Mearraresursaláhka

Láhka luđolaš mearraresurssaid hálddašeami birra (mearraresursaláhka)

Kapihtal 1 Álggaheaddji mearrádusat

§ 1 Ulbmil
Lága ulbmil lea sihkkarastit ahte luđolaš mearraresurssat ja daidda gulli genehtalaš ávdnasat hálddašuvvojit ceavzilis ja servodatekonomalaččat gánnáhahtti láhkai ja váikkuhit dasa ahte bargosajit ja ássan riddoservodagain sihkkarastojuvvojit.  

§ 2 Vuoigatvuohta resurssaide
Luđolaš mearraresurssat leat Norgga oktasašopmodat.  

§ 3 Áššálaš doaibmaguovlu
Láhka gusto luđolaš mearraresurssaid ja daidda gulli genehtalaš ávdnasiid buotlágan ávkkástallamii ja eará geavaheapmái. Luđolaš mearraresurssat leat guolit, mearranjamahasat mat álot dahje muhtumassii ellet mearas, eará mearraorganismmat ja šattut mearas, mearrabotnis dahje mearrabotni vuolde, ja mat eai gula bođolaš (priváhta) eaiggádii. Láhka ii gusto dattetge anadroma luossaguliid ávkkástallamii ja eará geavaheapmái nu mo dat lea mearriduvvon miessemánu 15. b. 1992-mannosaš lága nr. 47 luossa- ja sáivaguollebivddu jna. birra § 5 a-bustávas.

Sihkkarastin dihtii ahte daid ávkkástallan ja eará geavaheapmi čađahuvvo daid mearrádusaid vuođul mat leat lágas dahje mat leat addojuvvon lága vuođul, gusto láhka earáge doaibmabijuide mat čađahuvvojit sállaša fidnema ja geavaheami oktavuođas, nu mo sállaša sirdimii nuppi fatnasis nuppi fatnasii, vuovdimii, gáddáibuktimii, vuostáiváldimii, fievrrideapmái, vurkemii, buvttadeapmái ja gávppašeapmái dainna. 

Kapihttala 5 mearrádusat gč. kapihttaliid 11 ja 12, gustojit earáge doaimmaide go daidda mat leat namuhuvvon dás bajábealde, dallego dakkár doaimmat váikkuhit luđolaš mearraresurssaid ja daidda gulli genehtalaš ávdnasiid ávkástallamii ja eará geavaheapmái.

§ 4 Báikkálaš doaibmaguovlu
Láhka gusto Norgga fatnasiin, Norgga eanaterritorias earret Jan Mayenis ja Svalbárddas, Norgga mearraterritorias ja siskkit mearraviidodagain ja Norgga nannánjuolggis ja dain guovlluin mat leat ásahuvvon juovlamánu 17. b. 1976-mannosaš lága nr. 91 Norgga ekonomalaš avádaga birra §§ 1 ja 5 vuođul. 

Gonagas sáhttá mearridit ahte olles láhka dahje dan oasit galget gustot Norgga eanaviidodagas Jan Mayenis, Svalbárddas, Bouvet-sullos, 1. Biehtára sullos ja Dronnega Mauda Eatnamis.

Daid guovlluid olggobealde mat leat namuhuvvon vuosttaš  ja nuppi lađđasis, gusto láhka Norgga riektesubjeavttaide jus dat ii rihko nuppi stáhta juristikšuvnna (láhkaválddi), ja sidjiide geaidda § 5 nubbi lađas guoská.

§ 5 Persovnnalaš doaibmaguovlu
Láhka gusto buohkaide lága báikkálaš guovllu siskkobealde. Guovlluin mat leat ásahuvvon juovlamánu 17. b. 1976-mannosaš lága nr. 91 Norgga ekonomalaš avádaga birra §§ 1 ja 5 vuođul, gustojit láhkaásahusat dán lága vuođul dattetge dušše olgoriikalaččaide ja olgoriikkalaš fitnodagaide go dat lea mearriduvvon láhkaásahusain.

Olgoriikalaččaide ja olgoriikkalaš fitnodagaide gusto láhka dain guovlluin main ii leat ovttage stáhtas jurisdikšuvdna (láhkaváldi), go dat čuovvu riikkaidgaskasaš šiehtadusas. Dain guovlluin gusto láhka dakkárge fatnasiidda mat eai gula mange stáhtii, ja fatnasiidda maid sáhttá bálddastahttit dakkáriiguin.

§ 6 Oktavuohta álbmotriektái 
Láhka gusto daid ráddjejumiiguin mat čuvvot riikkaidgaskasaš šiehtadusain ja álbmotrievttis muđuidge.  

§ 7 Hálddašanprinsihppa ja vuođđodeastagat 
Departemeanta galgá árvvoštallat makkár hálddašandoaibmabijuid lea dárbu čađahit sihkkarastin dihtii luđolaš mearraresurssaid ceavzilis hálddašeami.

Go olmmoš hálddaša luđolaš mearraresurssaid ja daidda gulli genehtalaš ávdnasiid, de lea dárbu deattastit

a)    dakkár ovddalgihtii váruheaddji lahkaneami mii soahpá riikkaidgaskasaš soahpamušaide ja njuolggadusaide 
b)    dakkár ekovuogádahkii heivehuvvon lahkaneami mii vuhtii váldá eallinguovlluid ja biologalaš šláddjiivuođa 
c)    resusrrsaid ávkkástallama ja eará geavaheami beaktilis goziheami 
d)    resurssaid ulbmillaš juogadeami mii earret eará sáhttá váikkuhit dasa ahte bargosajit ja ássan riddoservodagain sihkkarastojuvvojit 
e)    resurssaid buoremus ávkkástallama mii lea heivehuvvon mariidna árvoháhkamii, márkanii ja industriijii 
f)    ahte ávkkástallanvuogit ja bivdosiid geavaheapmi vuhtii váldet dárbbu ráddjet vejolaš heajos váikkuhusaid ealli mearraresurssaide 
g)    ahte hálddašandoaibmabijut leat mielde sihkkarastimin sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu.

§ 8 Muddenráđđi
Departemeanta sáhttá nammadit muddenráđi mii sáhttá addit mearrádusaid ovdalgo láhkaásahusat mearriduvvojit lága vuođul. Departemeanta sáhttá mearridit láhkaásahusaid muddenráđi čoahkádusa birra ja ráđi doaibmamušaid birra. Daid beroštumiid organisašuvnnat maidda áššit dábálaččat gusket, galget leat ovddastuvvon ráđis.

Go muddenráđđi lea addán mearrádusaid muddenláhkaásahusaid birra §§ 11, 12, 13 ja 16 vuođul, de ii leat dárbu čađahit gulaskuddama guovvamánu 10. b. 1967-mannosaš lága hálddahusáššiid meannudanvuogi birra (hálddahuslága) njuolggadusaid § 37 vuođul.

Kapihtal 2 Mariidna bioprospekten

§ 9 Mariidna bioprospektema čađaheami birra
Gonagas sáhttá mearridit ahte bioprospektenávdnasiid váldima várás mearas ja daid dutkama várás gáibiduvvo lobi oažžun departemeanttas.   

Lága mearrádusat gustojit mariidna bioprospektemii dan mielde go dat dasa heivejit.  

Gonagas sáhttá mearridit láhkaásahusaid mariidna bioprospektema várás, earret eará spiehkastit mearrádusain mat leat mearriduvvon lágas dahje dan vuođul, mearridit makkár dieđut ohcamis galget leat, ja addit dárkilet njuolggadusaid das mat eavttut galget biddjojuvvot.

§ 10 Ovddut genehtalaš mearraávdnasiid ávkkástallamis
Lobi oažžumii lea § 9 vuođul vejolaš mearridit ahte Norgga genehtalaš mearraávdnasiid ávkkástallamis gullá ovdduid oassi stáhtii.

Lobi oažžumii lea § 9 vuođul vejolaš mearridit ahte genehtalaš ávdnasiiguin ja bioprospektema bohtosiiguin ii leat lohpi gávppašit dahje daid nuppiide gaskkustit stáhta lobi haga dahje vejolaš buhtádusa haga stáhtii.

Go lea čađahuvvon mariidna bioprospekten dahje genehtalaš ávdnasiid ávkkástallan lobi oažžuma haga § 9 vuođul, de sáhttá Gonagas mearridit ahte ovdduid oassi nu mo namuhuvvon vuosttaš lađđasis gullá stáhtii.

Kapittel 3 Sálašhivvodat ja earit

§ 11 Riikka-earri, joavkoearri ja guovloearri
Departemeanta sáhttá mearridit stuorámus lobálaš meari váldit luđolaš mearraresurssaid (riikka-eari) meroštallojuvvon hivvodaga, olbmuid, ávkkástallanjándoriid dahje eará váikkuhanfáktoriid mielde. Riikka-earri galgá mearriduvvot dihto áigodagaide. Go riikka- earri lea mearriduvvon, de ii leat vejolaš mearridit joavkoeriid, dutkan- ja oahpahuseriid ja dakkáriid mat oktiibuot leat eanet go riikka-earri.

