Meld. St. 12 (2023–2024)

Sámi giella, kultuvra ja servodateallin— Sámi álbmoga álbmotdearvvašvuohta ja eallindilit

Sisdollui

1 Sámi álbmoga álbmotdearvvašvuohta ja eallindilit

1.1 Álgu

Ráđđedus bidjá jahkásaččat ovdan ovddasguvlui diđolaš stuorradiggedieđáhusa sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra. Dieđáhusaid fáddá rievdaduvvo jagis jahkái. Dain lea dattetge dat oktasaš ahte Sámedikki jahkedieđáhus lea álo dan mielddusin, ja ahte Sámedikki árvvoštallamat bohtet ovdan ieš dieđáhusteavsttas.

Álbmotdearvvašvuođadieđáhusas Meld. St. 15 (2022–2023) Folkehelsemeldingen – nasjonal strategi for utjamning av sosiale helseforskjellar dieđihii ráđđehus ahte fáddán jahkásaš stuorradiggedieđáhusas sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra jagi 2024 galgá leat álbmotdearvvašvuohta ja eallindilit sámi guovlluin. Dehálaš ággan dakkár stuorradiggedieđáhusa ovdanbidjamii lea ahte sámi álbmogis, nu mo álbmogis muđui ge, leat stuorra álbmotdearvvašvuođahástalusat. Ráđđehus háliida maiddái loktet sámi perspektiivvaid oppalaš álbmotdearvvašvuođapolitihkkii. Sámi kultuvrras lea árvovuođđu mii suddje dávddaid ja heajos eallinkvalitehta vuostá. Sámi árbevieruid ja eallinvugiid nannen dagašii ahte oppalaš álbmotdearvvašvuođapolitihkka doaimmašii buorebut sámi álbmoga várás.

Hurdal-julggaštus deattuha ahte Norga galgá leat ovdavázziriikan álgoálbmotvuoigatvuođaid oktavuođas, ahte ráđđehus áigu sihkkarastit buriid rámmaeavttuid sámi gielaide, kultuvrii, ealáhuseallimii ja servodateallimii, ja viidáseappot ahte gielddain lea mearrideaddji rolla sámi servodagaid ovddideamis. Buriid rámmaeavttuide gullá maiddái áŋgiruššan buori dearvvašvuođa ja eallinkvalitehta ovddidemiin sámi servodagain ja eastademiin dávddaid, vahága ja menddo árra jápmima.

Daid geográfalaš guovlluin gos sámit ja earát ellet searvevuođas, lea joavkkuin belohahkii seamma álbmotdearvvašvuođahástalusat. Sámit dieđihit eambbo heajos fysalaš dearvvašvuođa birra go earát. Iešguđet eallinkvalitehtaindikáhtoriid ektui leat sámit seamma dásis dahje vuolleleppos go álbmot muđui. Nissonat ja albmát sámi duogážiin dieđihit eanet psyhkalaš givssiid birra go sii geain ii leat sámi duogáš seamma geográfalaš guovlluin.

Beroškeahttá čearddalaš duogážis lea veahkaváldi lagas gaskavuođain dávjjes servodatčuolbma. Olbmot sámi duogážiin dieđihit ahte sii leat gillán eanet veahkaválddi mánnán dahje rávesolmmožin go olbmot geain ii leat sámi duogáš. Sámit dieđihit ahte sii leat gillán vealaheami dávjjit go albmot muđui, ja sámi duogáš dieđihuvvo leat dávjjimus sivvan vealaheapmái.

Dát stuorradiggedieđáhus galgá veahkehit čuvget sámi álbmoga álbmotdearvvašvuođahástalusaid ja -resurssaid, ja ovddidit álbmotdearvvašvuođapolitihka mii fuolaha sámi álbmoga. Ráđđehusa ulbmil lea uhcidit erohusaid servodaga joavkkuid gaskkas ja buoridit ovttaskasa vejolašvuođaid buoridit iežas sosioekonomalaš dili, vai buohkat sáhttet juksat iežaset ollislaš dearvvašvuođapotensiála.

Álbmotdearvvašvuođabarggus lea earret eará sáhka áhpásmahttimis (empowerment), ja addimis friijavuođa ja oadjebasvuođa ovttaskasaide ja searvevuođaide, vai buohkat ožžot vejolašvuođa eallit iežaset potensiála mielde ja besset ieža válljet mo eallit.

Norgga sámiid riikkasearvi dajai dan čuovvovaš vuogi mielde iežas árvalusas dán stuorradiggedieđáhussii sámi álbmoga álbmotdearvvašvuođa ja eallindiliid birra;

Barggus dearvvašvuođa- ja eallindillehástalusain lea buori muttus sáhka das ahte bargat konstruktiivvalaččat ja guhkesáigásaččat ollu servodatsurggiin vai buohkain lea buorre dilli sápmelažžan.

