Lága ulbmil lea sihkkarastit ahte bioteknologiija medisiinnalaš geavaheapmi šaddá olbmuide ávkin dakkár servodagas gos lea buohkaide sadji.

Dat galgá dáhpáhuvvat olmmošárvvu, olmmošrivttiid ja persovnnalaš integritehta doahttaleami vuođđojurdaga mielde, ja nu ahte ii leat vealaheapmi árbeláhtuid geažil. Lága vuođđun leat ehtalaš norpmat mat leat čadnon min oarjemáilmmi kulturárbái.

Veahkkesahkkehus

Veahkkesahkkehus lea medisiinnalaš dikšun mii galgá veahkehit nissonolbmo šaddat áhpeheapmin eará ládje go anašemiin. Dikšumis inseminerejuvvo guoimmi dahje siepmanaddi siepman. 

Sáhttá maid leat sahkkehus olggobeale rupmaša. Dat mearkkaša nissonolbmo iežas monni dahje monnedonora sahkkehuvvo olggobealde rupmaša ovdal go biddjo fas ruovttoluotta.

Veahkkesahkkehus fállojuvvo náitalanolbmuide, ovttasorruide ja ovttaskas nissonolbmuide.

Preimplantašuvdnadiagnostihkka (genatesten sahkkehuvvon monis)

Preimplantašuvdnadiagnostihkka lea genehtalaš iskan sahkkehuvvon monis ovdal go dat biddjo nissonolbmo mánágoahtái. Dikšun fállojuvvo páraide geain lea alla riska oažžut mánáid geain lea duođalaš árbedávda.

Lotnolagaid reimplantašuvdnadiagnostihkain sáhttá nai iskat sahkkehuvvon moni gođustiippa.  Dát dahkko vai sáhttá válljet eret ja bidjat sisa sahkkehuvvon moni mainna sáhttá oažžut máná sullasaš gođustiippain go viellja/oabbá mas lea duođalaš dávda. Mánná sáhttá dalle leat  máttasealladonora oabbái/villjii.

Klonengielddus

Bioteknologiija lága mielde lea gildojuvvon klonet olbmo. Lea maiddái gildojuvvon dutkat seallalinnjáid mat leat ráhkaduvvon klonejuvvon olmmošogis(embryos).

Doaba klonen siskkilda iešguđet teknihkat ráhkadit árbbalaš seammalágan kopiijaid.

Ohkediagnostihkka

Ohkediagnostihkas iskojuvvo ohki dahje áhpehis nissonolmmoš vai oažžu dieđuid ogi genehtalaš iešvuođain, dahje fuobmán dihte ogis vejolaš buozalmasvuođaid dahje ovdánanspiehkastemiid.

Ohkediagnostihka metodat leat nugo ultrajietnaiskkadeamit, NIPT, vuossamáttaiskkus ja váhpeiskkus.

Ultrajietna árrat áhpehisvuođas (11. vahkkus 14. vahkkui) fállojuvvo buot áhpehis nissonolbmuide. Ohkediagnostihkka fállojuvvo maiddái áhpehis nissonolbmuide jus nissonolmmoš ieš dahje su guoibmi ovdal leaba ožžon máná duođalaš dávddain dahje ovdánanspiehkastagain.

Genehtalaš iskkadeamit riegádan mánáin

Genehtalaš iskkadeapmi addá dieđuid olbmo árbeiešvuođain, earret eará go analysa dahká árbeávdnasiin. Prediktiiva ja presymptomáhtalaš genehtalaš iskkadeamit sáhttet muitalit juoidá dan birra man stuora riska olbmos lea oažžut buozalmasvuođa boahtteáiggis.

Genehtalaš iskkadeamit sohkadávddaid birra muitalit juoidá lea go olbmos sohkadávdasuodjalus, mii easkka boahtá ovdan maŋit sohkabuolvvain. Prediktiiva ja presymptomáhtalaš genetihkalaš iskkademiin ja genetihkalaš iskkademiin, jus olbmos leat dát árbeiešvuođat, de berre addit heivehuvvon genetihkalaš bagadallama. Dakkár iskkademiid ii galgga dábálaččat dahkat mánáin vuollel 16 jagi.

Vai garvá boasttugeavaheami boahtteáiggi buozalmasvuođa riskka dieđuin, de ovdamearkka dihte eai galgga dáhkádusfitnodagat ja bargoaddit beassat prediktiiva genehtalaš dieđuide.  

Genaterapiija

Genaterapiija lea medisiinnalaš dikšun mas genehtalaš ávdnasat sirdojuvvojit humána seallaide.

Genaterapiija sáhttá dušše atnit dálkkodit dahje hehttet ahte buozalmasvuohta čuožžila.