Bušeahtta ruonádeabbu servodahkii

Ráđđehus ovddida bušeahta barggaheapmái, doaimmaide ja nuppástuhttimiidda. Bušeahttaárvalus galggašii váikkuhit dasa ahte buoridit dálkkádat- ja birasteknologiija ja álggahit ođđa ruoná bargosajiid. Seammás háliidat vuoruhit dálkkádatseasti fievrrideami go lasihat juolludusaid vázzin- ja sihkkelgeainnuide, vuoruhat ruovdemáđija doaimmaid, ja go mearrajohtolahkii lasihat juolludusa ja geahpedat divadiid.

-Boahtteáiggi bargo- ja ealáhuseallin galgá leat ruoná ja hutkkálaš. Bušeahta dálkkádatdoaimmat galget movttiidahttit hutkat eanet bargosajiid boahtteáigái. Ráđđehus álggaha maid doaimmaid dálkkádat-, nuoskkidan- ja kulturmuitosuorggis, ja joatká doaimmaid mat gusket luonddušláddjivuhtii ja olgodaddamii seammá dásis go 2015:s, cealká dálkkádat- ja birasministtar Tine Sundtoft.

-Dálkkádatpolitihkka lea suorgerasttideaddji. Álkes čovdosat eai gávdno, muhto bušeahta doaibmabijuiguin beassat mii čađahit dárbbašlaš nuppástuhttindoaimmaid. Oljodoaimmat eai ge šat ovddit stuora boađuid norgga ekonomiijii. Dat oidno min bušeahttaárvalusas, dadjá Sundtoft.

 

Deháleamos dálkkádat- ja birasguoski áššit 2016 stáhtabušeahtas:

Ođđa miljárddat dálkkádat- ja energiijafondii (OED). Ráđđehus árvala lasihit juolludusa  14,25 miljárdda kruvnnuin dálkkádat- ja energiijafondii. Lassánemiin lea de foanddas 67,75 miljárdda kruvnnu. Dalle mii leat mealgadit ollašuhttán dálkkádatsoabahusa áigumušaid  17,75 miljárdda kruvnnuin. Ruhtalassáneapmi addá vejolašvuođaid searvat birasseasti energiija nuppástuhttimii ja ovdánahttit energiija- ja dálkkádatteknologiija Norggas. 

Enova oažžu badjelaš 2,3 miljárdda kruvnnu 2016:s (OED). Ráđđehus juolluda Enovai 88 miljovnna kruvnnu eanet go 2015:s. Enova áŋgiruššá geahpedit dálkkádatgássaluoitimiid fievrridansuorggis ja vuoruha ođđa energiija- ja dálkkádatteknologiija, erenoamážit industriijas.  Ráđđehus árvala ahte doarjja dállodoalu enøk-doaibmabijuide máksojuvvo vearrorehketdoalu oktavuođas. 

Vuoruhat ealáhuseallima birasteknologiija (EAGD). Ealáhuseallin čađaha ollu birasguvllot dutkamiid ja teknologiijaovddidandoaimmaid. Innovašuvdna Norgga birasteknologiijaortnegii lasihuvvo juolludus 134,5 miljovnna kruvnnuin, ja dalle lea juolludus oktiibuot 464,5 miljovnna kruvnnu.

Biogássastrategiija čuovvoleapmi (DBD). Ráđđehus árvala duppalastit juolludusa geahččaladdanrusttegii biogássa buvttadeami várás 10 miljovnnas 20 miljovdnii čuovvolan dihte biogássastrategiija. Biogássa vuoruhemiin mii sáhttit geahpedit gássaluoitimiid fievrridansuorggis ja uhcidit goluid biogássa buvttadeami oktavuođas.  

Vuoruhat mearrajohtolaga ruoná nuppástuhttimiid (EAGD). Ráđđehus háliida geahpedit nuoskkidemiid ja ođđa doaimmaid bokte bajidit gilvonávccaid maritiibma ealáhusas. Mii várret oktiibuot 40 miljovnna kruvnnu lagas mearrajohtolatfatnasiid ruoná ođasmahttindoaimmaide.

Geahpedit el-divada mearraealáhusa stuora dihtorguovddážiin ja fatnasiin. (EAGD). Ráđđehus árvala geahpedit elfámu divatmáksomeari  mearraealáhusa stuora dihtorguovddážiin ja fatnasiin, 14,50 evrres 0,48 evrii juohke kWh ovddas. Norggas lea, ollu eará riikkaid ektui ollu ođasmahtti elfápmu. Uhcit divat addá mearraealáhussii vejolašvuođa geavahišgoahtit elrávdnjefearggaid ja  eanet elfámu nannámis. 

Vuoruhat ođasmahtti energiija dutkanguovddáža (NFD). Mii lasihat 40 miljovnna kruvnnu birasseasti energiija dutkanguovddážii. Guovddáža ulbmil lea čohkket riikka buoremus dutkanbirrasiid mat áŋgiruššet seammá ášši ovdii.

Lassi ruhta joatkit CO2-gieđahallamiid (OED). Ráđđehus árvala juolludit 80 miljovnna kruvnnu viidáset plánet ollislaš geahččaladdanrusttega CO2-gieđahallama várás Norggas. Ráđđehus árvala vel lasihit 30 miljovnna kruvnnu  teknologiija guoskevaš dutkandoaimmaide,  ovdánahttin- ja geahččaladdandoaimmaide. 

Vuoruhat ráhkadit dálkkádatstatistihkaid gielddaide (DBD). Ráđđehus háliida ahte gielddat galget šaddat čeahpibun vuoruhit buriid dálkkádatdoaibmabijuid go juolluda 6,4 miljovnna kruvnnu ráhkadit ođđa  dálkkádatgássaluoitinstatistihkaid.