1.2 Álbmotriekti ja vuoigatvuohta dearvvašvuhtii

Láhkii olmmošvuoigatvuođaid saji nannema birra norgga rievttis (olmmošvuoigatvuođaláhkii) lea Norga váldán mielde máŋga guovddáš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna, earret eará eurohpalaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna (EMK), ON konvenšuvnna ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra (ØSK), ON konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra (SP), ON konvenšuvnna mánáid vuoigatvuođaid birra (mánáidkonvenšuvnna) ja ON konvenšuvnna heaittiheami birra buotlágan vealaheami nissoniid vuostá, gč. olmmošvuoigatvuođalága § 2. Konvenšuvnnaid ja protokollaid mearrádusat gustojit Norgga lágaide ja dain lea ovdasadji vuostálasvuođadilis eará lágaide, gč. olmmošvuoigatvuođalága § 3.

ON ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna (ØSK) artihkkala 12 olis lea buohkain vuoigatvuohta nu alla dearvvašvuođadássái go lea vejolaš sihke fysalaččat ja psyhkalaččat. ØSK artihkal 12 nr. 1 čilge stáhta oppalaš geatnegasvuođaid, ja artihkal 12 nr. 2 spesifisere válljejuvvon ovddasvástádussurggiid.

Viidáseappot lea vuoigatvuohta dearvvašvuhtii válddahuvvon artihkkalis 24. Vuoigatvuohta juksat nu alla dearvvašvuođadási go vejolaš mearkkaša ahte stáhtas lea geatnegasvuohta árvvusatnit, suodjalit ja ollašuhttit dán vuoigatvuođa. Vuoigatvuohta dearvvašvuođabálvalusaide boahtá maiddái ovdan ON konvenšuvnna artihkkalis 12 heaittiheami birra buotlágan vealaheami nissoniid vuostá.

ILO-konvenšuvdna nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iehčanas stáhtain lea guovddáš álbmotrievttálaččat čadni konvenšuvdna álgoálbmotvuoigatvuođaid birra. Konvenšuvnna váldoprinsihppa lea álgoálbmogiid vuoigatvuohta beassat suodjalit ja viidáseappot ovddidit iežaset kultuvrra, ja eiseválddiid geatnegasvuohta čađahit doaibmabijuid dán barggu doarjumii. Konvenšuvnna artihkal 25 sihkkarastá sámi álbmogii vuoigatvuođa dohkálaš dearvvašvuođabálvalusaide ja váikkuhanfámu daid hábmemii. Artihkkala 25 nr. 1 váldogáibádus leat álgoálbmogat galget oažžut dohkálaš dearvvašvuođabálvalusaid, vai maiddái álgoálbmogat besset návddašit nu buori fysalaš ja mentála dearvvašvuođalaš standárdda. Sátnádeami lunddolaš áddejupmi lea ahte dat mearkkaša gáibádusa dásseárvosaš dearvvašvuođabálvalusaid sámi buhcciide.

Maiddái leat konvenšuvdnamearrádusat mat eai válddat vuoigatvuođa dearvvašvuhtii njuolgga, muhto mat dattetge leat guoskevaččat álbmotdearvvašvuođa oktavuođas. Ovdamearkan dasa lea EMK mearrádusat vuoigatvuođa birra eallimii, vuoigatvuođa birra friijavuhtii ja oadjebasvuhtii ja vuoigatvuođa birra priváhtaeallima ja bearašeallima árvvusatnimii.

Dat guoská maiddái ON siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna (SP) artihkkalii 27 mas čuožžu ahte daid stáhtain main leat čearddalaš, oskkolaš dahje gielalaš minoritehtat, ii galgga gieldit sin geat gullet dakkár minoritehtaide, ovttas joavkku eará lahtuiguin, dovddastit sin oskui dahje doaimmahit sin oskku, dahje geavahit iežaset giela. Mánáidkonvenšuvnna art. 30 mii gusto minoritehtaid dahje álgoálbmogiid mánáide, lea sullasaš sátnádeapmi: Stáhtain main leat čearddalaš, oskkolaš dahje gielalaš minoritehtat dahje olbmot geat gullet álgoálbmogii, ii galgga gieldit vuoigatvuođa ovttas sin joavkku eará lahtuiguin eallit iežas kultuvrra olis, dovddastit iežas oskui ja doaimmahit iežas oskku, dahje geavahit iežas giela.

Mearrádusat leat hábmejuvvon vuoigatvuohtan juohkehažžii, muhto dain lea searvvušlaš luondu. Geavadis addet mearrádusat rievttálaš suodjalusa sámi álbmogii álgoálbmogin ja kultuvrralaš ja gielalaš joavkun. Sivvan dasa lea ahte vuoigatvuođas kultuvrii ja gillii ii leat mearkkašupmi ovttas indiviidii. Giela ja kultuvrra ferte geavahit ja doaimmahit searvevuođas vai ain sáhttá eallit ja ovdánit. Vejolašvuohta doaimmahit iežas kultuvrra ja geavahit iežas giela searvevuođas earáiguin sáhttá lea dehálaš olbmot dearvvašvuhtii ja eallinkvalitehtii, ja danne das lea mearkkašupmi álbmotdearvvašvuođa oktavuođas.