Departemeanta sáhttá mearridit stuorámus lobálaš sálašhivvodaga juohke fánas- dahje bivddusjovkui dahje eará meroštallojuvvon jovkui (joavkoeari). Joavkoearri galgá mearriduvvot dihto áigodagaide.

Departemeanta sáhttá mearridit ahte riikka-eari oassi dahje joavkoeari oassi mii lea ovtta dahje eanet fanasjoavkkuid várás, galgá buktojuvvot ja vuvdojuvvot dihto guovlluid gádderusttegiidda muohkadeapmái (guovloearri). Departemeanta sáhttá mearridit láhkaásahusaid guovloeari juogadeami ja guovloeari ávkkástallama eavttuid birra.

Departemeanta sáhttá mearridit ahte riikka-eari oassi dahje joavkoeari oassi mii lea ovtta dahje eanet fanasjoavkkuid várás, galgá vuvdojuvvot dihto geavaheapmái dahje dihto dilis.

Go fanasjoavku oktasaččat oažžu govttolaš bivdoortnega, sáhttá departemeanta mearridit bivdoráddjemiid joavkku fatnasiidda dahje ahte joavkku fatnasat eai galgga beassat searvat muhtun bivdduide.

§ 12 Earit fatnasiidda
Departemeanta sáhttá láhkaásahusain mearridit eriid bođu fatnasiidda meroštallojuvvon hivvodaga, olbmuid, bivdojándoriid ja eará váikkuhanfáktoriid mielde. Earit sáhttet mearriduvvot dihto áigodagaide dahje juohke bivdomátkái ja dihto máddodahkii dahje oktiibuot eanet máddodagaide.

Go doibmii gusto njukčamánu 26. b. 1999-mannosaš láhka nr. 15 vuoigatvuođa birra searvat guolásteapmái ja bivdui (oassálastinláhka), de sáhttá earri bivdojuvvot dušše dakkár fatnasiin, masa lea addojuvvon ávkkástallanlohpi, ja mii sáhttá geavahuvvot doibmii oassálastinlága njuolggadusaid vuođul.

Go doibmii ii guoskka oassálastinláhka, de sáhttá earri addojuvvot olbmui dahje fitnodahkii. Sáhttá mearriduvvot ahte eari oažžuma eaktu lea ahte ávkkástalli diktá iežas logahallojuvvot earreoažžuma sierra registarii. Departemeanta sáhttá addit dárkilet mearrádusaid dakkár registara birra.

§ 13 Earit dutkamii, goziheapmái, oahpahussii ja geavatlaš bivddusgeahččaladdamiidda

Eriid lea vejolaš addit

a)    dutkanásahusaide
b)    sutnje guhte oažžu lobi čađahit geavatlaš geahččaladdamiid ovddidan dihtii bivdosiid, bivdovugiid ja dakkáriid § 66 vuođul
c)    gozihit bivdoguovlluid
d)    almmolaččat dohkkehuvvon oahpahusásahusaide.  

Daid eriid ávkkástallamii, mat leat namuhuvvon vuosttaš  lađđasis, lea vejolaš geavahit iežas fatnasa dahje láigohuvvon fatnasa masa lea addojuvvon ávkkástallanlohpi, go doibmii muđuid livččii gustot oassálastinláhka.

Bivddusráddjemat fatnasiidda mat eai leat mearkkain registarastojuvvon, gč. § 22, eai guoskka ávkkástallamii dán mearrádusa vuođul.

§ 14 Erenoamáš earreortnegat
Heivehan dihtii guolástusfatnasiid resursavuđđui sáhttá departemeanta láhkaásahusain addit njuolggadusaid alit eari birra bođu fatnasiidda go eará fanas bistevaččat dahje boddasaččat ii beasa ávkkástallat. Departemeanta sáhttá mearridit eanet eavttuid alit eari addima várás.

Kapihtal 4 Luđolaš mearraresurssaid ávkkástallama ja eará geavaheami čađaheapmi

§ 15 Gáddáibuktingeatnegasvuohta
Buot guollesálaš galgá buktojuvvot gáddái. Departemeanta sáhttá láhkaásahusain dahkat spiehkastaga gáddáibuktingeatnegasvuođas ja gieldit fatnasiid bálkesteames biologalaš bázahasaid merrii.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain mearridit geatnegasvuođa gáddái buktit liigesállaša nugo eará mearraorganismmaid, mearrašattuid, mearranjamahasaid ja mearralottiid dahje geatnegasvuođa dieđihit dakkár liigesállaša birra.

§ 16 Ávkkástallama čađaheapmi
Luđolaš mearraresurssaid buot ávkkástallan ja eará geavaheapmi galgá čađahuvvot nu várrugasat go jo vejolaš.

Departemeanta sáhttá mearridit láhkaásahusaid ávkkástallama čađaheami birra, earret eará 

a)    ávkkástallama áigodaga birra ja bivdui vuolgima áigemuttu birra
b)    das galle fatnasa juohke fanasjoavkkus besset ávkkástallat oktanaga dihto guovllus
c)    gildosa birra ávkkástallat dihto guovlluin, dihto šlájaid dahje dihto bivdosiiguin
d)    das mo bivdosat ja eará biergasat mat geavahuvvojit ávkkástallamii, galget hábmejuvvot, merkejuvvot, geavahuvvot ja dikšojuvvot
e)    dihto šlájaid stuorámus dahje unnimus lobálaš sturrodaga birra ja das ahte lea lohpi váldit eanaš dušše varrásiid dahje njiŋŋálasaid 
f)    lobálaš liigesállaša birra
g)    ávkkástallanbiergasiid hábmema ja geavaheami birra vai ávkkástallan ráddjejuvvo nu ahte dat ii čuoza eará šlájaide go daidda maid olmmoš lea ávkkástallamin.

§ 17 Bivdosiid massin
Son guhte massá dahje ferte botket bivdosiid, lea geatnegas ohcat daid bivdosiid. Departemeanta sáhttá dahkat spiehkastaga ohcangeatnegasvuođas. 

Departemeanta sáhttá mearridit láhkaásahusa dieđiheami birra go bivdosat massojuvvojit dahje go massojuvvon bivdosat gávdnojuvvojit, earret eará das mii lea massojuvvon ja gokko bivdosat leat massojuvvon. 

§ 18 Gielddus geavahit bávkkanasaid jna.
Ávkkástallamis lea bávkkanasaid, báhčinvearjjuid ja mirkko geavaheapmi gildojuvvon.

Gielddus geavahit bávkkanasaid ja báhčinvearjjuid ii gusto mearranjamahasaid dahje stuorát njuorggisguliid ávkkástallamii. Departemeanta sáhttá mearridit dárkilet njuolggadusaid sihkkarastin dihtii ahte mearranjamahasaid ja stuorát njuorggisguliid goddin soahpá dorvvolaš heakkahuhttinvugiide.

§ 19 Suodjaluvvon mearraguovllut
Gonagas sáhttá suodjalit mearraguovlluid main ii leat lohpi ávkkástallat ja eara láhkai geavahit luđolaš mearraresurssaid. Vejolaš lea spiehkastit gildosis dakkár ávkkástallama oktavuođas ja eará dakkár geavaheami oktavuođas guovllus mat eai rihko suodjalanulbmila.  

§ 20 Gielddus bivdit trolain ja eará bivdosiiguin dihto guovlluin
Gildojuvvon lea geavahit trola territoriálarájá siskkobealde Norgga nannángátti, earret stárrátrola, reahkatrola ja reaktatrola. Departemeanta sáhttá láhkaásahusain piehkastit vuosttaš dadjosa gildosis dihto guovlluin, dihto áigodagaid dahje ávkkástallat dihto trolabivdosiiguin dahje ávkkástallat dihto šlájaiguin ja dat sáhttá mearridit maid trola mearkkaša dán paragráfa mielde.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain mearridit dakkár gildosa ahte eará fanas- dahje bivddusjoavkkut eai beasa ávkkástallat vuođđolinnjáid siskkobealde, dakkár linnjáid siskkobealde mat leat dihto gaskkas eret vuođđolinnjáin dahje mearriduvvon posišuvnnaid siskkobealde.

§ 21 Gielddus ávkkástallat guovlluin mat leat nuoskkiduvvon
Departemeanta sáhttá gieldit dahje ráddjet ávkkástallama dakkár guovlluin ja dakkár šlájaid ávkkástallama mat sáhttet leat nuoskkiduvvon.

§ 22 Lusta- ja astoáiggiguolásteapmi
Go ávkkástallan čađahuvvo fatnasiiguin mat eai leat registarastojuvvon mearkkain, dahje go  guolástuvvo gáttis, de ii leat lohpi geavahit eará bivdosiid go    

a)    duorggu, oaggunstákku ja sullasaš giehtabivdosiid
b)    giehtaváđđo- dahje ušttamašiinna
c)    firpmiid maid guhkkodat oktiibuot ii leat guhkit go 210 mehtera
d)    liinnaid main eai leat eambbo go 300 vuokka
e)    20 dáinni dahje mearddi rádjai.  

