Ođđa sámi ofelaččat nammaduvvon jahkái 2018-2019

Ollu giitu didjiide go lehpet badjelasadet váldán dán dehálaš doaimma. Dis lea gelddolaš áigi ovddabealde goas beassabehtet oahppat hui ollu, celkkii stáhtačálli Anne Karin Olli, go almmuhii ođđa sámi ofelaččaid Riddu-Riđđu-festiválas Olmmáivákkis, Gáivuona suohkanis odne.

Ođđa sámi ofelaččat nammaduvvon jahkái 2018-2019
Eli Karianne Vesterheim Hætta, Elle Karen Inga Skum, Anne Karin Olli, Vanja Tørresdal, Maria Gunilla Påve Wilks. Govva: Ida Johanne Warnes Kjeøy

Ođđa sámi ofelaččat skuvlajahkái 2018-2019 leat:

  • Eli Karianne Vesterheim Hætta
  • Vanja Tørresdal
  • Maria Gunilla Påve Wilks
  • Elle Karen Inga Skum

Sámi ofelaččat leat dehálaš prošeakta. Árvvoštallamat čájehit ahte buohkat geaguin lehpet deaivvadan leat oahppan hui ollu. Oahpaheaddjit oaivvildit ahte ofelaččat leat mielde unnideamen ovdagáttuid. Dan galgabehtet vuhtiiváldit. Dii lehpet čeahpit – ja din barggus lea erenoamáš mearkkašupmi, dajai stáhtačálli Anne Karin Olli Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas.

Jahkásaččat válljejuvvojit njeallje sámi nuora gaskal 18-25 jagi sámi ofelažžan. Sámi allaskuvla ovttas Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttain hálddašit ortnega.

Ofelašortnega lea vuođđuduvvon dasa ahte sámi nuorat ieža gaskkustit dieđuid sámi kultuvrras ja iežaset árgabeaivvis deaivvadettiin eará nuoraiguin.

– Muhtumat geaid deaivabehtet eai dieđe maidige sámi diliin. Muhtumat eai leat goassige ovdal deaivan sámiid. Mii diehtit ahte ovdagáttut gávdnojit – skuvllas ja eará sajes. Dan dihte lean ge ilus go lehpet máŋggas geat sáhttibehtet muitalit áššiid birra maid ieža lehpet vásihan – sihke somás vásáhusaid ja váttis áššiid, dajai Olli.

Sáhtát čuovvut sámi ofelaččaid Facebook, Instagram ja Snapchat bokte:

Riddu Riđđu-festivála lea jahkásaš, riikkaidgaskasaš eamiálbmotfestivála ja doaibmá máilmmi eamiálbmogiid jietnan. Festivála ásahuvvui jagi 1991, ja mihttomearri lea duddjot čeavláivuođa sihke Gáivutnii, sámi servodahkii ja máilmmi eamiálbmogiidda.

Trine Skei Grande og Anne Karin Olli
Trine Skei Grande, Anne Karin Olli. Govva: Ida Johanne Warnes Kjeøy
Riddu Riđđu
Riddu Riđđu. Govva: Ida Johanne Warnes Kjeøy
Ođđa sámi ofelaččat nammaduvvon jahkái 2018-2019
Anne-Marja Jannok-Joma, Maren Benedicte Storslett, Leif Henrik Halvari, Dan-Jonas Danielsen Sparrok, Anne Karin Olli, Vanja Tørresdal, Elle Karen Inga Skum, Eli Karianne Vesterheim Hætta, Maria Gunilla Påve Wilks. Govva: Ida Johanne Warnes Kjeøy

Orre saemien tsïeglh leah nammoehtamme jaepiej 2018-2019

– Gæjhtoe dan åvteste dijjieh sïjhtede daam vihkeles barkoem vaeltedh. Gieltegs tïjje dijjen uvte jïh dijjieh jïjnjh lïerede, staatetjaelije Anne Karin Olli jeehti, gosse dejtie orre saemien tsïeglide åehpiedehti dennie Riddu Riđđu –feestivalesne Olmmájvággesne Gáivuotnesne daan biejjien.

Dah orre saemien tsïeglh skuvlejaepesne 2018 – 2019 leah:

  • Eli Karianne Vesterheim Hætta
  • Vanja Tørresdal
  • Maria Gunilla Påve Wilks
  • Elle Karen Inga Skum

– Saemien tsïeglh leah vihkeles prosjeekte. Vuarjasjimmieh vuesiehtieh dah gïeh guessieh åådtjeme, leah jienebh maahtoem åådtjeme. Lohkehtæjjah mielieh dah tsïeglh leah meatan vaanesovmide vaeniedidh. Daam edtjede meatan utnedh. Dijjieh væjkeles – jïh joekehts darjode, staatetjaelije Anne Karin Olli, Tjïelte- jïh orrestehtemedepartemeentesne jeehti.