1.2.1 Sámedikki mearkkašumit

Sámedikki oainnu mielde addá artihkal 25 ILO konvenšuvnnas 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iehčanas stáhtain sámi álbmogii vuoigatvuođa dohkálaš dearvvašvuođabálvalusaid, mas sámiide galget sihkkarastojuvvot resurssat maiguin sii nagodit váldit ovddasvástádusa ja dárkkistit dakkár bálvalusaid hábmemis ja fállamis. Dat lea danne vai sámit galget sáhttit návddašit nu buori fysalaš ja mentála dearvvašlaš standárdda go vejolaš. Sátnádeami lunddolaš áddejupmi mearkkaša Sámedikki oainnu mielde gáibádus ahte sámi buohccit galget oažžut dásseárvosaš dearvvašvuođabálvalusaid, muhto ahte eaktun lea ahte galgá vuhtiiváldit ekonomalaš, geográfalaš, sosiála ja kultuvrralaš diliid. Sámediggi oaivvilda ahte dehálaš eaktun dan ollašuhttimii lea ahte sámiin lea ovddasvástádus ja kontrolla bálvalusain ja ahte báikkálaš bálvalusat plánejuvvojit ja hálddašuvvojit ovttas sámiiguin. Geavatlaš ortnegiid ja čovdosiid ferte hábmet konsultašuvnnaiguin konvenšuvnna 6. artihkkala vuođul ollašuhttin dihtii dáid geatnegasvuođaid.

1.3 Sámediggi

Sámediggi ásahuvvui geassemánu 12. b. 1987 mannosaš sámelága olis, ja rahppojuvvui jagi 1989. Sámediggi lea álbmotválljen orgána ja galgá sihkkarastit Norgga sámi álbmogii politihkalaš ovddastusa ja mielváikkuheami. Sámedikki váldodoaibmabáiki lea Kárášjogas Finnmárkkus, muhto das leat maid kantuvrrat Diehtosiiddas Guovdageainnus, Vuonnabađas Unjárggas, Ája Davvi álbmogiid guovddážis Olmmáivákkis Gáivuona, Romssas, Skániin Dielddanuoris, Árran julevsámi guovddážis Ájluovttas Hábmeris, Aarbortes ja Saemien Sijtes Snåases.

Vuođđolága § 108 dadjá ahte «Lea stáhta eiseválddiid geatnegasvuohta láhčit diliid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá seailluhit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima». Sámediggi váikkuha vuođđoláhkageatnegasvuođaid ollašuhttimii. Nu leat Norgga eiseválddit láhčán diliid dasa ahte sámit ieža, álbmotválljen orgánaset bokte, sáhttet sihkkarastit ja ovddidit gielaset, kultuvrraset ja servodateallimeaset. Sámelága ja dan ovdabargguid olis lea Sámediggi dađistaga ožžon eanet váikkuhanfámu dakkár áššiin mat gusket sámiide. Sámediggi lea máŋgga suorggis ožžon mearridanválddi bargamušain mat dušše, dahje masá ollásit, leat jurddašuvvon sámi álbmogii.

Stuorradiggi mearridii geassemánu 7. b. 2021 lága bokte mearridit konsultašuvdnanjuolggadusaid sámeláhkii ja njuolggadusat bohte fápmui suoidnemánu 1. b. 2021. Láhkamearrádusat galget láhčit diliid beaktilat ja buoret konsultašuvnnaide gaskal almmolaš eiseválddiid ja Sámedikki dahje eará sámi beroštusaid. Láhka čatná konsultašuvdnageatnegasvuođa buot hálddašandásiide, maiddái gielddaide ja fylkkagielddaide.

Dán dieđáhusbarggus leat čađahuvvon konsultašuvnnat ja máŋga árvalusčoahkkima. Ii leat leamaš vuođđu čađahit konsultašuvnnaid Sámedikkiin stuorradiggedieđáhusa áŋgiruššansurggiid ja doaibmabijuid oktavuođas.

1.4 Nationála álbmotdearvvašvuođamihtut

Nationála álbmotdearvvašvuođapolitihkka gusto maiddái sámi álbmogii, ja dan golmma nationála álbmotdearvvašvuođamihtu ektui lea govda ovttamielalašvuohta:

  • Norga galgá gullat dan máilmmi golmma riikii main lea alimus eallinahki

  • Álbmot galgá vásihit eanet eallinjagiid buriin dearvvašvuođain ja loaktimiin ja uhciduvvon sosiála dearvvašvuođaerohusaiguin

  • Mii galgat ásahit dakkár servodaga mii ovddida dearvvašvuođa olles álbmogis

Juksan dihtii nationála álbmotdearvvašvuođamihtuid sámi álbmogii, almmuha ráđđehus dán stuorradiggedieđáhusas guhtta áŋgiruššansuorggi ovddidan dihtii sámi álbmoga dearvvašvuođa ja eallindiliid:

