Ohcan

– Mis lea leamaš beare unnán fuomášupmi dilálašvuođaide main lea mearkkašupmi sámi álbmoga dearvvašvuhtii ja eallinkvalitehtii

Lágideaddji: Dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Ingvild Kjerkol

Stáhtabušeahtta 2024: Suodjalusbušeahtta nannejuvvo gáibideaddji áiggis

Ráđđehusa 2024 suodjalusbušeahttaevttohus ovddida nationála suodjalannávccaid ja nanne gearggusvuođa go Eurohpás lea soahteáigi. Seammás dat čuovvula Norgga geatnegasvuođaid NATO ektui ja čájeha solidaritehta Ukrainain.

Stáhtabušeahtta 2024: Nationálabušeahta 2024 váldologut

Ruhtadandepartemeanta almmuha muhtin váldologuid ovdal go Nationálabušeahtta 2024 ovdanbuktojuvvo diibmu 09:00, vai buohkat besset árvvoštallat makronekonomalaš loguid mat sáhttet leat sensitiiva gálvomárkana ektui. Dárkilet meroštallamat

Stáhtabušeahtta 2024: Kultur- ja dásseárvobušeahtta stuorru sakka

Ráđđehus evttoha 24,5 miljárdda ruvdnosaš juolludusa Kultur- ja dásseárvodepartemeantta bušeahta badjel. Dát lea sullii 1,2 miljárdda ruvnno lassáneapmi 2023 rájes.

Stáhtabušeahtta 2024: Ráđđehus nanne psyhkalaš dearvvašvuođa ja gárrendillesuorggi barggu 360 miljovnna kruvnnuin

Ráđđehus nanne psyhkalaš dearvvašvuođa ja gárrendillesuorggi barggu 360 miljovnna kruvnnuin. 250 miljovdna galgá mannat bargui mii ovddida eanebuidda vejolašvuođa vásihit buori psyhkalaš dearvvašvuođa ja eallinkvalitehta. Dasa lassin árvaluvvo ahte

Njoammuneastadanbijut heaittihuvvojit lávvardaga guovvamánu 12.beaivve 2022

Ráđđehus heaittiha covid-19-láhkaásahusas nannejuvvon ráddjehusaid, maiddái njálbmesuodjegáibádusa, mehter gaskka ja isolašuvdnageatnegasvuođa go lea buozas. Mii bisuhat muhtun ráddjehusaid mat gusket Svalbárdii. Rievdadusat bohtet fápmui dii. 10.00

Norga lasiha doarjaga Ukrainai ja addá militeara biergasiid

Ráđđehus doarju Ukraina guvttiin miljárddain kruvnnuin humaniteara doarjjan, ja addá militeara reaidduid, nu mo suodjegahpiriid ja suodjeveasttaid riikii, mii dál gillá soađis. Ráđđehus maid searvá EU sankšuvnnaide ja geassá oljofoandda eret Ruoššas.

Norgga ođđa árgabeaivi

Norgga ekonomiijain manná hui bures. Njoammunráddjehusat leat loahpahuvvon, ja mii leat geargga geargga pandemiijain. Ekonomiija buorrána sakka, ja bargguhisvuohta lea unnán. Seammás váilot bargit ja lassáneaddji bálká- ja haddestuorrun. Ukraina

Ovdanbukte dán jagáš áittaárvvoštallamiid

Odne ovdanbukte Vákšunbálvalus (Etterretningstjenesten), Politiijaid sihkkarvuođabálvalus (Politiets sikkerhetshetstjeneste) ja Nationála sihkkarvuođaeiseváldi (Nasjonal sikkerhetsmyndighet) rabas áitta- ja várraárvvoštallamiiddis jagi 2022 várás.

Ráđđehus lávdada dorvobáikeohcciid registrerema Ukraina soađi oktavuođas

Go jo Ukrainas leat báhtaran nu ollu olbmot Eurohpái, ráđđehus ásaha dál eanet sajiid, main dorvobáikeohccit sáhttet registreret iežaset. Nu šaddá ukrainalaččaide álkibun ohcat dorvobáikki doppe gos sii leat.