Fïerhten jaepien njieljie saemien noerh veeljesåvva gaskoeh 18-25 jaepien båeries saemien tsïeglide sjïdtedh. Öörnegem Saemien jolleskuvle reerie Tjïelte- jïh orrestehtemedepartemeenten ektesne.

Tsïegleöörnegen våarome lea saemien noerh jïjtjh edtjieh maahtoem saemien kultuvren jïh dej aarkebiejjien bïjre buektedh ryöktesth mubpide noeride.

– Naakenh dejstie mah dijjieh gaavnesjieh, eah maam akt saemien tsiehkiej bïjre daejrieh. Naakene ij leah aarebi saemiem råakedh. Mijjieh daejrebe vaanesovmh gååvnesieh – skuvlesne jïh mubpene lehkesne. Dellie manne aavodem dijjieh leah gellie mah maehtieh aati bïjre soptsestieh maam dååjrehtidie – dovne hijven dååjrehtimmieh jïh dååjrehtimmieh mah maehtieh gïerve årrodh, Olli jeehti.

Datne maahtah dejtie saemien tsïeglh dåeriedidh Facebookesne, Instagramesne jïh Snapchatesne.

Riddu Riđđu-festivaale lea fïerhten jaepien, internasjonaale aalkoealmetjefestivaale jïh veartenen aalkoealmetji gïele. Festivaale lij voestes aejkien 1991 öörneme jïh dan ulmie lea madtjelesvoetem skaepede dovne Gáivuotnese, saemien siebriedahkese jïh veartene aalkoealmetjidie.

 

Ådå sáme oahpestiddje nammaduvvam gávddaj 2018–2019

– Gijtto didjij gudi dán ájnas doajmmaj álggebihtit. Didjij sjaddá miellagiddis jahke ja dán jage birán sjaddabihtit ålov oahppat, javlaj stáhtatjálle Anne Karin Olli, gå oahpásmahtij ådå sáme oahpestiddjijt  Riddu Riđđu–festiválan Ålmåjvákken Gájvuonan uddni.

Da ådå oahpestiddje skåvllåjahkáj 2018 – 2019 li:

  • Eli Karianne Vesterheim Hætta
  • Vanja Tørresdal
  • Maria Gunilla Påve Wilks
  • Elle Karen Inga Skum

– Sáme oahpestiddjen liehket le ájnas prosjækta. Merustallama vuosedi sij gudi li oahpestiddjijt guossen oadtjum, le ienep máhtov åmastam. Åhpadiddjij mielas de binnu gátto gå oahpestiddje li skåvlåjt guossidam. Dáv galggabihtit diehtet. Dij lihpit smidá – ja rievddadimijt dahkabihtit, javlaj stáhtatjálle Anne-Karin Olli Suohkan- ja ådåsmahttemdepartementas.

Juohkka jage válljiduvvi niellje sáme nuora 18-25 jage álldarin sáme oahpestiddjen.

Årdnik háldaduvvá Sáme Allaskåvlås aktan Suohkan- ja ådåsmahttemdepartementajn.

Oahpestiddjeårdnigin galggi sáme nuora ietja gaskostit diedojt sáme kultuvra hárráj ja ietjasa iellema hárráj njuolga ietjá nuorajda.

– Muhtema dajs gejt iejvvip, e åvvånis diede majdik sáme ássjijs. Muhtema ælla goassak sámev iejvvim. Mij diehtep gávnnuji åvddågátto – skåvlån sæmmi gå ietjá sajijn. Danen lev ávon gå lihpit ienebu gudi máhttebihtit ságastit daj ássjij birra majt åtsådallabihtit – juogu dal buorre åtsådallamij jali daj birra ma ælla nav buore, javlaj Olli.

Máhtá tjuovvot sáme oahpestiddjijt Facebooka, Instagrámma ja Snáptjáhta baktu

Riddu Riđđu-festiválla le jahkásasj, rijkajgasskasasj álggoálmmukfestiválla ja jiedna værálda álggoálmmugijda. Festiválla ásaduváj jagen 1991 ja ulmme le vaddet mihásvuodav Gájvuodnaj, sáme sebrudahkaj ja værálda álggoálmmugijda.

 

Bajás