  1. nannet sámi álbmoga eallindiliid

  2. geavahit sámi geahččanguovllu álbmotdearvvašvuođapolitihkas

  3. bargat álbmotdearvvašvuođain ovddidan dihtii buori psyhkalaš dearvvašvuođa ja eallinkvalitehta

  4. ovddidit dearvvašlaš eallindábiid ja dearvvašvuođaovddideaddji birrasiid

  5. nannet máhtu sámi álbmoga álbmotdearvvašvuođa ja eallindiliid birra

  6. ovddidit riikarájáid rasttideaddji ovttasbarggu sámi álbmoga álbmotdearvvašvuođa birra

Ráđđehusa áigumuš lea ahte boahttevaš nationála álbmotdearvvašvuođaáŋgiruššamiin galgá leat čielga sámi geahččanguovlu, dalle go dat lea guoskevaš. Mihttun dán guđa áŋgiruššansurggiin lea geavahit sámi geahččanguovllu álbmotdearvvašvuođapolitihkas, dan sajis go hábmet sierra álbmotdearvvašvuođapolitihka sámi álbmoga várás. Áŋgiruššansuorggit válddahuvvojit dárkileappot kapihttaliin 3 rájes 8 rádjai.

Dát stuorradiggedieđáhusas lea sáhka sámi álbmogis. Ráđđehusa dieđáhusčuovvuleapmi ii fátmmas dušše sámi álbmoga. Doaibmabijut vaši ja cielaheami eastadeapmái ja doaibmabijut lokten dihtii máhtu sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra leat eanaš jurddašuvvon álbmogii muđui.

1.5 Dieđáhusbarggu rámmat

Dán stuorradiggedieđáhusa vuođđun leat golbma dehálaš barggu ođđa politihka hábmemis. Álbmotdearvvašvuođadieđáhus ja Psyhkalaš dearvvašvuođa nannema plána lea politihkka maid ráđđehus lea gieskat bidjan ovdan. Dasa lassin lasiha Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raporta dehálaš máhttovuođu dieđáhussii. Stuorradiggi galgá plána mielde meannudit kommišuvdnaraportta árrageasi jagi 2024.

1.5.1 Álbmotdearvvašvuođadieđáhus

Stuorradiggedieđáhusa vuođđun álbmotdearvvašvuođa ja eallindiliid birra sámi guovlluin lea álbmotdearvvašvuođadieđáhus Meld. St. 15 (2022–2023) Folkehelsemeldingen – nasjonal strategi for utjamning av sosiale helseforskjellar (1). Oppalaš álbmotdearvvašvuođapolitihkka gusto maiddái sámi álbmogii, ja dán stuorradiggedieđáhusa vuođđun lea Álbmotdearvvašvuođadieđáhusa ráhkadus.

Servodatovddasvástádussan lea sihkkarastit ahte buohkain leat buorit eavttut buori eallimii buriin dearvvašvuođain. Buorre dearvvašvuohta ja buorit eallindilit gullet oktii, ja álbmotdearvvašvuođapolitihkka galgá láhčit diliid buoret dearvvašvuhtii buohkaid várás. Dat lea maiddái mielde uhcideamen sosiála erohusaid. Doaibmabijut galget ásahuvvot nu ahte dain lea stuorámus beaktu olbmuide geat dan dárbbašit eanemusat, muhto maiddái leat buorit buohkaide.

Dearvvašvuođadábit cigget árra eallis, váikkuhit vejolašvuođaide lihkostuvvat oahpus ja bargoeallimis. Ráđđehus lea nannen áŋgiruššama dearvvašvuođaovddideaddji eallindábiiguin ođđa nationála duhpátstrategiija bokte, doaibmabijuid bokte mat ovddidit fysalaš doaimmaid ja dearvvašlaš biebmodoalu ja restriktiiva alkoholapolitihka joatkima bokte.

Psyhkalaš dearvvašvuođa sáhttá ovddidit buriin álbmotdearvvašvuođa bargguin. Árgabeaivvi hálddašeamis lea stuorra mearkkašupmi buori psyhkalaš dearvvašvuhtii ja alla eallinkvalitehtii. Mihttun lea uhcidit daid olbmuid logu geain lea heajos eallinkvalitehta ja dásset sosiála erohusaid. Ráđđehus áigu viidáseappot ovddidit dakkár oktasaš deaivvadansajiid servodagas mat vuolggahit doaimmaid, searvevuođa, beroštusa ja vásáhusaid buohkaide.

Dearvvašvuođaovddideaddji bargu lagasbirrasis ja báikkálaš servodagain berre čađahuvvot gieldda, eaktodáhtolaš organisašuvnnaid, priváhta doaimmaheddjiid ja geavaheaddjiorganisašuvnnaid gaskasaš ovttasbarggus. Seammás ferte stáhta doarjut váikkuhangaskaomiiguin dán bargui gielddain. Ráđđehus lea dieđihan ahte álbmotdearvvašvuođaláhka galgá ođasmahttojuvvot ja nannejuvvot.