Dát bivddusráddjemat gustojit dalle ge go seamma olmmoš dahje olbmot geavahit eambbo go  ovtta fatnasa.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain spiehkastit vuosttaš lađđasa mearrádusain gáddenuohti geavaheami hárrái.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain mearridit sálašmeriid ráddjemiid, čavgadet bivddusráddjemiid dahje gildosiid ávkkástallat dárkileappot mearriduvvon guovlluin jus dan lea dárbu dahkat resursahálddašeami vuhtiiváldima geažil.

Sutnje guhte ii leat Norgga stáhtalahttu dahje ovttadássásaš Norgga stáhtalahtuin geassemánu 17 b. 1966-mannosaš lága nr. 19 olgoriikalaččaid gieldima birra guolástit jna. Norgga teriitoriačáziin (guolástangieldduslága) § 2 vuođul, gusto čavgadeamos bivddusráddjen guolástangieldduslága 3. paragráfas.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain geatnegahttit válljejuvvon olbmuid guđet leat lusta- dahje astoáiggiguolásteaddjit, addit dieđuid eiseválddiide ávkkástallama birra statistihkkaulbmiliid dihtii. Seamma láhkai lea vejolaš geatnegahttit su guhte eaiggáduššá dahje jođiha rusttega dahje doaimmahusa mas ávkkástallan jođihuvvo.

Eará mearrádusat mat leat lágas dahje mearriduvvon dan vuođul, gustojit dan mielde go heivejit.

§ 23 Lusta- ja astoáiggiguolásteami sállaša vuovdinrádjá
Olmmoš dahje fitnodat ii sáhte ovtta kaleanddarjagi vuovdit sállaša mii lea fidnejuvvon fatnasiin mii ii leat registarastojuvvon mearkkain, dahje sállaša mii lea gáttis fidnejuvvon, stuorát supmi ovddas go dan mii lea mearriduvvon geassemánu 19. b. 1969-mannosaš lága nr. 66 lasseárvodivada birra (lasseárvodivatlága) § 28 vuosttaš lađđasa vuosttaš dadjosa vuođul. Dát rádjá gusto vaikko vel eanet olbmot dahje fitnodagat vuvdet sállaša mii lea bivdojuvvon seamma fatnasiin. Son guhte eaiggáduššá fatnasa mii lea registarastojuvvon mearkkain, ii sáhte dattetge vuovdit dakkár guollešlájaid sállaša maid eari son lea ožžon § 12 vuođul.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain spiehkastit vuosttaš  lađđasa mearrádusain mat leat dakkár sállaša gávppašeami birra mii lea goddojuvvon gáddenuhtiin.

Sutnje guhte ii leat Norgga stáhtalahttu dahje ovttadássásaš Norgga stáhtalahtuin guolástangieldduslága § 2 vuođul, gusto gielddus gávppašit sállašiin guolástangieldduslága 3. paragráfas. 

Kapihtal 5 Ortnet ávkkástallanguovllus, buhtadeapmi, báikkálaš muddemat ja lávdegottit  

§ 24 Njuolggadusat várrugasvuođa birra
Son guhte boahtá ávkkástallanguvlui mas bivdosat leat mearas, galgá váldit čielgasa gokko bivdosat leat. Buohkat galget nu johtit ahte ávkkástallanbivdosat eai vahágahttojuvvo dahje vahágahttinvárra ii čuožžil.

Ii leat lohpi caggat dahje bilidit vejolašvuođa fidnet sállaša báhčimiin, riejain dahje eará heivemeahttun meannudemiin. 

Departemeanta sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid das mo fanas galgá stivrejuvvot ja mo olbmot galget meannudit ávkkástallanguovllus.  

§ 25 Suohppunovdavuorronjuolggadus
Sus guhte vuosttamužžan suohppugoahtá bivdosiiddis ja joatká dan dadjat jo oruskeahttái, lea vuoigatvuohta dan mearraviidodahkii maid bivdosat gáibidit ja šaddet gokčat.

Sis guđet suohppugohtet bivdosiiddiset oktanaga, lea seamma vuoigatvuohta.

Sii guđiin ii leat bivddus mearas, galget sirdit go gohčohallet sirdit, jus sii šaddet su ovdii guhte lea jo ávkkástallamin dahje lea jo suohppumin bivdosiiddis. 

§ 26 Bivdin trolain ja snoranuhtiin
Gielddus lea bivdit trolain dahje snoranuhtiin lagat go ovtta mearramiilla guolástan- ja bivdobiergasiin eret mearas dahje daid bivdosiid mearkkain eret dahje daid fatnasiin eret mat leat jo bivdimin firpmiin dahje liinnain.

Departemeanta sáhttá mearridit ahte rádjá vuosttaš lađđasis galgá leat oaneheabbo dahje ii galgga gustot dihto guolástemiide main geavahit trola dahje snoranuohti.

Vuosttaš lađđasa mearrádusat eai gusto doppe gosa leat ásahuvvon lávdegoddeguovllut ja gos leat čađahan mearrajuohkima § 32 vuođul.

§ 27 Lohkka- ja steaŋgabidjan
Buohkain guđet bivdet nuhtiin, lea vuoigatvuohta giddet feastonuohti gáddái go dat dáhpáhuvvá govttolaš gaskkas eret visttiin main olbmot orrot, dahje barttain mat leat anus, ja mat eai leat heivetmeahttun hehttehussan dahje váivvádussan nuppiide.

Gildojuvvon lea ávkkástallat lagabut go 100 mehtera ja johtalit lagabut go 20 mehtera feastonuohtis dahje steaŋggas mii lea giddejuvvon gáddái dahje áŋkorastojuvvon eará láhkai.

Departemeanta sáhttá mearridit láhkaásahusaid sállaša feastima ja steaŋgabidjama birra merrii, earret eará sállaša atnima birra ja steaŋgga rahpama birra, amas sálaš vaháguvvat, hedjonit kvalitehta dáfus dahje amas sálaš nuoskkidit birrasiid dahje amaset birrasat nuoskkidit sállaša.

§ 28 Gielddus guođđit áđaid merrii
Ii leat lohpi bálkestit, dahje dárbbašmeahttumit guođđit bivdosiid, buddemiid ja eará dakkár áđaid merrii dahje mearrabodnái mat sáhttet vahágahttit mearra-eallima, hehttet ávkkástallama čađaheami, bilidit ávkkástallanbiergasiid dahje mat sáhttet leat váralaččat fatnasiidda.

Son guhte meannuda nu ahte rihkku vuosttaš  lađđasa gildosa, lea geatnegas čorget dahje jávkadit eret áđaid. Guolástusdirektoráhta sáhttá gohččut čorget ja doalvut eret áđaid.

Jus gohččun ii čuvvojuvvo, sáhttá Guolástusdirektoráhta čađahit dárbbašlaš doaibmabijuid maid goluid ja vára ovddasvástideaddji ferte badjelasas váldit. Dákkár doaibmabijuid goluid sáhttá bákkuin mávssihit.

§ 29 Bivdosiid ja sállaša gádjun
Son guhte gádju eret rievdan, massojuvvon dahje guđđojuvvon bivdosiid, ja geahppafatnasa ja eará biergasiid, galgá nu fargga go vejolaš dieđihit eaiggádii dan birra. Departemeanta sáhttá mearridit láhkaásahusaid dieđiheami birra go eret rievdan, láhppon dahje guđđojuvvon bivdosat leat gávdnon, earret eará mii lea gávdnon ja gos dat gávdnui.

Sus guhte gádju bivdosiid, lea vuoigatvuohta oažžut gádjunbálkká. Gádjunbálká galgá mearriduvvot virolašvuođa dahje govttolašvuođa vuođul. Gádjunbálká ii galgga leat gáddjojuvvon bivdosa árvvu stuorát.  

Gáddjojuvvon sálaš lea gáddju opmodat. Jus sállaša árvu lea mealgat stuorát go gádjunbálká, de dat sáhttá ollásit dahje muhtun oassái sihkkojuvvot. 

Dan mii lea gáddjojuvvon, ii leat vejolaš dáhttut ruovttoluotta ovdalgo gádjunbálká ja gádjungolut leat máksojuvvon. Go gádjunbálká ja golut leat gokčojuvvon, de lea gáddjus geatnegasvuohta addit eaiggádii dan maid gájui. Eaiggádis lea geatnegasvuohta dohkkehit máhcaheami go lea govttolaš ahte gáddju dan gáibida maŋŋágo dat mii gáddjojuvvui, lea sihkkarastojuvvon.

Departemeanta sáhttá mearridit láhkaásahusaid bivdosiid gádjuma birra.