OECD Norgga birra: Buoret ekonomalaš ovdáneapmi ja hástalusat ruhtadanpolitihkas

OECD almmuhii odne iežas guovttejahkásaš raportta Norgga ekonomalaš dili birra, mii sisttisdoallá rávvagiid das mo ráđđehus berre dustet dehálaš hástalusaid boahttevaš jagiid. Raporttas čájehuvvo ahte norgga ekonomiija lea ovdánan hui bures

Eanaš oahpaheaddjit ja buohccedivššárat ásaiduvvet ruovttufylkii maŋŋil go oahpuin leat geargan

SSB ođđa raporta čájeha, ahte sii geat válde mánáidgárdeoahpaheaddjit, oahpaheaddji-, buohccedivššár- ja sosiálabargioahpu eanebut go earát válljejedje čađahit oahpuset ruovttufylkkas, ja ásaiduvve dohko maŋŋil go oahpu ledje čađahan. Gáiddus

Gaskaboddasaš kollektiiva suodji Ukraina báhtareddjiide

Ráđđehus lea odne bidjan fápmui ortnega, man mielde Ukrainas báhtui bággehallan olbmuide sáhttet addit kollektiiva suoji jahkái. Ortnegii gullet Ukraina stáhtaborgárat, geat leat orron Ukrainas dassáigo soahti buollái. Ohccit fertejit čájehit

Olbmot geain lea covid- 19 njoammudávda sáhttet leat mielčuovvut riegádahttimis ja galledit duohta buhcciid

Olbmot geain lea covid-19 njoammudávda sáhttet leat mielčuovvut ja galledit duohta buohcci oapmahaččaid geat leat veallamin. Eaktuduvvo ahte galledeapmi čađahuvvo njoammunfágalaš dohkálaš vuogi mielde ja šiehtaduvvo ossodagain.

Ráđđehus cealká ahte eksámenat eai lágiduvvo

Ráđđehus lea cealkán, ahte eanaš dán giđa dábálaš oahppieksámeniin vuođđo- ja joatkkaskuvllas eai lágiduvvo.

Læhkoe Saemiej åålmegebiejjine / Vuorbbe Sámij álmmukbiejvijn / Lihkku Sámi álbmotbeivviin

Saemiej åålmegebiejjiem voestes aejkien jaepien 1993 heevehtamme, mojhtesinie dan voestes saemien rïjhketjåanghkoen bïjre mij lij Tråantesne jaepien 1917. Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente saemiej åålmegebiejjiem jïh saemien kultuvrem jïh

Ovttamielalašvuohta Boazodoallošiehtadusa 2025/2026 ektui / Sïemesvoete orre Båatsoelatjkoen bïjre jaepide 2025/2026

Stáhta Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta bokte ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) leat odne soahpan Boazodoallošiehtadusa 2025/2026. Šiehtadusa rámma lea 250 miljon ruvnno, 25 miljon ruvdnosaš lassáneapmi dálá šiehtadusa ektui.

Rahpansárdni bohccobiergokonferánssas 2024

Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta stáhtačálli rahpansárdni dán jagi bohccobiergokonferánssas Romssas.

Lágideaddji: Stáhtačálli Wenche Westberg

Smååhkoe doedteristie påaski gaskebiejjiebeapmose

Påaskh leah tïjje aerpievuekiejgujmie, jïh mij lea badth vielie aerpievuekien mietie, goh bovtsenbearkojne murriedidh guhkies tjoejkemen mænngan bijjene vaeresne? Bovtsenbearkoe jolle kvaliteeteste jïh sjïere smååhkeste beagkoes, jïh vihkeles bielie

Stáhta fálaldat boazodoallošiehtadussii

Stáhta fálaldat jagi 2025/2026 šiehtadussii almmuhuvvui odne. Fálaldaga rámma lea 237 miljovnna ruvnno, 12 miljovnna ruvnno lassáneapmi dálá šiehtadusas.