Rievdamat máilmmiviidosaš demografiijas, pandemiijat, dálkkádatrievdamat, sihkarvuođapolitihkalaččat eahpevissis máilmmidilli ja stuorát erohusat váikkuhit álbmotdearvvašvuhtii, maiddái Norggas. Danne ferte geahččat Norgga álbmotdearvvašvuođahástalusaid ovdáneami oktavuođas hástalusaiguin muđui máilmmis.

1.5.2 Psyhkalaš dearvvašvuođa nannema plána

Jagi 2023 geigii ráđđehus maiddái nannenplána psyhkalaš dearvvašvuođa várás Meld. St. 23 (2022–2023) Opptrappingsplan for psykisk helse (2023–2033). Nannenplánas čujuha ráđđehus háltti psyhkalaš dearvvašvuođasuorggi politihka ovddideapmái. Nannenplánas leat golbma stuorra áŋgiruššansuorggi: Dearvvašvuođaovddideaddji ja eastadeaddji psyhkalaš dearvvašvuođabargu, buorit bálvalusat olbmuide doppe gos sii ásset ja fálaldat olbmuide geain leat guhkesáigásaš ja seagáš dárbbut.

Nannenplána fátmmasta olles álbmoga, ja das lea erenomáš fuomášupmi mánáide ja nuoraide. Nannenplána bajimus ulbmil lea ahte eanebut galget vásihit buori psyhkalaš dearvvašvuođa ja eallinkvalitehta, ja ahte sii geat dárbbašit psyhkalaš dearvvašvuođa galget oažžut buori ja álkit olahahtti veahki.

Nannenplána lea ollislaš plána psyhkalaš dearvvašvuođa buorideapmái Norggas ja ollislaš bálvalusfálaldaga ovddideapmái boahttevaš logi jahkái. Plánaáigodaga álggus leat surggiidgaskasaš dearvvašvuođaovddideaddji ja eastadeaddji áŋgiruššamat guovddážis. Vuođđu buori psyhkalaš dearvvašvuhtii ja eallinkvalitehtii ásahuvvo olles eallimis ja doppe gos ássit ellet iežaset eallima. Danne ferte doaibmabijuid ovddidit ja čađahit ollu surggiin.

Ráđđehus áigu viidáseappot vuoruhit dakkár vuosttašlinnjábálvalusaid olahahttivuođa gielddain maidda ii dárbbaš čujuhus dahje diagnosa. Plána lea jurddašuvvon olles álbmoga várás ja olbmuid várás geaidda sáhttet čuohcat dahje geaidda leat čuohcan psyhkalaš váttisvuođat dahje gillámušat, ja sin oapmahaččaid várás. Eaktun lea ahte fálaldagat ja doaibmabijut galget leat buot geavaheddjiid ja buhcciid várás beroškeahttá agis, duogážis, sohkabealis, sohkabealeidentitehtas, seksuála sojus, doaibmannávccain ja kultuvrralaš gullevašvuođas. Dat fátmmasta maiddái sámi álbmoga.

1.5.3 Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raporta

Duohtavuođa- ja soabadankommišuvdna, maid Stuorradiggi nammadii jagi 2018, geigii geassemánu 1. b. 2023 raporttas Dokument 19 (2022–2023) Sannhet og forsoning – grunnlaget for et oppgjør med fornorskingspolitikk og urett mot samer, kvener/norskfinner og skogfinner duohtavuohta ja soabadeapmi vuođđun dáistaleapmái dáruiduhttinpolitihka vuostá ja dan dagahan vearrivuođa sámiid, kvenaid/norgalašsuopmelaččaid ja vuovdesuopmelaččaid vuostá (3).

Dáruiduhttinpolitihkka bisttii 1800-logu gaskkamuttu rájes ja lei ain doaimmas ollu maŋŋá soađi. Oassin našuvdnahuksenprošeavttas lei dán áigodaga almmolaš politihkka assimileret sámiid, mii mearkkaša ahte lonuhit sámi kultuvrralaš mihtilmasvuođaid ja gielaid dakkáraččaiguin eanetlohkoálbmogis. Dáruiduhttinpolitihka váikkuhussan lei ahte ollu sámit masse gielaset, kultuvrraset ja árbevieruideaset.

Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raporttas válddahuvvojit earret eará muitalusat veagalváldima birra váikkuhangaskaoapmin dáruiduhttinpolitihkas. Veahkaválddi čađahedje Norgga ásahusaid ja eiseválddiid ovddasteaddjit. Ovdamearkka dihtii vásihedje sámi mánát ahte oahpaheaddji huškkui sin go sii hálle sámegiela skuvllas. Ollugat vásihedje maiddái bilkideami ja heahppášuhttima sin sámi gullevašvuođa geažil. Skuvla lei dehálaš gaskaoapmin dáruiduhttinpolitihkas. Vuosttaš stáhta internáhtaskuvllat ásahuvvojedje Finnmárkui 1900-logu álggogeahčen. Internáhtaskuvlaortnet bisttii 1990-logu loahpageahčái. Saminor 2 čilge dan mearkkašumi mii internáhtaorrumis lei ohppiide maŋŋeleppos.

