birasgáhttendepartemeanttas. Seammá gusto eananjuohkinkártta hárrái mii ráhkaduvvo rádjemerkema mielde.

§ 3. Suodjalanmearrádusat 

Álbmotmehciin eai galgga makkárge guhkesáiggi duohtadeamit dáhpáhuvvat mat sáhttet mearkkašahtti láhkai rievdadit dahje čuohcat luonddubirrasii dahje kulturmuittuide, earret jos lea dárbbašlaš suddjet gáhttenulbmiliid.  

1. Eanadat

1.1 Suodjaleapmi eanadaga duohtademiid vuostá

Guovllut leat suodjaluvvon buot lágan duohtademiid vuostá, nugo cegget ja huksemiin rievdadit bistevaš dahje gaskaboddosaš visttiid, rusttegiid ja ráhkkanusaid, guođđit viessovovnnaid, orrunbiillaid ja mášiinnaid, fatnasiid rádjat, áiddiid cegget, geaidnohuksemiid, báktedoaimmaid, čázádatdulvademiid, roggat, deavdit mássaid, bávkalit, bohkat, viežžat ja váldit eret stuorát geđggiid ja gálliid, minerálaid ja fossiillaid, čázehuhttimat, eará lágan čázi eret fievrredeapmi, ođđagilvin, eananjalgen, bidjat áibmo- ja eananjohtasiid, hukset šalddiid ja šaldelágan delliid, galbet, ráhkadit ja merket bálgáid, láhtuid j.s. Listu ii leat dievaslaš.  

1.2 Mearrádusaid čuokkis 1.1 ii hehtte:

  1. Divodit visttiid, rusttegiid ja ráhkkanusaid mat eai mielddisbuvtte rievdaduvvon geavaheami. Divodeapmi galgá čuovvut báikkálaš huksenvieruid ja galgá heivehuvvot eanadahkii. Divodemiide eai gula rievdadanhuksemat dahje stuorideamit.
  2. Ortnegisdoallat bálgáid, galbbaid, šalddiid ja sullasaččaid hálddašanplána mielde, vrd. § 5.
  3. Hukset gaskaáigásaš áiddiid eanandollui ja boazodollui dihto áigodahkii.
  4. Vurkkodit stoalppuid ja streaŋggaid/horsttaid mat geavahuvvojit eanandoalus ja boazodoalus.

1.3 Hálddašaneiseváldi sáhttá addit lobi:

  1. Visttiid rievdadanhuksemiidda ja smávit stuoridemiide hálddašanplána mielde, vrd. § 5.
  2. Ođđasit cegget visttiid, rusttegiid ja ráhkkanusaid mat leat massojuvvon buollimis  dahje luondduvahágis.
  3. Galbet merkejuvvon bálgáid mielde hálddašanplána njuolggadusaid mielde, vrd.§ 5.
  4. Hukset visttiid, rusttegiid ja ráhkkanusaid mat dárbbašuvvojit go bargá boazodoaluin.
  5. Gaikut boares visttiid, rusttegiid ja ráhkkanusaid ja hukset ođđa seamma stuoru ja mat leat seamma geavaheami váste.
  6. Čuoiganláhtuid merket dálvit geinnodagaid mielde hálddašanplána mearrádusaid ektui, vrd. § 5.
  7. Hukset guođohanbarttaid eanandollui Vegdalen nammasaš báikái Báidáris
  8. Rádjat fatnasiid goikásii hálddašanplána mielde.
  9. Nanosmahttit dahje ođasmahttit buođuid  Smávva ja Stuora Sandvatn gaskka mat eai mielddisbuvtte rievdadusaid dálá čáhcejohtui/dálá čáhcerájá variašuvdnii. Ođasteapmi, stuorideapmi ja ođđavistti ceggen galgá dahkkojuvvot báikkálaš huksenvieruid mielde ja heivehuvvot eanadahkii.