§ 30 Buhtadanovddasvástádus
Son guhte vahágahttá bivdosiid mat leat biddjojuvvon merrii bivdin láhkai, lea geatnegas beroškeahttái sivalašvuođas buhtadit vahága, earret eará sállaša massima ja ietnasa massima maid ávkkástallama bisáneapmi dagahii.

Buhtadus sáhttá vuosttaš lađđasa vuođul vuoliduvvot dahje sihkkojuvvot jus vahágahtti duođašta ahte son ii leat sivalaš vahágii.

Jus rievdi dahje orru bivdosat leat vahágahttojuvvon, de lea trola- dahje snoranuohttebivdiin geat seamma áiggi leat trolen dahje snoranuhtiin bivdán bivdoguovllus, geatnegasvuohta duođaštit ahte sii eai leat dagahan vahága.

§ 31 Pántenriekti sihkkarastin dihtii buhtadasgáibádusa
Sus guđes lea vuoigatvuohta gáibidit vahátbuhtadasa lága vuođul dahje jus ávkkástallanfanas, veahkkefanas dahje fanas mas lea sálaš, beaškkehit oktii, lea pántenvuoigatvuohta vahága dagaheaddji fatnasiidda, bivdosiidda ja sállašii. Njuolggadusat mearrapántta birra mat leat geassemánu 24. b. 1994-mannosaš lága nr. 39 mearrajohtima birra (mearralága) kapihttalis 3 gustojit seamma láhkai. Daid gáibádusain lea seamma ovdavuorru go dain mat leat namuhuvvon mearralága § 51 vuosttaš  lađđasa 4. nummiris.

Pántariekti sállašii gahččá eret go sálaš lea vuvdojuvvon. Sus guhte gáibideaddji mieđiheami haga vuvddii sállaša, lea persovnnalaš ovddasvástádus gáibádusas. Dát ovddasvástádus ii gusto dattetge dan submái maid son sáhttá duođaštit lea nu uhcci ahte pánta ii govčča dan.

§ 32 Báikkálaš muddemat ja lávdegottit
Departemeanta sáhttá ásahit lávdegoddeguovlluid main Guolástusdirektoráhta dahje lávdegottit maid Guolástusdirektoráhta lea nammadan, sáhttet mearridit báikkálaš láhkaásahusaid

a)    mearrajuohkima birra ja dorvvolaš gaskka birra mii galgá leat iešguđetlágan bivddusjoavkkuid gaskkas
b)    bivdosiid merrii bidjama birra ja daid merkema birra
c)    merrii vuolgima ja sullasaš áigemuttuid birra
d)    dieđihan- ja girjengeatnegasvuođa birra Guolástusdirektoráhtii go olmmoš áigu ávkkástallat dakkár guovllus.  

Guolástusdirektoráhta sáhttá mearridit báikkálaš láhkaásahusaid dakkár guovlluid olggobeallai ge.  

Báikkálaš organisašuvnnain lea evttohanvuoigatvuohta go báikkálaš láhkaásahusat galget mearriduvvot ja go lávdegottit galget nammaduvvot.

§ 33 Bearráigeahččit
Lávdegoddeguvlui sáhttá Guolástusdirektoráhta nammadit bearráigeahččiid geat rávvemiin ja várremiin galget bargat dan badjelii ahte dat mearrádusat eai rihkkojuvvo mat leat mearriduvvon lágas dahje lága vuođul, ja dat galget váikkuhit dasa ahte lea ráfi ja ortnet ávkkástallanguovlluin.

Kapihtal 6 Dilálašvuođaid láhčin dárkkástussii

§ 34 Geatnegasvuohta láhčit dilálašvuođaid čađahit dárkkástusa fatnasis
Vai dilálašvuođat láhččojuvvojit nu ahte fatnasiid sáhttá dárkkistit daid mearrádusaid vuođul mat leat dán lágas dahje eará mearraresursalágain dahje mat leat addojuvvon daid vuođul, de sáhttá departemeanta láhkaásahusain gieldit dahje gohččut

a)    atnit bivdosiid fatnasis dahje daid geavahit
b)    mo bivdosat mat eai leat geavahusas, galget vurkejuvvot
c)    atnit fatnasis dahje geavahit biergasiid mat galget geavahuvvot sállašiid sortet, málet, merrii bálkestit, merrii luoitit jed. 
d)    atnit fatnasis ja geavahit reaidduid mat gozihit ja raportejit fatnasa doaimma, ovdamearkka dihtii satelihttaguorranreaidduid ja mátkediehtti čálána
e)    atnit fatnasis dohkkehuvvon sárgumiid mat čájehit vurkensajiid ja fatnasa osiid muđuid
f)    mo sálaš galgá merkejuvvot ja vurkejuvvot, ja atnit fatnasis visogovalaš dieđuid das mo sálaš lea vurkejuvvon
g)    atnit ja geavahit fatnasis biergasiid ja duođaštusa mat sihkkarastet ahte sálašhivvodaga sáhttá dárkkistit.

§ 35 Geatnegasvuohta háhkat dieđuid
Departemeanta sáhttá láhkaásahusain geatnegahttit fatnasiid guldalit dihto radiofrekveanssaid dihto áiggiid ja geatnegahttit daid háhkat ja geavahit eará gulahallanreaidduid maiguin lea vejolaš vuostáiváldit dieđuid eiseválddiin.

§ 36 Ávkkástalli dieđihangeatnegasvuođat (sálašbeaivegirji je.)
Departemeanta sáhttá láhkaásahusain geatnegahttit fatnasa eaiggáda dahje geavaheaddji čállit sálašbeaivegirjji, ja addit dárkilet njuolggadusaid dan birra mo dat galgá čállojuvvot, makkár dieđut das galget leat, ja sálašbeaivegirjji vurkkodeami ja sisasáddema birra.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain geatnegahttit fatnasa eaiggáda dahje geavaheaddji addit eará dieđuid sállaša bivdima ja buvttadeami birra.

§ 37 Sállaša sirdin nuppi fatnasis nuppi fatnasii, ávkkástallanguovllu molsun ja ávkkástallama loahpaheapmi
Departemeanta sáhttá dárkkisteami dihtii gieldit sállaša sirdima nuppi fatnasis nuppi fatnasii dahje mearridit dárkilet njuolggadusaid dan birra, earret eará ahte son gii sirdá sállaša, galgá dieđihit dan birra dihto áigemeriide, ja ahte sirdit lea lohpi dušše dihto posišuvnnain dahje dihto posišuvnnaid siskkobealde dahje dihto hámmanis.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain geatnegahttit su gii bivdigoahtá, molsu bivdoguovllu dahje loahpaha bivdima, dieđihit dán birra dihto áigemeriide ja boahtit dárkkisteapmái dihto posišuvnnaide dahje dihto posišuvnnaid siskkobealde dahje dihto hámmanii.

§ 38 Sállaša vuosttamuš vuostáiváldi ja oasti logahallan
Departemeanta sáhttá láhkaásahusain addit njuolggadusaid dan birra ahte su gii vuostáiváldá sállaša mii boltojuvvo fatnasis dahje sirdojuvvo nuppi fatnasis nuppi fatnasii, galgá Guolástusdirektoráhta leat logahallan vuostáiváldin, ja dan birra ahte sállaša vuosttaš oasti galgá Guolástusdirektoráhta leat logahallan oastin. Dákkár logahallamii sáhttet biddjojuvvot eavttut.

§ 39 Gáiddáibuktin- ja loahppaseattal ja ovddalgihtii dieđiheapmi gáddáibuktima birra
Bivdo- dahje fievrridanfatnasa eaiggát ja son gii vuostáiváldá sállaša, galget čállit gáddáibuktinseattala mas leat dieđut sállaša birra. Dat galgá dahkkojuvvot beroškeahttá das fievrriduvvoš dal sálaš gádderusttegii, eará fatnasii vai vurkemii meara alde.

Bivdo- dahje fievrridanfatnasa eaiggát dahje geavaheaddji ja sállaša vuosttašoasti galget čállit loahppaseattala mas leat dieđut sállaša birra.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain addit dárkilet njuolggadusaid vuosttaš ja nuppi lađđasa geatnegasvuođaid birra, earret eará dan birra mo seattal galgá čállojuvvot, makkár dieđut seattalis galget leat, ja seattala vurkema ja sáddema birra.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain mearridit ahte sii geat leat namuhuvvon vuosttaš ja nuppi lađđasis, galget sáddet ovddalgihtii dieđu eiseválddiide dan birra gos, mo ja goas gáddáibuktin dahje sállaša vuostáiváldin galgá dáhpáhuvvat, makkár dieđut ovddalgihtiidieđáhusas galget leat sállaša birra, ja ahte ovddalgihtiidieđáhus galgá sáddejuvvot dihto áiggi ovdalgo sálaš buktojuvvo gáddái.