Raporta muitala viidáseappot ollu illasteddjiid veahkaválddi čađaheami birra sámiid vuostá. Ovdamearkka dihtii muitaluvvo boanddaid veahkaválddi birra máttasámiguovllu boazodoallobearrašiid vuostá 1800-logu beallemuttus.

Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raporta čuvge boazodoallosápmelaččaid dearvvašvuođadili (čuokkis 12.4). Boazodoallosápmelaččaid dearvvašlašvuođadávggut čatnasit ollu dilálašvuođaide, nu go fysalaš hástalusaide barggus ollu bargobárttiiguin ja guhkes gaskkaiguin dearvvašvuođaveahkkái go bárttit dáhpáhuvvet, noađit dálkkádatrievdama geažil guohtumii, cielaheami ja deattu gilláma geažil boazodoalu vuostá ollu báikkálaš servodagain. Seammás čujuha raporta boazodoalu positiiva beliide nu go stuorra bargoillu ja lagašvuohta árbevirolaš kultuvrii ja lundui.

Dáruiduhttinpolitihka maŋŋáváikkuhusat čuhcet ain sámi servodagaide ja olbmuide. Sámit vásihit ollu dávjjibut vaššás cealkámušaid, juohke beaivvi rasismma, vealaheami ja givssideami go eanetlohkoálbmot.

1.5.4 Sámedikki mearkkašumit

Sámediggi lea máŋgii cuiggodan váilevaš kártema ja čuovvuleami daid váikkuhusain maid dáruiduhttinproseassa Norggas lea mielddisbuktán sámiide, ja internáhtaeallin. Dát leat proseassat mat historjjálaččat lea čuohcan garrasit sámiide. Dáruiduhttinpolitihka váikkuhusain leat leamaš stuorra oalgeváikkuhusat sámiide gitta otnáža rádjai, ja dat lea váikkuhan negatiivvalaččat sámiid dearvvašvuhtii. Maiddái dálá nuorat guddet dáruiduhttima árbbi, ja dat váikkuha ollu nuoraid beaivválaš eallimii ja nu maiddái dearvvašvuhtii.

Dárbu lea diehtit eanet dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid birra ja guđe váikkuhusat dáid proseassain leat leamaš historjjálaččat, muhto maiddái guđe váikkuhusat dain lea dálá nuoraide. Vai beassat ovdánit, ja sáhttit ovddidit strategiijaid ja doaibmabijuid, lea dehálaš ahte mis lea máhttu daid váikkuhusain mat dáruiduhttimis leat leamaš ja leat dálá sámiide.

1.6 Árvalusat ja searvan

Nu mo ovddeš stuorradiggedieđáhusain ge, lea Sámediggi searvan bargui stuorradiggedieđáhusain. Sámediggi lea oassálastán árvalusčoahkkimiidda. Sámedikki árvalusat ja mearkkašumit leat muhtun muddui gođđojuvvon dieđáhustekstii ja muhtun muddui biddjon sierra vuollekapihtalin.

Dát dieđáhus lea hábmejuvvon govda searvanproseassa bokte. Bovdejuvvui sáddet čálalaš árvalusaid regjeringen.no bokte. Oktiibuot bohte 39 čálalaš árvalusa gielddain, fylkkain ja stáhtahálddašeddjiin, dearvvašvuođafitnodagain, ásahusain, organisašuvnnain ja ovttaskasolbmuin. Árvalusaid sáhttá lohkat neahttasiiddus regjeringen.no. Maiddái lágiduvvojedje sierra árvalusčoahkkimat Kárášjogas, Snåases, Romssas ja Oslos. Nuoraidperspektiiva loktejuvvui čoahkkimiin Sámi ofelaččaiguin ja Sámi joatkkaskuvlla goalmmát luohká ohppiiguin Kárášjogas ja Deanu sámeskuvlla logát luohkáin.

Fáttáid gaskkas mat sierranit leat bargu vaššás cealkámušaid ja ovdagáttuid ja veahkaválddi ja illastemiid vuostá, sávaldat oažžut čađahuvvot eanet dutkama ja Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raprotta čuovvuleapmi. Sihke čálalaš árvalusain ja árvalusčoahkkimiin lea maiddái psyhkalaš dearvvašvuohta ja iešsorbmeneastadeapmi váldojuvvon ovdan. Viidáseappot leat máŋggas deattuhan giela ja kultuvrra nannema, doaibmabijuid oahpahusas ja oahpus ja eanet máhtu almmolaš bálvalusain sámi kultuvrras ja servodateallimis. Ollugat váldet maiddái ovdan ahte dálkkádatrievdamat, sisabahkkemat, areáladeaddu boazodoalloguovlluide ja Fovseášši leat stuorra noađđin sihke boazosápmelaččaide ja sámi álbmogii oppalaččat.