2. Šattodat

2.1 Šattodaga suodjaleapmi

Šattodagat, nugo suotnašattut, sámmálat, guobbarat ja jeahkálat leat suodjaluvvon vaháguhttoma ja billisteami vuostá. Suodjaleapmái gullet maid jápma miesttagat ja muorat. Muoraid ja eará šattodagaid gilvin dahje šaddadeapmi lea gildojuvvon.

2.2 Mearrádusaid čuokkis 2.1 ii hehtte:

  1. Guohtuma
  2. Várrogasat geavahit muorraávdnasiid dolasteapmái
  3. Čoaggit murjjiid ja borramušguobbariid
  4. Čoaggit dábálaš šattuid iežas atnui.
  5. Boazodoalus čuollat soahkemuoraid boaldámuššan, divodit áiddiid ja eará ráhkkanusaid maid boazodoallu dárbbaša
  6. Čohkket ávdnasiid árbevirolaš sámi duoji ja árbevirolaš sámi atnubiergasiid várás.

2.3 Hálddašaneiseváldi sáhttá addit lobi:

Álbmotmeahcis čuollat muoraid barttaide ja darfegođiide hálddašanplána mearrádusaid mielde.

2.4 Guođoheami muddemat

Luondduhálddašandirektoráhtta sáhttá sierra ásahusa bokte gieldit guođoheami mii vahágahttá dahje billista luonddubirrasa.

3. Eallit

3.1 Elliid suodjaleapmi

Eallit, nugo biejut, beasit, bessen-, čivgan- ja gođđansajit, leat suodjaluvvon vahágiid ja dárbbašmeahttun muosehuhttimiid vuostá. Lea gildojuvvon bidjat elliid gáddái ja čáhcái. Luondduhálddašandirektoráhtta sáhttá, suodjalanulbmiliid dahje jos lea dárbu dakkár guovlluide gos ii leat lohpi bivdit, mearridit ahte olles dahje suodjalanguovllu dihto báikkiin galget eallit ollislaččat suodjaluvvot bivddu vuostá. Luondduhálddašandirektoráhtta sáhttá seamma láhkái gieldit bivdimis muhtun šlájaid.

3.2 Mearrádusat čuoggás 3.1 eai hehtte:

  1. bivddu ja guolásteami doaibmi láhkamearrádusaid mielde.
  2. báhčit lápmašuvvon stuora boraspiriid doaibmi láhkamearrádusaid mielde.

3.3 Hálddašaneiseváldi sáhttá addit lobi:

Gilvit báikkálaš guollemáddodagain guliid dohko gos dat lea dahkkojuvvon ovdal, hálddašanplána mielde.

4. Kulturmuittut

4.1 Kulturmuittuid suodjaleapmi

Kulturmuittuid galgá suodjalit vahágiid ja billistemiid vuostá. Luovos kulturmuittuid ii sáhte sirdit dahje váldit eret.

4.2 Hálddašaneiseváldi sáhttá addit lobi:

Divodit, ortnegisdoallat ja dikšut kulturmuittuid.

5. Johtolat

5.1 Obbalaččat johtolaga birra

Buohkat galget várrogasat johtit ja váldit vuhtii šaddodaga, báktevuođu, elliid ja kulturmuittuid.

5.2 Lágiduvvon johtolat

Dán láhkaásahusa mearrádusat eai hehtte lágiduvvon mátkedoaimmaid vácciide nu guhká go dat eai vahágahte luonddu.

Lágiduvvon johtolagat ja johtolatmállet mat sáhttet vahágahttit luonddubirrasa dárbbašit oažžut sierra lobi hálddašaneiseválddiin. Lagabut njuolggadusat gávdnojit hálddašanplánas.

5.3 Sihkkelastin ja lágiduvvon heasta geavaheapmi.

Sihkkelastin ja lágiduvvon heasta geavaheapmi lea dušše lobálaš máđiid alde ja geinnodagain.

5.4 Johtolaga mudden

Álbmotmeahcis sáhttá Luondduhálddašandirektoráhtta lagabut ráddjejuvvon guovlluin sierra láhkaásahusa bokte muddet dahje gieldit johtolaga mii sáhttá vahágahttit luonddubirrasa.