§ 40 Geatnegasvuohta sihkkarastit dieđuid sállaša birra
Departemeanta sáhttá láhkaásahusain addit njuolggadusaid dan birra ahte sis, geat bivdet, vuostáiváldet, fievrridit, vurkejit ja buvttadit luđolaš mearraresurssaid dahje gávppašit daiguin, galget leat duođaštusat ja biergasat mat sihkkarastet dárkkisteami dainna hivvodagain, mii vuostáiváldojuvvo, fievrriduvvo, vurkejuvvo, buvttaduvvo, váldojuvvo eret vurken- dahje buvttadansajis dahje dainna gávppašuvvo, ja sii galget geavahit dáid duođaštusaid ja biergasiid. Departemeanta sáhttá maiddái addit njuolggadusaid dan birra mo luđolaš mearraresurssat galget vurkejuvvot.

§ 41 Guorran
Departemeanta sáhttá láhkaásahusain addit njuolggadusaid dan birra ahte sii, geat bivdet, vuostáiváldet, fievrridit, vurkejit, buvttadit luđolaš mearraresurssaid dahje gávppašit daiguin, galget sáhttit duođaštit daid dieđuid mat dárbbašuvvojit vai čađat galgá leat vejolaš guorrat guliid je. ruovttoluotta dakkár sállašii mii lea logahallojuvvon gáddáibuktin- dahje loahppaseattalii.

§ 42 Nuppástusrehkenastinfáktorat
Departemeanta sáhttá láhkaásahusain mearridit daid fáktoriid maiguin rehkenastá man ollu buvttaduvvon dahje gáddáibuktojuvvon sálaš šattašii obbaguollin ja maiguin rehkenastá man ollu guolli galgá deaddit iešguđet buvttadeami maŋŋá.

Bivdofatnasa ja buvttadanrusttega eaiggát ja geavaheaddji leat geatnegahttojuvvon ovttasbargat go Guolástusdirektoráhta háhká mihtidaniskosiid maid vuođul lea vejolaš mearridit nuppástusrehkenastinfáktoriid.

§ 43 Elektrovnnalaš reaidduid ja prográmmagálvvuid geavaheapmi
Departemeanta sáhttá láhkaásahusain mearridit ahte dán kapihttalis namuhuvvon dieđuid registarastin ja sirdin galgá dahkkojuvvot dihto elektrovnnalaš reaidduiguin ja prográmmagálvvuiguin.

Kapihtal 7 Dárkkástus ja gieđaškuššan

§ 44 Guolástusdirektoráhta dárkkistanovddasvástádus
Guolástusdirektoráhta galgá dárkkistit ahte sii geaidda láhka gusto, ollašuhttet daid mearrádusaid, mat leat mearriduvvon dán lágas dahje dán lága vuođul ja eará lágain ja daid eará lágaid vuođul mat gustojit luđolaš mearraresurssaid ohcamii ja bivdimii, gávppašeapmái luđolaš mearraresurssaiguin ja luđolaš mearraresurssaid buvttadeapmái, riikii fievrrideapmái ja olgoriikii fievrrideapmái.

§ 45 Dárkkistanovttasbargu
Sii geat dárkkistuvvojit daid mearrádusaid vuođul mat leat addojuvvon lágas dahje lága vuođul dahje eará lágaid vuođul mat leat namuhuvvon 44. paragráfas, galget ovttasbargat dárkkistaneiseválddiiguin go dárkkisteapmi čađahuvvo, earret eará dainna lágiin ahte sii vástidit go singuin váldojuvvo oktavuohta radio dahje eará gulahallangaskaomiid bokte.

§ 46 Dárkkástusa čađaheapmi
Guolástusdirektoráhta galgá hehttejumi haga ja njuolgga beassat fatnasii čađahit dárkkástusa § 44 vuođul. Seamma láhkai galgá Guolástusdirektoráhta beassat fanaseaiggátkantuvrraide ja guollevuostáiváldinrusttegiidda ja sin buohkaid lusa geat ealáhusoktavuođas hálddašit, fievrridit, vurkejit, buvttadit dahje eara láhkai gieđahallet luđolaš mearraresurssaid, ja dakkár báikkiide gos áššáiguoskevaš dokumeanttat ja dieđut leat gávdnamis. Seammá gusto maiddái sidjiide geat láhkaásahusa vuođul leat geatnegasat addit dieđuid § 22 viđát lađđasa vuođul.

Guolástusdirektoráhta galgá hehttejumi haga ja njuolgga beassat geahčadit buohkaid rehketdoaluid, áššáiguoskevaš dokumeanttaid, áđaid ja dieđuid mat leat namuhuvvon vuosttaš lađđasis.

Son geas lea ovddasvástádus dahje gii ovddasta su geas lea ovddasvástádus, galgá bidjat ovdan ja diktit dárkkisteaddjiid geahčadit áššáiguoskevaš áđaid, áššáiguoskevaš ja rivttes dieđuid ja dokumeanttaid ja duođaštit dáid máŋgosiid. Viidáseappot galgá son suovvat mearkkašumiid čállojuvvot sálašbeaivegirjái, vuostáiváldinjournálii ja sullasaččaide ja vuolláičállit dan dárkkástusraportta mii čállojuvvo. Son geas lea ovddasvástádus dahje gii ovddasta su geas lea ovddasvástádus, sáhttá čállit mearkkašumiid raportii.

Guolástusdirektoráhta sáhttá gohččut bissehit fatnasa, geassit bivdosiid dahje ieš geassit bivdosiid ja daid buddemiid ja bissehit eará doaimmaid mat leat čađahuvvomin fatnasis dahje gáttis. Guolástusdirektoráhta sáhttá viidáseappot gohččut bissehit fievrru. Guolástusdirektoráhta sáhttá plombet bivdosiid ja luđolaš mearraresurssaid vurkensajiid, dokumeanttaid, áššáiguoski dieđuid ja áđaid.

Guolástusdirektoráhta sáhttá čađahit buvttadaniskosiid, rahpat emballášša ja váldit gálvoiskosiid, earret eará ligget galmmihuvvon gálvvu. Jus gálvoeaiggát dahje eará olmmoš šaddá gillát goluid dakkár iskkadeami geažil, de ii sáhte gáibidit goluid buhtaduvvot.

Politiija galgá addit Guolástusdirektoráhtii dárbbašlaš veahki ja suodjalusa dárkkástusa čađaheami oktavuođas.

§ 47 Dárkkisteaddjiid ja dárkojeaddjiid bidjan fatnasii
Dárkkisteaddjit ja dárkojeaddjit sáhttet biddjojuvvot bivdofatnasiidda. Fanas galgá sidjiide guossohit biepmu ja oađđinsaji, ja sii galget nuvttá beassat geavahit gulahallangaskaomiid.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain mearridit 

a)    dárkojeaddji bargamušaid
b)    guđe fanasjoavkkuin ja galle fatnasis galgá leat dárkkisteaddji dahje dárkojeaddji, ja mo fatnasiid galgá válljet
c)    ahte dárkkistan- ja dárkonortnetgoluid, earret eará bálká- ja fievrridangoluid, galget dihto mearriduvvon fanasjoavkku oassálasti fatnasat juogadit dahje erenoamáš diliin eaŋkilfatnasat máksit ollásit dahje muhtumassii
d)    ahte fatnasat, mat eai leat máksán gohččojuvvon dárkkistan- ja dárkongoluid, sáhttet gildojuvvot fas searvamis dákkár ávkkástallamii.

Gáibádusa nuppi lađđasa c bustáva vuođul sáhttá bákkuin mávssihit. 

§ 48 Vuovdinservviid dárkkistandoaibmamušat
Dat vuodinsearvvit maid njuolggadusat leat dohkkehuvvon juovlamánu 14. b. 1951-mannosaš lága nr. 3 vuođul njuoskaguliid gávppašeami birra (njuoskaguollelága vuođul), galget dárkkistit ahte dat mearrádusat mat leat mearriduvvon lágas dahje lága vuođul, čuvvojuvvojit. Dárkkisteapmi galgá ráddjejuvvot daidda dieđuide mat čuvvot lunddolaččat vuovdinsearvvi doaimmas njuoskaguollelága vuođul, erenoamážit galgá dárkkistuvvot ahte bivdojuvvon sálaš ja gáddáibuktojuvvon sálaš dávistit daidda mearrádusaide mat leat mearriduvvon dán lágas dahje dan vuođul. Departemeanta sáhttá gohččut vuovdinorganisašuvnnaid dárkkistit dieđuid daid sállašiid birra, mat eai gula dan vuoigatvuhtii mii vuovdinorganisašuvnnain lea vuosttamuš gávppašeapmái.

Čađahettiin dárkkisteami sáhttá vuovdinsearvi gáibidit beassat hehttejumi haga oasti dahje vuostáiváldi bivdo- dahje fievrridanfatnasiidda ja kantuvrraide, vuorkkáide ja buvttadanrusttegiidda. Seammá gusto go sálaš fievrriduvvo steŋgii dahje meardái dahje dain eret. Dan oktavuođas sáhttá vuovdinsearvi gáibidit beassat hehttejumi haga geahčadit sálašbeaivegirjji, gáddáibuktinjournála, seattaliid ja rehketdoaluid. Departemeanta sáhttá láhkaásahusas bidjat gáibádusaid dasa mo vuovdinsearvi galgá lágidit dárkkástusa.