Positiiva resurssaid gaskkas sámi servodagas mat sáhttet leat mielde ovddideamen álbmotdearvvašvuođa, čujuhit ollu árvalusat árbevirolaš sámi kultuvrii. Dakkár meahcásteamit go bivdu, guolásteapmi ja čoaggin, váikkuhit fysalaš doaimmaide mat vásihuvvojit ávkkálažžan. Viidáseappot lea organisašuvdnaeallin, valáštallansearvvit ja sosiála deaivvadansajit deattuhuvvon positiiva resursan. Ollugat namuhit maiddái stuorrabearraša resursan.

Boksa 1.1 Árvalusat čoahkkimiin nuorra sápmelaččaiguin

Sámi nuorat válde erenoamážit ovdan váttisvuođaid cielahemiin ja vaššás cealkámušaiguin interneahtas ja sosiála mediain. Sidjiide lei maiddái dehálaš ahte psyhkalaš dearvvašvuođaveahki sáhttá oažžut skuvllain, ahte astoáiggedoaimmat leat olámuttus ja beassat doaimmahit iežas kultuvrra.

Sámi ofelaččat deattuhedje ahte váilevaš kultur- ja giellagelbbolašvuohta dearvvašvuođalágádusas dagaha ahte ollu sámiin lea uhccán luohttámuš veahkkeapparáhtii. Sin mielaš berrešii leat álkit fidnet oahpahusa, fálaldagaid ja bálvalusaid sámegillii. Sii háliidit maiddái ahte oahpaheddjiin lea buoret gelbbolašvuohta ja ahte sámi kultuvra oidno buorebut servodagas.

Deanu sámeskuvlla oahppit muitaledje ahte gielddas leat ollu buorit astoáiggefálaldagat, muhto ahte lea váttis oassálastit go sii orrot nu biđgosis ja kollektiivafálaldat lea headju. Sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas válde oahppit vuosttažettiin ovdan ahte sii leat hui duhtavaččat skuvllain, muhto sii váillahedje dearvvašvuođabuohccedivššára. Sii muitaledje maiddái ahte gielddas váilu psykologa. Sii čujuhedje viidáseappot dasa ahte sámi oahppogirjjit váilot.

Goappašat skuvllain muitaledje maiddái ahte skohtervuodjin lea dehálaš nuoraide sihke fievrun ja fysalaš ja sosiála doaibman. Muđui namuhedje riidema, bivdima ja oagguma buorrin ja dehálaš doaibman, sihke oassin sámi identitehtas, muhto maiddái dasa ahte oažžut hálddašandovddu ja loktet iešluohttámuša. Dakkár doaimmaid gohčodedje sosiála doaibman lagašoktavuođain gillii, kultuvrii ja historjái. Muhtun gávccinuppelotjahkásaš dajai ahte vuolgit meahccái ja oaggut, addá ráfi sillui.

Nuorat navde ahte sámiid gaskkas leat uhcit fysalaš doaimmat go eará Norgga nuoraid gaskkas, muhto ahte borramušdili ektui, rabasvuođa ektui psyhkalaš dearvvašvuođa birra ja feastakultuvrra ektui leat uhcit erohusat.

Kárášjoga ohppiide lei Fovse-ášši hui dehálaš, maid sii gohčodedje mentála noađđin. Muhtun oahppi jearai lea go duođai nu ahte olmmošvuoigatvuođat eai gusto midjiide sámiide. Seammás muitalit ahte ášši vuostálastin lea nanosmahttán sámiid oktavuođa ja sii vásihit maiddái govda doarjaga servodaga eará osiin.

Goappašiid skuvllain muitaledje oahppit ahte cielaheapmi ja vaššás cealkámušat sosiála mediain lea stuorra váttisvuohta mii dagaha váttisin dovddastit iežas identitehta. Muhtun oahppi dajai ahte son ii jáhke dáža nuoraid vásihit cielaheami dušše dan geažil go sii leat dážat. Nuorat háliidit eanet positiiva sámi áššiid mediain, ja jáhkket dat sáhtášii uhcidit cielaheami.

1.7 Ráddjejumit

Dát stuorradiggedieđáhus gieđahallá álbmotdearvvašvuođapolitihka sámi álbmoga várás. Čuolbmačilgehusat mat čatnasit dearvvašvuođabálvalusaide sámi álbmoga várás, gieđahallojit dieđáhusas Meld. St. 9 (2023–2024) Nasjonal helse- og samordningsplan. Vår felles helsetjeneste, dieđáhusas Meld. St. 23 (2022–2023) Opptrappingsplan for psykisk helse (2023–2033) ja boahttevaš stuorradiggedieđáhusas gárrensuorggi eastadan- ja dikšunođastusa birra.