Ain stuora juolludus ruovdemáđija suorgái (SD). Ráđđehus joatká juolludusa sullii seamma historjjálaš dásis go 2015:s. Ráđđehus áigu unnidit suorggi maŋásvuođaáimmahuššama, ja árvala dan geažil lasihit juolludusa  ruovdemáđija jođiheapmái ja bajásdoallamii váile 1,4 miljárdda kruvnnuin.     

Eanet ruhta gávpotbirasšiehtadusaide (JD). Gávpotbirasšiehtadusaid bajitdási ulbmil lea sihkkarastit ahte olbmuid lassáneaddji fievrrideapmi  váldojuvvo mielde kollektiivafievrrideami, sihkkelastima ja vázzima oktavuođas. Gávpotbirasšiehtadusat šiehtadallojuvvojit Oslo/Akershusain ja Troandimiin. Ráđđehus árvala dál lasihit juolludusa 70 miljovnnas 300 miljovnna kruvdnui. Gávpotbirasšiehtadusaid oktavuođas ferte árvvoštallat dálá bálkkašanortnegiid oažžun dihte buoret kollektiivafievrrideami, ja laktit daid gávpotbirasšiehtadusaide.

Lasihit juolludusa Fornebu-bánii (JD). Ráđđehus juolludii 2015-bušeahtas 25 miljovnna kruvnnu sierra doarjaga Fornebu-bánii. Doarjja lassána dál 75 miljovnna kruvnnuin.

Máksomearit vázzin- ja sihkkelgeainnuide (JD). Ráđđehus árvala lassi juolludusa Stáhta geaidnodoaimmahaga doaibmabijuide mat vuoruhit vázziid ja sihkkelastiid, ja lasiha juolludusa 214 miljovnna kruvnnuin, juolludus lea de oktiibuot 600 miljovnna kruvnnu.

Eanet čorget nuoskkidemiid Puddefjorden nammasaš báikkis Bergenis (KLD). Sundvolden-julggáštusas lohpidii ráđđehus vuoruhit čorget birasváralaš ávdnasiid nuoskiduvvon birrasiin. Puddefjordenis álggahuvvojit čorgenbarggut 2016:s, ja stáhta máksá 116 miljovnna kruvnnu dán barggu ovddas guovtte jagi badjel.

Eanet dálkkádatáŋgiruššamiidda  mat gusket vuvddiide ja jekkiide (LMD ja KLD).   Ráđđehus várre 2016-bušeahtas 33 miljovnna kruvnnu LMD bušeahta bokte álggahit gilvindoaimmaid vuovddehuhttima geažil, dikšut vuvddiid ja buoridit vuovdebuhtadeami. 2016:s árvaluvvo  lasihit KLD bušeahta 13 miljovnna kruvnnuin áimmahuššat ja dikšut goivojuvvon jekkiid suodjalanguovlluin ja suodjalanguovlluid olggobealde, ja muorragilvinortnegii maid KLD álggahii 2015:s, árvaluvvo 15 miljovnna kruvnnu. 

Joatkit dálkkádat- ja vuovdeáŋgiruššamiid (DBD). Ráđđehus joatká dálkkádat- ja vuovdeáŋgiruššamiid golbma miljárdda kruvnnuin jagi 2016. Norga šaddá jagi 2016 ruhtadit sullii 40 miljovnna tonna CO2 nuoskkidemiid tropalaš luondduvuvddiin.

Oastit eanet ON-dohkkehuvvon dálkkádateriid (DBD). Ráđđehus lasiha juolludusa 270 miljovnna kruvnnuin oastit ON-dohkkehuvvon dálkkádateriid. Eriidoastimat Ruoná ovdánahttinmekanismma bokte dahket vejolažžan investeret dálkkádatdoaimmaid ovdáneaddjiriikkain ja sihkkarastá ahte Norga beassá ollašuhttit iežas dálkkádatgeatnegasvuođaid Kyoto II mielde.

Eanet dulvviid- ja uđasdoaimmaide (OED). Dulvviid ja uđđasiid eastadeapmi lea dehálaš dálkkádatdoaibma. Ráđđehus lasiha dan geažil juolludusaid 100 miljovnna kruvnnuin eastadit dulvviid ja uđđasiid . Dan lassin lasihat NČE bušeahta 80 miljovnna kruvnnuin čorgendoaimmaide dulvviid maŋŋá Vestlánddas.

Áigu ásahit nationála digitála kártamálle mii čájeha allodagaid (GOD). Ráđđehus juolluda 36 miljovnna kruvnnu ovddidit nationála digitála kártamálle mii čájeha allodagaid luonddus. Kártamálle šaddá dehálaš oktasaš vuođđostruktuvrralaš reaidun stáhtaetáhtaide ja gielddaide, ja ávkkálaš  earret eará dálkkádatheiveheami, kulturmuittuid ja ekologalaš kártendoaimmaid oktavuođas.

Eanet áimmahuššat kulturhistorjjálaš huksehusaid ja gáhttenárvosaš fátnasiid (KUD ja DBD).

Ráđđehus árvala fanasgáhttendoaimmaid várás lasihit doarjaga 40 miljovnna kruvnnuin DBD bušeahta bokte, ja juolludit 57 miljovnna kruvnnu GOD:i áimmahuššat kulturhistorjjálaš huksehusaid. Goappaš doaibmabijut leat mielde ráđđehusa jahkásaš barggahanfálaldagas.