Sii, guđet dárkkistuvvojit, leat geatnegahttojuvvon ovttasbargat dárkkisteaddjiiguin.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain mearridit dakkár dárkkisteami čađaheami birra, mii lea namuhuvvon dán paragráfas, ja dieđihan- ja dárkkistanrutiinnaid birra.

§ 49 Dieđuid lonohallan dárkkistaneiseválddiid j.e. gaskkas
Guolástus- ja riddodepartemeantta ja Guolástusdirektoráhta bargit sáhttet jávohisvuođabákku hehttejumi haga addit eará dárkkistaneiseválddiide, politiijaide dahje áššečuoččaldahttineiseválddiide dakkár dieđuid mat gullet lunddolaččat sin bargamušaide dán lága vuođul.

Eará dárkkistaneiseválddiid, politiijaid dahje áššečuoččaldahttineiseválddiid bargiid jávohisvuođabággu ii hehtte sin addimis dakkár dieđuid Guolástus- ja riddodepartementii dahje Guolástusdirektoráhtii, mat leat namuhuvvon vuosttaš lađđasis.

Gonagas sáhttá mearridit dárkilet láhkaásahusaid dieđuid lonohallama birra dán paragráfa vuođul.

Kapihtal 8 Doaibmabijut lobihis, dieđitkeahtes ja muddekeahtes guolásteami vuostá

§ 50 Sállaša gáddáibuktingielddus
Departemeanta sáhttá gieldit dakkár luđolaš mearraresurssaid gáddáibuktima mat leat bivdojuvvon dakkár fatnasiiguin mat eai gula Norgii, dahje dakkár fatnasiiguin maid Norgga stáhtalahtut dahje sii geat leat ovttadásis Norgga stáhtalahtuin eai geavat, go

a)    sálaš lea dakkár guollemáddodagas masa lea oktasaš beroštupmi eará stáhtaiguin, ja mii ii hálddašuvvo oktasaččat
b)    sállaša bivdin rihkku sávahahtti ávkkástallan- dahje guolástanmálle, go bivdu mielddisbuktá dohkálaš olleseari badjemearálaš bivdima dahje go bivdu rihkku riikkaidgaskasaš šiehtadusaid
c)    leavgastáhta ii sáhte ávžžuhusa vuođul duođaštit ahte sálaš lea bivdojuvvon dakkár guolástandoaimmas, mii čuovvu sávahahtti ávkkástallan- dahje guolástanmálle, dahje rihkku daid guolástandoaimmaid njuolggadusaid mat leat šiehtaduvvon vieris stáhtain.

§ 51 Doaibmabijut sin vuostá, geat čađahit dahje leat mielde čađaheamen lobihis, dieđitkeahtes ja muddekeahtes guolásteami
Departementa sáhttá mearridit láhkaásahusa

a)    mii gieldá geange buktimis sállaša gáiddái Norgga hámmanii, lástemis sállaša nuppi fatnasii Norgga hámmanis ja buvttadeamis sállaša Norgga hámmanis dakkár fatnasiin mii ii gula Norgii, go fanas lea leamaš mielde dakkár guolásteamis mii čielgasit rihkku sávahahtti ávkkástallan- dahje guolástanmálle, dahje čielgasit rihkku daid guolástannjuolggadusaid mat leat šiehtaduvvon vieris stáhtain
b)    mii gieldá geange buktimis sállaša gáiddái Norgga hámmanii, lástemis sállaša nuppi fatnasii Norgga hámmanis ja buvttadeamis sállaša Norgga hámmanis dakkár fatnasiin mii ii gula Norgii, go son gii eaiggáduššá dahje jođiha fatnasa lea riektesubjeakta mii eará fatnasiin lea leamaš mielde dakkár guolásteamis mii čielgasit rihkku sávahahtti ávkkástallan- dahje guolástanmálle, dahje čielgasit rihkku daid guolástannjuolggadusaid mat leat šiehtaduvvon vieris stáhtain
c)    mii gieldá dakkár fatnasii dahje fatnasis lástema ja boltuma ja mii gieldá geange dasa addimis hámman-, váráiduhttin- ja doarjjabálvalusaid Norgga hámmanis mas lea gielddus dahje oažžu gildosa a dahje b bustáva vuođul
d)    gieldá geange territoriálamearas addimis váráiduhttin- ja doarjjabálvalusaid ja ođđasislástemis dakkár fatnasii dahje fatnasis mas lea gielddus dahje oažžu gildosa a dahje b bustáva vuođul
e)    gieldá geange addimis váráiduhttin- ja doarjjabálvalusaid eará fatnasii dahje fatnasis Norgga fatnasiin dahje eara láhkai, go vuosttamusat namuhuvvon fatnasis lea gielddus dahje oažžu gildosa bustávaid vuođul a rájes d rádjai
f)    gildosa birra bustávaid a rájes e rádjai daidda fatnasiidda mat leat logahallojuvvon regionála guolástushálddahusorganisašuvnnaid listtaide dakkár fanasin, mat doaimmahit lobihis, dieđitkeahtes dahje muddekeahtes bivddu.

Gonagas sáhttá mearridit láhkaásahusa mii gieldá fatnasiid mat eai leat Norgga fatnasat, gč. guolástangieldduslága § 2, boahtimis Norgga siskkit mearraguovlluide, jus eavttut gieldit fatnasa buktimis sállaša gáddái § 50 vuođul dahje dán paragráfa vuosttaš lađđasa bustáva a, b dahje f vuođul, leat ollašuhttojuvvon.

§ 52 Gielddus dakkár doaimma vuostá, mii sáhttá vuoldit hálddašandoaibmabiju
Caggan dihtii lobihis, dieđitkeahtes ja muddekeahtes guolásteami sáhttá departemeanta gieldit dakkár doaimma mii sáhttá leat mielde vuoldimin nationála hálddašandoaibmabijuid ja riikkaidgaskasaš ja regionála guolástushálddašanorganisašuvnnaid doaibmabijuid.

Kapihtal 9 Sálaš mii lea bivdojuvvon dahje vuvdojuvvon lobiheamet

§ 53 Gávppašangielddus
Gildojuvvon lea vuostáiváldit dahje vuovdit sállaša mii lea bivdojuvvon dahje vuvdojuvvon dakkár vugiin mii rihkku dán lága mearrádusaid dahje dán lága vuođul addojuvvon mearrádusaid. Departemeanta sáhttá láhkaásahusain gieldit geange vuostáiváldimis dahje vuovdimis sállaša go dat mearrádusat leat rihkkojuvvon, mat leat mearriduvvon paragráfain 40, 41 ja 52 dahje leat mearriduvvon daid paragráfaid vuođul.

Dattetge lea lohpi vuostáiváldit dahje vuovdit dakkár sállaša go lea dahkkojuvvon mearrádus § 54 vuođul, dahje go Guolástusdirektoráhta dahje vuovdinsearvi lea mieđihan dasa.

§ 54 Sálaš mii lea bivdojuvvon dahje vuvdojuvvon lobiheamet
Sálaš dahje dakkár sállaša árvu, mii lea bivdojuvvon dahje vuvdojuvvon nu ahte dat mearrádusat leat rihkkojuvvon, mat leat mearriduvvon dán lágas dahje dán lága vuođul, dahje oassálastinlága vuođul, addojuvvo guoskevaš vuovdinsearvái, dahje stáhtii jus sálaš ii gula vuovdinsearvvi gávppašanvuoigatvuhtii. Nu lea dilli beroškeahttá das mielddisbuktá go dilálašvuohta ráŋggaštusovddasvástádusa vai ii.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain mearridit njuolggadusaid dasa mo dákkár áššit galget meannuduvvot, mo sállaša árvu galgá mearriduvvot, galget go gáddáibuktingolut buhtaduvvot, ja masa vuovdinsearvvit sáhttet geavahit dáid ruđaid.

Loahpalaš mearrádus lea bággovuovdinvuođđu, ja sállaša árvvu sáhttá bearrat go sálaš vuvdojuvvo. Departemeanta sáhttá addit láhkaásahusa sálašárvvu gaskaboddasaš duogušteami birra.

Kapihtal 10 Divadat, registtar ja geatnegasvuohta addit dieđuid fatnasa jođheami birra
 

§ 55 Dárkkistandivat
Departemeanta sáhttá mearridit láhkaásahusa dárkkistandivada birra.

Dakkár divat sáhttá sisttisdoallat mearrádusaid geatnegasvuođa birra máksit divada, das mo dan galgá bearrat, ja su dieđihangeatnegasvuođa birra gii vuovdá ja gii vuostáiváldá sállaša go dát mearrida loahpalaččat divatgeatnegasvuođa viidodaga.

