Historjjálaš arkiiva

Ráđđehus lea mearridan ođđa riikkaviidosaš doaibmabijuid

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Støre ráđđehus

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

Ráđđehus lea mearridan ođđa riikkaviidosaš doaibmabijuid hehtten dihte omikron-virusvariántta leavvamis viidát. Mii ávžžuhat earret eará doallat gaskka earáide ja garvit dearvvahemiid ja buorrestagaid.

-Sihke Dearvvašvuođadirektoráhta ja ÁDI deattuhit ahte lea dárbu ásahit doaibmabijuid johtilit hehtten dihte omikron-virusvariántta leavvama. Dat addá midjiide eanet áiggi čohkket dieđuid virusa birra. Ráđđehus lea odne mearridan golbma riikkaviidosaš ávžžuhusa, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Ingvild Kjerkol. 

-Ráđđehus čuovvu dili hui dárkilit. Mii eat sáhte dáhkidit ahte eat ásat garrasit njuolggadusaid jos dilli šaddá ain duođaleappot, dadjá stáhtaministtar Jonas Gahr Støre.   

Doaibmabijut ráddjet lagasoktavuođaid:

  • Doala gaskka earáide, unnimusat mehtera jos lea vejolaš. Garvve buorrestagaid (ođđa) ja dearvvahemiid.

  • Bargoaddit ávžžuhuvvojit láhčit bargiide ruovttukantuvrra jos dat ii heađuš dehálaš ja dárbbašlaš bálvalusfálaldagaid, ja bargit galget beassat ruovttus bargat olles vahku dahje moadde beaivvi vahkus, ovdamearkka dihte bargat ruovttukantuvrras 50 proseantta bargoáiggis (ođđa)

  • Mii bivdit ollesolbmuid árvvoštallat vejolašvuođa geahpedit lagasoktavuođaid veaháš (ođđa).

  • Riikkaviidosaš ávžžuhus, ahte atnit njálbmesuoji go lea oktavuohta dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusain

  • Riikkaviidosaš ávžžuhus, ahte atnit njálbmesuoji go johtet kollektiivafievrruid mielde, tákses, gávppiin ja gávpeguovddážiin, jos ii leat vejolaš doallat gaskka earáide. Ávžžuhuvvo maid geavahit njálbmesuoji doppe gos ollu olbmot vánddardit ja váttis doallat gaskka, ovdamearkka dihte go áiggut jáhka viežžat doaluid maŋŋá dahje jos ollu olbmot oktanaga vulget ráidun spábbačiekčanšiljus.  

 Ovdalaččas ásahuvvon doaibmabijut hehtten dihte omikron-njoammudávdda leavvama

Vuossárgga juovlamánu 29.b.2021 mearriduvvojedje ollu riikkaviidosaš doaibmabijut hehtten ja eastadan dihte ođđa omikron-njoammudávdda leavvamis viidát Norggas. Doaibmabijut:

  • Errenáigi (isolašuvdna) guhkiduvvo 7 beaivái jos iskkus lea negatiivva ja jos jáhkát dutnje lea njommon omikron-njoammudávda.

  • Lagašolbmot dahje vástideaddji lagašolbmot, geat orrot ovttas buhcciin gii lea ožžon omikron-njoammudávdda leat geatnegahtton mannat 10-beaivásaš erremii. Sii fertejit maid válddihit PCR-iskosa nu johtilit go vejolaš ja 7.beaivvi. Errenáigi loahpahuvvo jos iskkus lea negatiivva 7.beaivvi. 

  • Buot eará lagašolbmot geatnegahttojuvvojit iskkahit iežaset jos jáhkket sidjiide lea njommon omikron-njoammudávda. Sii galget čađahit PCR-iskosa nu johtilit go vejolaš ja gaskal 3. ja 7. jándora maŋŋil go leamaš buhcciin ovttas, ja nu bures go vejolaččat garvit lagasoktavuođaid dassá go vuosttaš iskkus lea negatiivva.   

  • Njuolggadusat gustojit beroškeahttá olbmo boahkuhanstáhtusis. 

  • Geatnegasvuohta čuovvut njuolggadusaid loahpahuvvo go buohcci sáhttá duođaštit ahte sus ii leat šat omikron-njoammudávda.

Doaibmabijut leat lassin riikii boahtima mátkkoštanráddjehusaid mat mearriduvvojedje skábmamánu 27.beaivvi. Earret eará mearriduvvui ahte buohkat, geat Norgii bohtet maŋŋil go leat fitnan Mátta-Afrihkás, Namibias, Zimbabwes, Botswanas, Mosambikas, Lesothos, Eswatinis og Malawis, leat geatnegahttojuvvon válddihit iskosa ovdal go bohtet Norgii, go leat boahtán Norgii, ja 7 jándora maŋŋil go leat Norgii boahtán, ja sii leat maid geatnegahttojuvvon mannat 10-beaivásaš mátkkoštanerremii beroškeahttá duođaštusas mii čájeha ahte olmmoš lea ollásit boahkuhuvvon dahje buohcan koronadávdda. Gildojuvvui maid johtit njuolggogirdiin mat bohtet dieid riikkain.