Nationála báhčinvearjoamnestiija njukčamánu 1.b. rájes

Ráđđehus lea odne ásahan áigeráddjejuvvon nationála báhčinvearjoamnestiija.

– Lobihis báhčinvearjohálden lea servodahkii riskan. Vásáhusat čájehit ahte báhčinvearjoamnestiija lea buorre gaskaoapmin geahpidit registrerekeahtes báhčinvearjjuid logu, dadjá justiisa- ja gearggusvuođaministtar Per-Willy Amundsen (OvB).

Amnestiija mielddisbuktá ahte sis geain leat registrerengeatnegahtton báhčinvearjjut almmá lobi haga, besset ráŋggáškeahttá jus politiijii dieđihit dan birra áigodagas njukčamánu 1.b.2017 rájes gitta miessemánu 31.b.2017 rádjái. Politiija čađaha amnestiija.

Báhčinvearjoamnestiijat leat ovdal čađahuvvon, 2003/2004:s ja 2008:s. Dáin amnestiijain bukte sisa sullii 35 000 ja 7000 báhčinvearjju.

Lea vuođđu jáhkkit ahte ain gávdnojit muhtun lobihis báhčinvearjjut, vearjooasit ja láttat priváhta oamastusas. Ođđa báhčinvearjoamnestiija veahkeha buoridit politiijaid báhčinvearjobearráigeahču, dadjá Amundsen.

Báhčinvearjoamnestiija čađahuvvo seamma ládje go guokte ovddit amnestiija. Registrerekeahtes ja registrerengeatnegahtton báhčinvearjjuid šaddá vejolaš maŋŋelis registreret, viidáset vuovdit, ordnet nu ahte eai doaimma ja billistit. Dasa lassin galgá dilli láhččojuvvot sisabuktit ja billistit láttaid, ja sisabuktit báhčinvearjjuid ja sullasaččaid, mat eai adno leat registrerengeatnegahtton báhčinvearjun, muhto maid ii leat lohpi oamastit iige atnit vearjolága mielde.

Báhčinvearjoeaiggádat ožžot eanet dieđuid  báhčinvearjjuid sisabuktimis ja maŋŋelis registreremis go váldet oktavuođa lagamus politiijaeiseválddiin.

Politiijadirektoráhtas lea váldoovddasvástádus nationála báhčinvearjoamnestiija heiveheapmái, ja sis sáhttá maid jearrat eanet dieđuid.

 


 

Nasjonála stráffamiededibme vuotjánij hárráj snjuktjamáno 1. biejve rájes

Ráddidus le uddni mierredam ájggeráddjidum nasjonála stráffamiededimev vuotjánij hárráj.

– Loabe dagi adnet vuotjánijt ietjas háldon le vádán sebrudahkaj. Åtsådallamij milta le stráffamiededibme vuotjánij hárráj buorre gå galggá binnedit vuotjánijt ma ælla registreridum, javllá justijsa- ja gergasvuodaministar Per-Willy Amundsen (FrP).

Miededibme merkaj siján gænna li loabedis vuotjána majt viertti registrerit e galga stráffiduvvat jus diededi politijav ájggemieren snjuktjamáno 1. biejve moarmesmáno 31. bæjvváj jagen 2017. Miededibme vatteduvvá politijas. 

Dákkár stráffamiededibme vuotjánij hárráj li åvddåla læhkám jagijn 2003/2004 ja jagen 2008. Dalloj båhtin birrusij 35 000 ja 7000 vuotjána politijaj.

– Jáhkedahtte gávnnuji vilá loabedis vuotjána, oase vuotjánijs ja skåhta ja bávkanisá ulmutjij æjgon. Dákkár stráffamiededibme vuotjánij hárráj le buoredime politija vuotján dárkastusáv, javllá Amundsen.

Vuotjánij stráffamiededibme tjadáduvvá sæmmi láhkáj gå duo guokta åvdep miededime. Sjaddi máhttelisvuoda ådåsisregistreriduvvamij, vuobddemij, deaktiverimij jali biejsstemij vuotjánijs ma li juogu registreriduvvam jali ælla. Duodden máhtti buktet ja biejsstet skåhtajt ja bávkanisájt, ja aj buktet vuotjánijt ja dakkárijt majt ij dárbaha registrerit valla majt ij la loahpe adnet værjjolága milta.

Vuotjánijaddne máhtti ienep diedojt oadtjot mij guosská sisi buktet ja ådåsis registrerit vuotjánijt gå guládalli politijaoajválattjaj. 

Politijadirektorahtan le åvdåsvásstádus ásadit nasjonála stráffamiededimev vuotjánij hárráj, ja sijás máhttá lagáp diedojt oadtjot. 

 


 

Nasjonaale vaeknieamnestije njoktjen 1.b. raejeste

Reerenasse lea daan biejjien akten vihties boelhken nasjonaale vaeknieamnestijem bæjhkoehtamme. 

– Luhpehts vaeknieh utnedh lea vaahra siebriedahkesne. Dååjremh vuesiehtieh vaeknieamnestije lea hijven vierhtie guktie låhkoem ovtjaalasovveme vaeknieh vaenede, justijse- jïh riejriesvoeteministere Per-Willy Amundsen (FrP) jeahta.

Amnestije lea dah, gïeh luhpehts vaeknieh utnieh, eah bysvehtovvh jis dah pollisem bïeljelieh daennie aejkiemïeresne njoktjen 1.b. 2017 raejeste suehpeden 31.b. 2017 raajan. Pollise amnestijem tjïrrehte.

Aaj vaeknieamnestijh jaepiej 2003/2004 jïh 2008 tjïrrehtamme. Daejnie amnestijine medtie 35 000 jïh 7 000 vaeknieh deellesovvi. 

- Sjïekeste aervede ennje luhpehts vaeknieh, vaekniebielieh jïh ammunisjovnh gååvnesieh privaate aajhterinie. Orre vaeknieamnestije sæjhta pollisen vaeknievååksjemen buaranidh, Amundsen jeahta.

Vaeknieamnestije sæjhta seammalaakan tjïrrehtamme goh dejtie göökte amnestijide mah lin åvtelen. Nuepie sjædta ovtjaalasovveme jïh tjaalasovvemedïedtijes vaeknieh tjaalasovvedh, doekedh, deaktiveradidh jallh destrueradidh. Lissine edtja sjïehtedidh guktie maahtah ammunisjovnh deelledh jïh destrueradidh, jïh vaeknieh jallh plearoeh deelledh mah eah leah tjaalasovvemedïedtijes vaeknieh, men mah eah åadtjoeh vaeknielaaken mietie utnedh.

Vaeknieaajhterh maehtieh vielie bïevnesh deellemen jïh minngietjaalasovvemen vaeknijste åadtjodh jis gietskemes politiåajvaladtjem bïeljelieh.

Politidirektoraate åejviedïedtem åtna dam nasjonaale vaeknieamnestijem sjïehtede, jïh maahtah dam bïeljelidh jis sïjhth vielie bïevnesh.