Divatvealggi sáhttá bákkuin mávssihit.

§ 56 Registtar
Guolástusdirektoráhta sáhttá ásahit registara masa girje, rádjá ja geavaha dieđuid mat leat čohkkejuvvon dán lága gohččuma vuođul dahje gohččuma vuođul mii čuovvu dán lága.

Guolástusdirektoráhta sáhttá viidáseappot, dárkkistanáigumuša dihtii, ásahit registara masa girje, rádjá ja geavaha dieđuid mat leat namuhuvvon vuosttaš lađđasis, ovttas daid dieđuiguin mat leat váldojuvvon eará gálduin.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain mearridit dárkilet njuolggadusaid das mo galgá logahallat dieđuid dákkár registariidda ja mo galgá geavahit daid dieđuid mat registariin leat.

§ 57 Geatnegasvuohta dieđihit fatnasa jođiheami birra
Departemeanta sáhttá láhkaásahusain gáibidit bivdofatnasa eaiggáda dahje geavaheaddji addit Guolástusdirektoráhtii rehketdoaluid ja eará dieđuid fatnasa jođiheami birra.

Kapihtal 11 Bággensáhkku ja rihkkundivat

§ 58 Bággensáhkku
Departemeanta sáhttá addit bággensáhku sihkkarastin dihtii ahte dán lága dahje dán lága vuođul addojuvvon mearrádusat čuvvojuvvojit.

Bággensáhkku lea oktilis sáhkku mii lea fámus dan sierra mearriduvvon áigemeari rájes, mii lea biddjojuvvon gohččosa ollašuhttimii, jus dát áigemearri lea nohkan ii ge gohčus leat ollašuhttojuvvon. Departemeanta sáhttá erenoamáš diliin vuolidit dahje sihkkut čoggojuvvon sáhku.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain addit dárkilet njuolggadusaid bággensáhku mearrideami birra, dan čađaheami birra ja dan birra guđe áigodahkii bággensáhkku galgá gustot, ja mearrádusaid reanttuid ja lassedivada birra jus baggensáhkku ii máksojuvvo máksinbeaivvi.

Bággensáhku sáhttá bearrat sállaša vuovdinsumis vuovdinsearvvi bokte.

§ 59 Láhkarihkkundivat
Departemeanta sáhttá sutnje gii eaktodáhtolaččat dahje váruheamet rihkku dán lága dahje dán lága vuođul addojuvvon mearrádusaid, mávssihit láhkarihkkundivada. Láhkarihkkundivat sáhttá mávssihuvvot mearriduvvon máksomeriid vuođul dahje mearriduvvot juohke ovttaskas áššái. Go divat mearriduvvo, de sáhttá earret eará vuhtiiváldit dan vuoittu dahje dan vejolaš vuoittu maid son, geas lei ovddasvástádus, oaččui go rihkui lága, man duođalaš láhkarihkkun lea, ja daid lassegoluid maid dárkkistandoaibmabidju ja áššemeannudeapmi leat mielddisetbuktán.

Departemeanta sáhttá láhkaásahusain addit dárkilet mearrádusaid láhkarihkkundivada mearrideami birra ja mearrádusaid reanttu ja lassedivada birra jus láhkarihkkundivat ii máksojuvvo máksinbeaivvi.

Loahpalaš mearrádus láhkarihkkundivada birra lea bággovuovdinvuođđu. Láhkarihkkundivada sáhttá maid bearrat sállaša vuovdinsumis vuovdinsearvvi bokte. Duopmostuolut sáhttet árvvoštallat divada sturrodaga.

Láhkarihkkundivada ja ráŋggáštusa 12. kapihttala vuođul ii sáhte geavahit seamma láhkarihkkuma vuostá.

Kapihtal 12 Ráŋggáštusovddasvástádus

§ 60 Muddenmearrádusaid rihkkun
Son gii iešdáhtus dahje váruheamet rihkku daid mearrádusaid mat leat addojuvvon 9., 10. ja 11. paragráfaid goalmmát ja njealját lađđasiin ja 12., 13. ja 14. paragráfain dahje daid vuođul, ráŋggáštuvvo sáhkuin dahje giddagasas čohkkámiin gitta jahkái jus ášši ii gula garraset ráŋggáštusmearrádusaide.

§ 61 Ávkkástallančađaheami ja ortnetdoallama njuolggadusaid rihkkun bivdoguovllus
Son gii iešdáhtus dahje váruheamet rihkku daid mearrádusaid mat leat addojuvvon § 15, 16 nuppi lađđasis, § 18 rájes § 21 rádjai, § 22 vuosttaš ja goalmmát lađđasiin ja § 23 ja § 24, dahje dáid paragráfaid vuođul, ráŋggáštuvvo sáhkuin dahje giddagasain gitta jahkái jus ášši ii gula garraset ráŋggáštusmearrádusaide.

§ 62 Daid njuolggadusaid rihkkun mat galget láhčit dilálašvuođaid čađahit dárkkástusa
Son gii iešdáhtus dahje vvruheamet rihkku daid mearrádusaid mat leat addojuvvon paragráfas 34 ja § 36 rájes § 42 rádjai, dahje dáid paragráfaid vuođul, ráŋggáštuvvo sáhkuin dahje giddagasain gitta jahkái jus ášši ii gula garraset ráŋggáštusmearrádusaide.

§ 63 Dárkkástus- ja gieđaškuššannjuolggadusaid rihkkun
Son gii iešdáhtus dahje váruheamet rihkku daid mearrádusaid mat leat addojuvvon paragráfain 45, 46 vuosttaš láđđasa rájes viđát lađđasa rádjái, § 48 nuppi lađđasis njealját lađđasa rádjai ja § 50 rájes § 53 rádjai, dahje dáid paragráfaid vuođul, ráŋggáštuvvo sáhkuin dahje giddagasain gitta jahkái jus ášši ii gula garraset ráŋggáštusmearrádusaide.

§ 64 Oktasaš mearrádusat ráŋggáštumi birra
Duođalaš láhkarihkkun mii lea dahkkojuvvon groavvát váruheamet dahje iešdáhtus, sáhttá ráŋggáštuvvot giddagasain gitta golmma jahkái. Go árvvoštallojuvvo lea go láhkarihkkun duođalaš, de galgá erenoamážit deattuhuvvot lea go láhkarihkkuma ekonomalaš dahje vejolaš ekonomalaš árvu stuoris, ja lea go láhkarihkkun dáhpáhuvvan systemáhtalaččat ja guhkit áiggi, ja lea go láhkarihkkun dáhpáhuvvan oassin organiserejuvvon doaimmas.

Go ráŋggáštusovddasvástádus § 60 rájes § 63 rádjai sáhttá mearriduvvot gustot fanasjođiheaddjái dakkár dagu ovddas mas fanasveaga eará lahtus lea ovddasvástádus, de vuollásaš bargi sáhttá dušše ráŋggáštuvvot jus son lea iešdáhtus rihkkon mearrádusaid. Go mearriduvvo galgá go vuollásaš bargi ráŋggáštuvvot, de galgá erenoamážit vuhtiiváldit ráŋggáštusa cakkadeaddji váikkuhusa, man duođalaš láhkarihkkun lea, ja oaččui go son ovddu dahje lei go son sáhttit oažžut ovddu láhkarihkkumis.

Jus rihkkumiid, mat leat namuhuvvon § 60 rájes § 63 rádjai, lea olgoriikka fanas dahkan olggobealde mearraterritoria, de ii geavahuvvo giddagasráŋggáštus. Ii ge sáhte dubmet subsidiára giddagassii jus dubmejuvvon sáhkku ii máksojuvvo. Giddagasráŋggáštus sáhttá liikká geavahuvvot jus dat čuovvu soahpamušas vieris riikkain, dahje fanas ii gula mange riikii.

Fanasjođiheaddji sáhttá dohkkehit sáhkkocealkima barggaheaddji ovddas. Barggaheaddji sáhttá maiddái dubmehallat dakkár áššis, mii čuoččaldahttojuvvo fanasjođiheaddji vuostái.

Seamma láhkai ráŋggáštuvvo son gii lea leamaš mielde rihkkumin lága dahje lea geahččalan rihkkut lága.

§ 65 Duogušteapmi
Go rihkku mearrádusaid mat leat namuhuvvon § 60 rájes § 63 rádjai, de sáhttet duoguštit sállaša. Seammá gusto bivdosiidda, biergasiidda, opmodagaide, rusttegiidda dahje fatnasiidda mat leat geavahuvvon láhkarihkkumii. Nu galgá leat beroškeahttá das gii dal leš eaiggát. Biergasa sadjái sáhttá árvu ollásit dahje muhtumassii duoguštuvvot sus gii lea áššálaš dahje sus gean ovddas son lea bargan, dahje eaiggádis.

