Ohcan

Sisriikkaossodat

Ossodat veahkeha stáhtaministara, ráđđehusráđi ja sadjásaš ráđđehusráđi ovttastahttit ráđđehusa bargguid.

Ekspedišuvdnahoavda Stig Økland

Stáhtaministara kantuvrra gulahallansekšuvdna

Gulahallanhoavda, gii lea ráđđehusráđi vuollásaš, jođiha gulahallansekšuvnna. Sekšuvdna bargá lahkalagaid politihkalaš jođihangottiin, erenoamážit stáhtačálli gii vástida preassaáššiid. Gulahallanhoavda doaibmá dárbbu mielde preassagulahallin

Informašuvdnahoavda Anne Kristin Hjukse

Regionálapolitihkalaš ossodat

Regionálapolitihkalaš ossodaga ovddasvástádus lea čuovvolit ráđđehusa regionála- ja guovllupolitihka.

Ekspedišuvdnahoavda Anne Karin Hamre

Eaiggáduššanossodat

Eaiggáduššanossodat hálddaša dan 24 oasussearvvi main stáhtas lea oamasteapmi. Ossodat lea organiserejuvvon nu ahte galgá sáhttit hálddašit sihke doaibmi oasusoamasteami ja seammás maid áimmahuššat gáibádusaid mat leat departemeantta

Hálldahussodat

Ossodagas leat njeallje sekšuvnna (Bušeahttasekšuvdna, Dokumentašuvdna- ja IT-sekšuvdna, Organisašuvdnasekšuvdna ja Bargiidsekšuvdna): Ossodagaid bargui gullá earret eará bálddalastit Ruhtadandepartemeantta fágabušeahta, dokumentašuvdna ja

Ekonomiijaossodat

Goziha ja guorahallá ekonomiija ovdáneami. Ossodaga ovddasvástádus lea bálddalastit ekonomiijapolitihka, maiddái ruhtadanpolitihka, gieldaekonomiija ja ruhtapolitihka. Ekonomiijaossodat bálddalastá nationálabušeahttabarggu. Ossodat ráhkada

Ekspedišuvdnahoavda Amund Holmsen

Energiija- ja čáhceresursaossodat (EČ)

Energiija- ja čáhceresursaossodat galgá ovddasvástidit departemeantta energiijaresurssaid hálddašeami riikkas ja eanaš oasi čázádathálddašeami.

Ekspedišuvdnahoavda Torhild H. Martinsen

Oljo- ja gássaossodat (OG)

Oljo- ja gássaossodat galgá vástidit buot bohkanguovlluid oljo- ja gássadoaimmaid mat gullet departemeantta ovddasvástádussuorgái.

Ekspedišuvdnahoavda Lars Erik Aamot

Dálkkádat, industriija ja teknologiija ossodat (DIT)

DIT galgá ovddidit guoddevaš árvoháhkama ja gilvonávcca buriid rámmaeavttuid bokte dainna ulbmiliin ahte nannet energiijaealáhusa innovašuvdnagálgga, gealboovdánahttima ja internašunaliserema. DIT áigu nannet ovttasbarggu suorggi aktevrraid gaskka.

Ekspedišuvdnahoavda Kristin Myskja

Sámegiella ja giellateknologiija

Vai sámegielat sáhttet eallit ja leat aktiiva gielat, de fertejit gielat sáhttit geavahuvvot árgabeaivválaš oktavuođain. Sámi giellateknologiijain ovddidit, ahte sámegiela geavaheaddjit besset geavahit reaidduid, mat álkidahttet sámegiela geavaheami

Davviriikkalaš sámi ovttasbargu

Maŋŋágo Davviriikkaid sámi- ja boazodoalloáššiid ovttasbargoorgána ásahuvvui Gonagaslaš resolušuvnnain 1964, lea Norggas, Ruoŧas ja Suomas leamaš sámi áššiin ovttasbargu máŋgga dásis.

ONa álgoálbmotáššiid bistevaš fora

ONa álgoálbmotáššiid bistevaš fora lea ONa ekonomalaš ja sosiála ráđi (ECOSOCa) ráđđeaddi orgána. Fora galgá addit ráđiid ja rávvagiid áššiin mat gusket máilmmi álgoálbmogiid ekonomalaš ja sosiála ovdáneapmái, kultuvrii, oahpahussii, dearvvasvuhtii

Gollegiella – Davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmi geigejuvvo čakčat 2012

Gollegiella lea davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmi maid Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámeministarat ja sámediggepresideanttat leat ásahan. Gollegiella mearkkaša dárogillii "gullspråk" ja dat juhkkojuvvo ovttaskas olbmuide, joavkkuide, organisašuvnnaide

Riikaantikvára

Riikaantikvára lea kulturmuitohálddašeami direktoráhtta ja Dálkkádat- ja birasgáhttendepartemeantta rávvejeaddji ja čađaheaddji fágaásahus kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddašeamis.

Neahttasiidu: http://www.ra.no/

Norgga Polarinstituhtta

Norgga Polarinstituhtta (NP) lea guovddáš stádaásahus mii kárte ja čađaha geavatlaš ja dieđalaš iskkademiid polarguovlluin, ja dat lea maid fágalaš ja strategalaš ráđđeaddi guovddáš hálddahussii polarjearaldagain.

Neahttasiidu: http://www.npolar.no/

Direktoráhta birra

Suoidnemánu 1. beaivvi rájes lea Luondduhálddašandirektoráhtta ja Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta ovttastahttojuvvon ja ođđa namman lea Birasdirektoráhtta. Ođđa direktoráhtta váldá badjelasas doaimmaid ja ovddasvástádusa mat ovdal gulle dán

Neahttasiidu: https://www.miljodirektoratet.no/samegiella/

Historjá

Stáhtaministara kantuvrras lea ovddasvástádus doaimmahit guovddáš čállingoddebargguid mat leat dahkkojuvvon čađat gaskka dan rájis go loahpahuvvui dánska-norgga riika dálvet 1814. Barggut leat earret eará doaibmat Stáhtaráđi čállin, ja veahkehit

Vaššicealkámušat ja neahttagivssideapmi

Ii oktage olmmoš galgga vásihit, vaši ii ge givssideami earret eará oskku, liikeivnni, čearddalašvuođa, sohkabeali, seksuála soju, sohkabealidentitehta dahje sohkabealdovddaheami dihte. Vaššicealkámušat ja neahttagivssideapmi sáhttet čuohcat

Spealloruđaid juogadeapmi valáštallanulbmiliidda (Váldojuogadeapmi)

Norsk Tipping speallobadjebáza juhkkojuvvo ná: Álggos juhkkojuvvo 6,4 proseanta dearvvašvuođa- ja návccaiduhttinulbmiliidda. Dasto juhkkojuvvo loahppa badjebáza 64 proseanttain valáštallanulbmiliidda, 18 proseanta kulturulbmiliidda ja 18 proseanta

Duopmostuolut, riidduidčoavdinráđit ja soabatráđit

Duopmostuolut, riidduidčoavdinráđit ja soabatráđit leat norgga riektevuogádaga váldoásahusat. Sihke riidduidčoavdinráđđi ja soabatráđđi geahččaleaba áššiid čoavdit soabadeami bokte, nu ahte áššit eai dárbbaš ovddiduvvot duopmostullui.