Dárkilet mudden gávdno bioteknologiijalágas (lovdata.no) ja biobáŋkolágas (lovdata.no).

Dušše olbmot

Bioteknologiijaláhka mudde dušše bioteknologiija humánamedisiinnalaš geavaheami. Dasa gullet:

  • Veahkkesahkkehus
  • preimplantašuvdnadiagnostihkka (sahkkehuvvon moniid genehtalaš iskkadeamit)
  • Sahkkehuvvon moniid dutkan
  • Klonengielddus
  • Ohkediagnostihkka
  • Ohkegođđosa geavaheapmi
  • Genehtalaš iskkadeamit riegádan mánáin
  • genaterapiija

Buohkaide sadji 

Bioteknologiijalága ulbmilparagráfa nanne ahte bioteknologiija medisiinnalaš geavaheapmi galgá leat ávkin olbmuide dakkár servodagas gos buohkaide lea sadji.

Dat galgá dáhpáhuvvat olmmošárvvu, olmmošrivttiid ja persovnnalaš integritehta doahttaleami vuođđojurdaga mielde, ja nu ahte ii leat vealaheapmi árbeláhtuid geažil. Vuođđun leat etihkalaš norpmat mat leat čadnon min oarjemáilmmi kulturárbái.

Dearvvašvuođadirektoráhtta galgá dohkkehit bioteknologalaš doaimma. Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas lea maid ovddasvástádus genateknologiijalága (lovdata.no) klonennjuolggadusaide, ja genaváiduduvvon organismmaide laboratoriain ja rusttegiin.

Bioteknologiijaráđđi

Bioteknologiijaráđđi (bioteknologiradet.no) lea iešheanalaš, ráđđeaddi orgána maid ráđđehus nammada. Bioteknologiijaráđđi lea maiddái gulaskuddanásahus Norgga eiseválddiide áššiin mat gusket ođđaáigásaš bioteknologiijai.

Ráđđi galgá fuolahit diehtojuohkima álbmogii ja hálddašeapmái, ja ovddidit digaštallama ođđaáigásaš bioteknologiija geavaheami etihkalaš ja servodatlaš váikkuhusaid birra.