Dáiddárekonomiija

Kultur- ja dásseárvodepartemeantta bargu nannet dáiddáriid doaimmaid ja ekonomiija fátmmasta iešguđetlágan dáiddárpolitihkalaš gaskaomiid. Mihttomearri lea sihkkarastit máŋggabealat dáiddaeallima ja maiddái dáiddáriid bargoeavttuid.

Dušše unna oasáš dáiddáriin barget bistevaš virggiin ja riikkas muđui barget sullii 70-80 proseantta dáiddára luođubargin ja iehčanas ealáhusdoallin. Danne biddjojuvvo erenoamáš deaddu nu gohčoduvvon friddja suorgái.

Guokte mávssolaš joavkku leat juridihkalaš ja ruđalaš gaskaoamit. Stáhta sihkkarastá láhkaaddin dáiddáriid dahkkivuoigatvuođa ja buhtadusa dáidaga geavaheamis. Stáhta fuolaha sisaoastinortnega bokte sisaboađuid dáiddáriidda, ja doarjagiid ja doarjjaortnegiid bokte stáhta váikkuha dasa ahte iešguđetlágan dáiddaduojit ráhkaduvvojit ja leat olámuttus álbmogii.

Stáhta dáiddárstipeanddat ja dáiddáriid dáhkiduvvon sisaboađut

Stáhta dáiddárstipeanddat ja dáiddáriid dáhkiduvvon sisaboađut leat mávssoleamos gaskaoamit, maiguin veahkehit dáiddáriid beassat johtui dáiddabargguin ja maiguin movttiidahttet ovddidit máŋggabealat ja ođđabuvttadeaddji dáiddaeallima ja dáiddabuvttadeami.

Dáiddárstipeanddaide gullet bargostipeanddat, nuorat/aiddo álgán dáiddáriid bargostipeanddat, eará ulbmiliid stipeanddat (diversestipend) ja áiddo oahpu váldán dáiddáriid eará ulbmiliid stipeanddat, guhká bargan dáiddáriid ja seniordáiddáriid stipeanddat, iešguđetlágan unnit stipeanddat dáhkiduvvon boađuid lassin mat dađis heaittihuvvojit. Jagi 2020 juolluduvvui 249 miljovnna ruvnno Stáhta dáiddárstipeandaortnega bokte.  Čállingoddin doaibmá Norgga kulturráđđi. 

Stáhta buhtadusat

Dahkkivuoigatvuođaide guoski buhtadusortnegat leat vuođuštuvvon vuoigŋadaguslágas. Dan lassin lea muhtun surggiin dahkkon sierra buhtadusšiehtadusat vuoigatvuođavuođđuduvvon sierralágaide dahje šiehtadusaide. Gávdnojit sihke oktagaslaš ja kollektiiva buhtadusortnegat maid organisašuvnnat, foanddat ja doaibmasuorggit hálddašit. Jagi 2018 máksojuvvojedje buhtadusat oktiibuot 343 miljovnna ruvnnu ovddas.  

Viiddis gaskaoapmeapparáhta

Lassin stipeanda- ja buhtadusortnegiidda juolluduvvo njuolggodoarjja ovttaskas dáiddáriidda eará ortnegiid bokte, earret eará Norsk Kulturråd, Fond for lyd og bilde ja Fond for utøvende kunstnere

Stáhta sihkkarastá dáiddáriid bargovejolašvuođaid ja dáiddabuvttadeami, earret eará juolluduvvo stáhta doarjja orkeastariidda, lávdedáiddaásahusaide ja čájáhusbáikkiide, ja maiddái Dáidda almmolaš lanjain (Kunst i offentlige rom, KORO) ja Kulturásahus – Kultuvrralaš skuvlalávka.  Dáiddárat ožžot doarjaga gaskariikkalaš bargui earret eará čuovvovaš ásahusain: DogAMusic NorwayNORLANorsk filminstituttNorwegian CraftsOffice for Contemporary Art ja Danse- og Teatersentrum.

Kultur- ja dásseárvodepartemeanta lea maŋimuš jagiid nannen ja beavttálmahttán dáiddapolitihkalaš gaskaoapmeapparáhta mii galgá fuolahit doaimmaid mat buoridit dáiddáriid sisaboađuid ja nannet dáiddáriid doarjjaapparáhta.    

Áigeguovdilis dokumeanttat

Departemeanta álggahii čielggadanbarggu dáiddárekonomiija birra, mas Vigdis Moe Skarsten lei jođiheaddji. Raporta  Kunstens autonomi og kunstens økonomi geigejuvvui Kulturdepartementii jagi 2015.

Dieđ.  St. 8 (2018-2019) Kulturens kraft čujuha boahttevaš kulturpolitihkalaš hástalusaide servodaga rievdadusaid ja ovdáneami geažil. Kulturdieđáhusa viidáset čuovvoleapmái Kulturdepartemeanta álggahii moanat sierrafágalaš stuoradiggedieđáhusaid ja strategiijaid, earret eará dáiddárdieđáhusa.

Stuoradiggedieđáhus dáiddárpolitihka birra galggai plána mielde ovddiduvvot Stuoradiggái 1.jahkenjealjehasas 2020. Dáidda- ja kultursuorgi lea sihke 2020 ja 2021 vásihan ahte dáidda- ja kulturdoalut leat bissehuvvon dahje maŋiduvvon covid-19 dávdda geažil. Dat lea mielddisbuktán ahte bargo- ja ekonomiijadilli lea sihke eahpečielggas ja viehka seađas. Dát suorgi lea šaddan gillát garrasit, ja vuordimis dilli buorrána ovddasguvlui. Politihkalaš ovddidan- ja analysabarggut hálddašit dili maiddái pandemiija maŋŋil galget vuođđuduvvon máhttui pandemiija váikkuhusaid birra. 

Kulturdepartemeanta lea gávnnahan riektan maŋidit dáiddárdieđáhusa dassá go diekkár máhttovuođđu lea sajis.   

Strategi for scenekunst 2021-2025 (Lávdedáidaga strategiijat 2021-2025) ulbmil lea fitnolaš lávdedáiddabirrasii vuoruhit doaimmaid mearriduvvon áigodahkii.