Ráđđehus áigu čuovvulit buohcceviesolávdegotti evttohusa dan birra ahte čađahit čielggadusa árvvoštallan dihtii dárbbu dakkár doaibmabijuide mat sihkkarastet ahte stáhta geatnegasvuođat sámi álbmoga ektui ollašuhttojuvvojit; vuoigatvuohta iešmearrideapmái, oassálastimii ja ovttasbargui spesialistadearvvašvuođabálvalusaid plánemiin, hábmemiin ja stivremiin. Čielggadusa mandáhtii galgá gullat árvvoštallat lea go Sámi klinihka dálá organiseren ulbmillaš ja mo Sámi našuvnnalaš gealbobálvalus – psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu (Sánag) nationála doaimmaid sáhttá ovddidit. Mo rekrutteret ja sihkkarastit dakkár bargiid stáđis háhkama geain lea rivttes gelbbolašvuohta sámegielaid hálddašanguovllus, ja Sánagas ja Sámi Klinihkas, galgá maiddái árvvoštallojuvvot. Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu konsulteret Sámedikkiin dan lávdegotti mandáhta ja čoahkkádusa birra mii galgá čađahit čielggadusa.

Hurdal-julggaštusas lea čielga nissonprofiila ja ráđđehus áigu vuoruhit nissoniid dearvvašvuođa sihkkarastin dihtii dásseárvosaš dearvvašvuođabálvalusaid. Máŋgga suorggis lea ráđđehus bargamin doaibmabijuiguin mat leat jurddašuvvon erenoamážit nissoniid dearvvašvuođa várás. Muhtun Nissondearvvašvuođalávdegotti evttohusat (4), lassin áhpehisvuođa, riegádahttin- ja mánnáoažžunfuola, galget čuovvuluvvot Nationála dearvvašvuođa- ja ovttasdoaibmanplánas, mii maiddái boahtá buorrin sámi nissoniidda. Ráđđehus áigu bidjat ovdan strategiija nissoniid dearvvašvuhtii háhkan dihtii eanet máhtu dearvvašvuođabálvalusa nissondearvvašvuođa čielggadeami, dikšuma ja čuovvuleami birra. Strategiija lea maid dehálaš sámi nissoniid dearvvašvuhtii.

1.8 Čoahkkáigeassu

Stuorradiggedieđáhusa vuođđun álbmotdearvvašvuođa ja eallindiliid birra sámi guovlluin lea álbmotdearvvašvuođadieđáhus. Oppalaš álbmotdearvvašvuođapolitihkka gusto maiddái sámi álbmogii. Psyhkalaš dearvvašvuođa nannema plána ja Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raporta leat maiddái dehálaš vuolggasadjin dán stuorradiggedieđáhussii.

Sámi álbmoga álbmotdearvvašvuođa ja eallindiliid lea uhccán máhttu. Álbmotdearvvašvuođainstituhta ja UiT Norgga árktalaš universitehta Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáža máhttočoahkkáigeassu čájeha dattetge ahte leat dušše smávva erohusat dearvvašvuođa gaskal sámiid ja álbmoga muđui, erenoamážit go buohtastahttá máilmmi eará osiid álgoálbmogiiguin. Dattetge dieđihit sámit veaháš dávjjibut heajos psyhkalaš dearvvašvuođa go earát. Sii dieđihit maiddái eanet veahkaválddi gilláma jogo mánnán dahje rávesolmmožin, ja ahte sii leat vealahuvvon dahje cielahuvvon sin sámi duogáža geažil. Dieđáhusbarggus leat čađahuvvon árvalusčoahkkimat, main sámi álbmoga psyhkalaš dearvvašvuođa vuhtiiváldin deattuhuvvui dávistemiin.

Dieđáhus válddaha govdadit álbmotdearvvašvuođahástalusaid surggiidgaskasaš perspektiivvas, ja dasa lassin deattuhuvvojit sámi kultuvrra ja servodateallima dearvvašvuođaovddideaddji resurssat. Vuođđun biddjo dat dovddastus ahte álbmotdearvvašvuođa- eallindillepolitihkka dán rádjai lea uhccán deattuhan sámi perspektiivvaid ja dieđáhus čujuha surggiid main dat galgá nannejuvvot. Váldolahkoneapmin lea geavahit sámi perspektiivva dábálaš barggus. Seammás galgá sámi giella ja kultuvra suodjaluvvot ja movttiidahttot. Gielddain galgá leat guovddáš doaibma dán barggus.

Stuorradiggedieđáhusas lea strategiija mas leat guhtta áŋgiruššansuorggi buori dearvvašvuođa ja eallinkvalitehta ovddideami várás sámi álbmogis. Kapihttalaš 3 rájes 8 rádjai máinnašit dan guđa áŋgiruššansuorggi:

  1. nannet sámi álbmoga eallindiliid

  2. geavahit sámi geahččanguovllu álbmotdearvvašvuođapolitihkas

  3. bargat álbmotdearvvašvuođain ovddidan dihtii buori psyhkalaš dearvvašvuođa ja eallinkvalitehta

  4. ovddidit dearvvašlaš eallindábiid ja dearvvašvuođaovddideaddji birrasiid

  5. nannet máhtu sámi álbmoga álbmotdearvvašvuođa ja eallindiliid birra

  6. ovddidit riikarájáid rasttideaddji ovttasbarggu sámi álbmoga álbmotdearvvašvuođa birra

Ovdasiidui