5.5 Bálgáid rievdadeapmi

Hálddašaneiseváldi sáhttá luonddubirrasa ja kulturmuittuid vuhtii váldima dihte rievdadit bálgáid ja láhtuid dahje gáibidit ahte bálgát ja láhtut eai merkejuvvo.

5.6 Obbalaš spiehkasteamit johtolahkii

Regelat 5. čuoggás eai gula johtolahkii go čađaha militára operatiivvalaš doaimmaid, ja doaibmabijuide ambulánsa-, politiija-, buollinsuodjalan-, gádjun- ja bearráigeahččandoaimmaid oktavuođas, ja hálddašaneiseválddi mearriduvvon dikšun- ja hálddašanbargguid čađaheapmái.

6. Mohtorjohtolat

6.1 Gielddus mohtorjohtolahkii

Mohtorjohtolat gáttis ja čázis lea gildojuvvon, ja áimmus vuollel 300 mehtera eatnamis eret.

6.2  Mearrádusaid 6.1 čuokkis ii hehtte:

  1. Mohtorjohtolaga militára operatiivvalaš doaimmaid ja ambulánsa-, politiija-, buollinsuodjalan-, gádjun- ja bearráigeahččandoaimmaid doaibmabijuid oktavuođas, ja hálddašaneiseválddi mearriduvvon dikšun- ja hálddašanbargguid čađaheapmi. Mearrádussii ii gusto hárjehallanvuodjin.
  2. Suodjalusa dárbbašlaš vuollegis girdimiid čakčamánu 15.b.rájes suoidnemánu 1.b. rádjái.
  3. Boazodoalu oktavuođas dálvet geavahit bealtafievrru go dasa lea dárbu. Boazoeaiggáda láigovuddjiin (reaŋggain) dahje boazodoalloovddasvástideaddjis galgá mielde čálalaš duođašteapmi/šiehtadus bargoaddiin go vuodjin galgá leat lobálaš.
  4. Mohtorjohtolaga geasehit buohcci dahje lápmašuvvan omiid ja bohccuid elliidčálggu lága mielde. Fievrrut maid geavaha galget seastit eanangierraga. Ovdal vuodjima galgá dieđu addit suodjalanguovllu ovddasvástideaddji bearráigehččui hálddašanplána njuolggadusaid mielde.
  5. Dárbbašlaš mohtorjohtolaga doaibmi el-fápmorusttegiid jođiheami ja divodemiid oktavuođas. Johtolat galgá vuosttažettiin dáhpáhuvvat bealtafievrruin dálvet. Geinnodagat dákkár vuodjima oktavuođas mearriduvvojit hálddašanplánas, vrd. § 5.
  6. Mohtorjohtolaga el-fápmolinjjáid ja el-fápmorusttegiid fáhkka dáhpáhusaid oktavuođas. Diehtu galgá maŋŋil sáddejuvvot hálddašaneiseválddiide.

