Sæjhta jienebh åarjelsaemien jïh julevsaemien lohkehtæjjah

– Dej minngemes luhkieh jaepiej jienebh learohkh sijhtieh julevsaemiengïelem lïeredh, jïh låhkoe båetije aejkien læssene. Guktie nuekies lohkehtæjjah åådtje gïeh maehtieh saemien gïelide lïerehtidh, reerenasse daelie barkoem dåarjohte jienebh lohkehtæjjah åarjelsaemien jïh julevsaemien 2,5 millijovnh kråvnajgujmie, maahtoe- jïh integreeremeministere Jan Tore Sanner jeahta.

Dej båetije luhkie jaepiej mietie daarpesje vielie lohkehtæjjide ööhpehte dovne julevsaemien jïh åarjelsaemien. Jis eah jienebh lohkehtæjjah dejnie gïelefaagine, dellie vaahrese båetedh eah learohkh åadtjoeh sov reaktam saemien ööhpehtimmesne jaksedh. Dïhte lea Ööhpehtimmiedirektoraate mij barkoem åådtje öörnegem evtiedidh mestie jienebh åarjel- jïh julevsaemien lohkehtæjjaööhpehtimmide luhkie. Öörnegen ulmiedåehkieh leah lohkehtæjjah gïeh joe skuvlesne berkieh, men maahtoem fååtesieh, jïh ohtsijh maadthskuvleööhpehtæmman. Nord universiteete lea aalkeme faalenassem evtiedidh lohkehtæjjaööhpehtimmesne åarjel- jïh julevsaemiengïelide.

Daate orre öörnege lissine båata öörnegasse dïsse 210 000 kråvnah studijelaajkoste tjeavadidh, studeentide gïeh maadthskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmiem vaeltieh saemiengïeline faagegievlesne.

Reerenasse aaj dåarjohte lohkehtæjjah gïeh sijhtieh gïengielåbpoe saemien gïeline lohkedh maehtieh lissieööhpehtimmiem ohtsedidh åvteli njoktjen 1.b. Dah ohtsijh sjidtieh prioriteradidh seamma vuekine goh matematihke, daaroengïele, englaantengïele jïh daaroen væhtagïele. 

Saemien learohkh reaktam utnieh saemiengïelem lïerehtidh. Gaajhkh saemien gïelh leah tjïelkestamme goh håvhtadihks gïelh. Tsiehkie åarjel- julevsaemien gïelese lea joekoen laejhtehks.

Bajás