Sáhttá mearriduvvot ahte pántavuoigatvuohta ja eará vuoigatvuođat biergasiidda mat leat duoguštuvvon, ollásit dahje muhtumassii sihkkojuvvojit. Miessemánu 22. b. 1902-mannosaš lága nr. 10 Riikkavuložiid dábálaš ráŋggáštuslága (ráŋggáštuslága) § 37 c mearrádusat gustojit seamma láhkai.

Go lobálaš ja lobihis sállašat leat seaguhuvvon, de sáhttá olles sálaš duoguštuvvot.

Kapihtal 13 Oppalaš mearrádusat ja fápmuibidjan

§ 66 Mearradutkan ja geavatlaš bivddusgeahččaleamit
Vai lea vejolaš čađahit mearradutkama dahje geavatlaš iskkadallamiid bivdosiid, bivdovugiid dahje sullasaččaid ovddideami várás, sáhttá Guolástusdirektoráhta spiehkastit dain mearrádusain, mat leat mearriduvvon lágas dahje lága vuođul dahje eará guolástuslágain dahje daid vuođul. Lága eará mearrádusat gustojit dan mielde go dat heivejit.

Departemeanta sáhttá mearridit maid mearkkašit mearradutkan ja geavatlaš iskkadallanat bivdosiid, bivdovugiid dahje sullasaččaid ovddideami oktavuođas.

§ 67 Láhkaásahusat
Departemeanta sáhttá addit láhkaásahusaid lága čađaheami várás. Láhkaásahusat mat leat addojuvvon lága vuođul, sáhttet mearriduvvot iešguđet láhkai

a)    fanas- ja bivddusjoavkkuide
b)    guovlluide, šlájaide ja jagiáiggiide
c)    doaibmašlájaide. 

§ 68 Láhkaásahusat mearraguolástanlága je. vuođul
Láhkaásahusat mat leat mearriduvvon geassemánu 3. b. 1983-mannosaš lága nr. 40 vuođul mearraguolásteami (mearraguolástanlága) jna. birra ja geassemánu 24. b. 1994-mannosaš lága nr. 34 vuođul logahallama birra njuoskaguliid jna. vuosttaš oastin, gustojit maiddái maŋŋágo láhka lea biddjojuvvon fápmui. Láhkaásahusat mat leat mearriduvvon dán lága vuođul, sáhttet dattetge fámuhuhttit láhkaásahusaid dáid lágaid vuođul go dat čielgasit dan nannejit.

§ 69 Fápmuibidjan
Láhka gusto dan áiggi rájes maid Gonagas mearrida. Seamma áiggi rájes fámuhuhttojuvvo geassemánu 3. b. 1983-mannosaš láhka nr. 40 mearraguolásteami jna. birra. Gonagas sáhttá fápmuibidjat iešguđet mearrádusaid iešguđet áigái ja seamma láhkai fámuhuhttit mearraguolástanlága iešguđet mearrádusaid iešguđet áigái. Dan áiggi rájes go § 38 biddjojuvvo fápmui, fámuhuhttojuvvo geassemánu 24. b. 1994-mannosaš láhka nr. 34 logahallama birra njuoskaguliid jna. vuosttaš oastin.

§ 70 Rievdadusat eará lágain
Dan áiggi rájes go láhka biddjojuvvo fápmui, dahkkojuvvojit čuovvovaš rievdadusat eará lágain:

1. Juovlamánu 14. b. 1951-mannosaš lágas nr. 3 njuoskaguliid gávppašeami birra dahkkojuvvojit čuovvovaš rievdadusat:

Ođđa § 1 goalmmát lađas galgá čuodjat ná:

Gonagas sáhttá mearridit ahte láhka galgá gustot maiddái eará luđolaš mearraresurssaide. 

Ođđa § 7 nubbi ja goalmmát lađđasat galget čuodjat ná:

Dakkár dárkkástusa oktavuođas nu mo namuhuvvon vuosttaš lađđasis, sáhttá vuovdinorganisašuvdna gáibidit hehttejumi haga beassat ávkkástallan- dahje fievrridanfatnasii ja oasti dahje vuostáiváldi kantuvrii, rádjosii ja buvttadanrusttegii. Seammá gusto go sálaš sirdojuvvo steaŋggas dahje mearddis steŋgii dahje meardái. Dan oktavuođas sáhttá vuovdinorganisašuvdna gáibidit hehttejumi haga beassat geahčadit sálašbeaivegirjji, gáddáibuktinjournála, seattaliid ja reahketdoalu. Departemeanta sáhttá láhkaásahusas bidjat gáibádusaid dasa mo vuovdinorganisašuvnnat lágidit dákkár dárkkisteami. 

Sii geaidda nubbi lađas gusto, leat geatnegahttojuvvon ovttasbargat dárkkisteaddjiiguin. 

§ 7 nubbi lađas šaddá ođđa njealját lađasin. 

5. Miessemánu 15. b. 1992-mannosaš lágas nr. 47 luossa- ja sáivaguollebivddu jna. birra dahkkojuvvojit čuovvovaš rievdadusat:

§ 2 galgá čuodjat ná:

Láhka gusto anadroma luossaguliide ja sáivaguliide Norgga nannámis. Láhka gusto maiddái anadroma luossaguliide mat leat Norgga siskkit mearraguovlluin, Norgga territoriála mearraguovlluin ja Norgga ekonomalaš avádagas Norgga nannáma olggobealde. xx lága § 4 goalmmát lađas gusto seamma láhkai.

Láhka gusto mearraguliid bivdimii go dat boahtá ovdan mearrádusain.

Gonagas sáhttá mearridit ahte láhka galgá gustot Svalbárdda eanaterritoriai, siskkit mearraguovlluide ja territoriála mearraguovlluide.

Dát láhka gusto daid ráddjejumiiguin mat čuvvot álmotrievttis dahje soahpamušas vieris stáhtain. Go šiehtadusat vieris stáhtain dahje riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat dan dahket dárbbašlažžan, de sáhttá Gonagas addit njuolggadusaid daid mearrádusaid hehttejumi haga, mat leat addojuvvon dán lágas dahje dán lága vuođul.

8. Njukčamánu 26. b. 1999-mannosaš lágas nr. 15 vuoigatvuođa birra beassat guolástit ja bivdit, dahkkojuvvojit čuovvovaš rievdadusat:

§ 2 galgá čuodjat ná:

Láhka mudde lobi beassat ealáhussan guolástit ja bivdit ja eara láhkai ávkkástallat luđolaš mearraresurssaiguin dakkár fatnasiiguin mat adnojuvvojit leat Norgga fanasin mearralága njuolggadusaid vuođul mat leat § 1 rájes § 4 rádjai ja fatnasiiguin maid dakkár olgoriikalaččat mat ásset Norggas, eaiggáduššet go fatnasa stuorámus guhkkodat lea uhcit go 15 mehtera. Fatnasat mat adnojuvvojit leat Norgga fanasin mearralága § 1 goalmmát lađđasa vuođul, eai adnojuvvo leat Norgga fanasin dán lága vuođul, muđuid go fatnasa eaiggáduššá dakkár olmmoš mii ássá Norggas ja fatnasa stuorámus guhkkodat lea uhcit go 15 mehtera.

§ 3 galgá čuodjat ná:

Guolásteapmi ja bivdu leat ealáhusdoaimmat go guoskevaš fidnobargis lea guolásteapmi dahje bivdu áidna ealáhus dahje lotnolasat eará ealáhusain. Ealáhusguolásteapmái ja -bivdui gullá maiddái earalágan ge ávkkástallan luđolaš mearraresurssaiguin masa fanas geavahuvvo.

Dieđalaš iskkadallamat dahje geavatlaš guolleiskkadallamat mat čađahuvvojit Guolástusdirektoráhta mieđihemiin, gč. xx lága luđolaš mearraresurssaid hálddašeami birra § 66, eai adnojuvvo ealáhusguolásteapmin ja -bivdun dán lága vuođul.

Gonagas sáhttá láhkaásahusain addit dárkilet mearrádusaid dan birra goas guolásteapmi ja bivdu adnojuvvojit ealáhusdoaibman, dás maiddái njuolggadusaid dienasgáibádusaid birra guolásteami ja bivddu oktavuođas.

§ 4 goalmmát lađas galgá čuodjat ná:

Ealáhuslohpi addá dušše vuoigatvuođa guolástit dahje bivdit daid mearrádusaid vuođul mat áiggis áigái leat mearriduvvon xx lágas luđolaš mearraresurssaid hálddašeami birra dahje dán lágas dahje dáid lágaid vuođul.

9. Geassemánu 17. b. 2005-mannosaš lágas nr. 79 akvakultuvrra birra dahkkojuvvojit čuovvovaš rievdadusat:

§ 17 nubbi lađas galgá čuodjat ná:

Departemeanta sáhttá bođumearrádusain dahje láhkaásahusain muddet iešguđet šlája sálašhivvodaga ja gárgidanguliid bivdima bivdinsajis beroškeahttá mearrádusain xx lágas luđolaš mearraresurssaid hálddašeami birra.