6.3 Hálddašaneiseváldi sáhttá addit lobi:

  1. Hárjehallanvuodjimii ulbmiliid mielde mat namuhuvvojit čuoggás 6.2.a).
  2. Geavahit bealtafievrru dálvet šibitdoalu oktavuođas, hálddašanplána mearrádusaid mielde.
  3. Geavahit bealtafievrru dálvet muorračuollama oktavuođas čuoggá 2.3 mielde.
  4. Geavahit bealtafievrru dálvet dahje áibmofievrru mainna geaseha gálvvuid ja biergasiid barttaide dán guovllus ja lavdnjegoahtái Kvitsteindalen:i hálddašanplána mielde.
  5. Geavahit bealtafievrru dálvet dahje áibmofievrru mainna geaseha/fievrrida ávdnasiid visttiid, rusttegiid ja ráhkkanusaid huksenbargguide ja divodemiide.
  6. Geavahit áibmofievrru dahje mohtorfievrru bievlaeatnamis go dasa lea dárbu boazodoalu oktavuođas hálddašanplána mielde.
  7. Geavahit bealtafievrru dálvet mihtidit muohttaga el-fápmodoaibmalobiid oktavuođas
  8. Geavahit bealtafievrru dálvet go lea dárbu merket láhtuid dahje váldit eret merkemiid mat namuhuvvojit čuoggás 1.3 f) hálddašanplána mielde.
  9. Geavahit bealtafievrru dálvet fatnasiid fievrrideami oktavuođas.
  10. Geavahit geahppa bealtafievrru mii ii ráhkat bissovaš sajiid eatnamii boares geainnu mielde Namnlaus báikkis Nedre Navarvatnet rádjái go lea dárbu fievrridit gálvvuid ja ávdnasiid Rukses Ruossa veahkkebálvalusa kursabartii hálddašanplána mielde.
  11. Geavahit bealtafievrru dálvet fievrridit barttaide doaibmahehttejuvvon olbmuid hálddašanplána mielde, vrd. § 5.
  12. Geavahit helikoptera guollegilvimiid oktavuođas el-fápmohuksemiid doaibmalobiid eavttuid mielde.   

Boazodollui láhčet dakkár vuogi ahte sii ožžot lobiid máŋgga jahkái boazodoallolága mielde dohkkehuvvon orohatplána vuođul nu ahte ealáhus sáhttá doaimmahuvvot duhtadahtti lági mielde.

7. Nuoskkideapmi

7.1 Gielddus nuoskkideami vuostá

Nuoskkideapmi ja ribahuhttin lea gildojuvvon.  Lea gildojuvvon geavahit buotlágan kemiijalaš ávdnasiid mat sáhttet čuohcat luonddubirrasii.

7.2 Hálddašaneiseváldi sáhttá addit lobi:

Geavahit sádduid ja sullasaččaid muohttaga suddadeapmái.

7.3 Šlápma

Dárbbašmeahttun šlápma lea gildojuvvon. Lea gildojuvvon geavahit modeallagirdiid, mohtorjiekŋabovrraid j.s.

§ 4. Obbalaš dispensašuvdnamearrádusat

Hálddašaneiseváldi sáhttá spiehkastit láhkaásahusas jus dat ii rihko suodjalanmearrádusa ulbmiliid ja eai olus sáhte váikkuhit suodjalanárvvuide, dahje jus sihkkarvuođadárbbuid dahje dehálaš servodatberoštumi dárbbuid geažil lea dárbbašlaš dahkat dan, vrd. Luonddušláddjivuođalága § 48.

§ 5. Hálddašanplána

Hálddašanplána galgá ráhkaduvvot mas leat lagabut njuolggadusat hálddašeapmái, dikšumii, láhčimii, diehtojuohkimii jna. Luondduhálddašandirektoráhtta galgá dohkkehit hálddašanplána.

§ 6. Dikšun

Hálddašaneiseváldi dahje son gean hálddašaneiseváldi mearrida sáhttá álggahit doaibmabijuid vai bisuha dahje olaha dan luonddu- ja kulturdili mii suodjalemiin lea ulbmil.

§ 7. Hálddašaneiseváldi

Birasgáhttendepartemeanta mearrida gii lea hálddašaneiseváldi dán láhkaásahusa mielde.

Sámi beroštumiid galgá váldit vuhtii dan hálddašanortnegis mii ásahuvvo.

§ 8. Ráddeaddi váljajoavku

Álbmotmeahci hálddašeapmái galgá ásahit ráđđeaddi váljajoavkku.

§ 9. Fápmuiboahtin

Dát láhkaásahus fápmuduvvo farggamusat.

 

Jos jorgaluvvon sámegielat teavstta lea váttis ipmirdit, de gusto dárogielat originála teaksta.

Dersom det er tvil om hvordan en tekst oversatt til samisk skal forstås, er det den norske originalteksten som gjelder.

 

Loga láhkaásahusa - lovdata.no