Meld. St. 29 (2012-2013)

Boahtteáiggi fuolahus

Sisdollui

3 Historjá, ovdánansárgosat ja boahtteáigi

Govus 3.1 

Govus 3.1

«Jos eat dovdda vássánáiggi, de eat ádde dálá áiggi, eatge heive boahtteáiggi hábmejeaddjin.»

Gáldu: Simone Weil

Boahtteáiggi plánemis ferte váldit vuhtii vásáhusaid ja historjjá, seammás go ferte maid nagodit luoitit guottuid, maidda leat hárjánan. Go boahtteáiggi fuolahanhástalusat badjánit, mii dárbbašit ođđa vugiid ja ođđa čovdosiid, iige leat doarvái dušše guhkidit dálá treanddaid ja ovdánansárgosiid. Fuolahansuorggis livččii menddo álki čoavdit ášši dan láhkai, ahte beare lasihit buhcciidsiiddaid sajiid seammá ollu, go badjel 80-jahkásaččaid lohku lassána. Jos gielddaid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusat rivdet seammá ollu lagamus 40 jagis go vássán 40 jagis, de bálvalusat gal rivdet oalát.

3.1 Njealljelot jagi maŋos ja njealljelot jagi ovddos

Almmolaš fuolahanbálvalusaid historjá lea oanehaš, dat eai leat guhká leamaš dakkárat go dán áigge. Njealljelot jagis bálvalusat leat viidánan 20 000 jahkebarggus badjelaš 120 000 jahkebargui. Álggus fuolahedje vuosttažettiin boarrásiid, dán áigge fálaldat gokčá buot ahkejoavkkuid, ja ollu iešguđet lágan diagnosaid, doaibmahehttejumiid ja diliid. Muhtumat ožžot bálvalusaid olles eallima áigge dan rájes go riegádit, muhtumat fas ožžot bálvalusaid ráddjejuvvon áigodaga eallimis.

Go mii plánet boahtteáiggi várás, de fertet geavahit vuođđun dán oalle oanehis historjjá. Mii berret geahčadit mo gielddaid fuolahanbálvalusat ásahuvvojedje, mo eavttut rivde dađistaga ja makkár mohtorat ledje ovddideamen dássidis ja nana viiduma.

NAČ 2011: 11 Innovasjon i omsorg –čielggadusas Hagen-lávdegoddi govvida fuolahansuorggi ovdáneami maŋimuš njealljelot jagi servodaga stuorra innovašuvdnan, mii dáhpáhuvai soađi maŋŋá. Almmolaš fuolahanbálvalus ásahuvvui čoavdit áššiid, mat gulle dalá servodaga mávssoleamos hástalusaide:

«Dalle jerre mii dárbbašuvvo, vai oktanis sihkkarastit sihke riegádanlogu lassáneami, bargofámu reahkkáma, nissoniid friijan dahkama ja fuolaheami boarrásiidda, geaid lohku lei lassáneamen. Dan vuođul sáhttá gieldda fuolahanbálvalusa 40 jagi historjjá govvidit duođai stuorra innovašuvdnan norgga soađi maŋŋásaš servodagas. Davviriikkaid stuorra almmolaš buorredillesuorgi lea sihke leamaš mielde ovddideamen ekonomiija buorráneami ja ovdáneami ja lea addán olbmuide oadjebasvuođa ráhkadit mánáid dán máilbmái. Davviriikkaid modeallas orru dán duogáža vuođul stuorát ruđalaš ja demográfalaš nanuvuohta, go máŋgga eará rikkis riikkas, main eai leat seammá láhkai nannen fuolahansuorggi.»

Fuolahanbálvalusaid galgá, nu mo earáge buorredilleortnegiid, árvvoštallat dan ektui makkár árvvuid dain ráhkadit servodahkii, iige dušše oaidnit čađat lassáneaddji gollun. Norggas mii leat válljen organiseret servodaga dán láhkai. Dainna mii leat lihkostuvvan sihke ekonomiija ja demografiija dáfus.

3.2 Bálvalusaid vuostáiváldit – stáhtus ja ovdánansárgosat

Áigodagas 1965–1980 ruovttubuohccedivššu vuostáiváldiid lohku lassánii golmmageardásažžan, 24 000 vuostáiváldis 75 000 vuostáiváldái. Ruovttuveahki vuostáiváldiid lohku lassánii vel eanet, badjelaš 13 000 vuostáiváldis 1965 badjelaš 98 000 vuostáiváldái vihttanuppelot jagi maŋŋá. Ruovttubuohccedivššu ja ruovttuveahki vuostáiváldiid lohku badjánii ain 80-logus, muhto ii nu garrasit go ovddit logijagi. Ruovttubálvalusas leat 2000-logus eanet ja eanet čohkken návccaid daidda, geat eanemusat dárbbašit veahki. Earret eará daid geavaheddjiid lohku, geat ožžot dušše geavatlaš veahki, lea geahppánan lagabui bealis gitta njealjádassii buot bálvalusvuostáiváldiin. Ásahusas orru bálvalusvuostáiváldiid lohku lassánii gitta 1990-logu álggu rádjái, goas buhcciidsiiddaid ovddasvástádusa sirde fylkkagielddain gielddaide ja Dearvvašvuođasuodjalusa psyhkalaččat doaibmahehttejuvvon olbmuid ásahusat heaittihuvvojedje. Dan rájes lea sierra ásahusain orru bálvalusvuostáiváldiid lohku njiedjan, seammás go ruovttubálvalusaid vuostáiváldiid lohku ja fuolahanásodagaid orrun lea lassánan čielgasit.

3.2.1 Boarrásiid fuolahusas buohkaid fuolaheapmái

Vaikko boarrásepmosiid ahkejoavkkut leat čielgasit viidon maŋimuš logijagiid, de ii leat boarrásut geavaheddjiid lohku lassánan boarrásiid- ja buhcciidsiiddain ja ruovttubálvalusain. Dat čájeha ahte buot áššiid ii sáhte čilget demografiijain, muhto ahte eará servodatrievdadusat váikkuhit maid ovdáneapmái. Ovdáneapmái veadjá maid váikkuhit earret eará ovddasvástádusa sirdin spesialistadearvvašvuođabálvalusa, bearašfuolaheami ja gielddaid fuolahanbálvalusaid gaskka. Gieldda fuolahanbálvalusa govvideapmi boarrásiidfuolaheapmin lea šaddan áiggi mielde eanet ja eanet boastut.

Govus 3.2 Fuolahanbálvalusaid vuostáiváldiid lohku agi mielde 1998–2011

Govus 3.2 Fuolahanbálvalusaid vuostáiváldiid lohku agi mielde 1998–2011

Gáldu: Statistihka guovddášdoaimmahat 2012. 2007 rájes dieđut leat vižžojuvvon Iplos-registtaris, iige dieđuid sáhte njuolga buohtastahttit ovddit jagiiguin.

Fuolahanbálvalusaid vuostáiváldet dán áigge buot ahkejoavkkuin ja iešguđetlágan dárbbuid vuođul. 2011 loahpas vuostáiválde badjelaš 268 000 olbmo muhtinlágan fuolahanbálvalusa. Sis ožžo sullii 43 500 fálaldaga ásahusas ja sullii 177 000 vuostáiválde ruovttubuohccedivššu ja/dahje geavatlaš veahki. Lagabui 50 000 vuostáiválde earálágan bálvalusaid, nu mo duddema, fuolahanbálkká, doarjjaolbmo veahki ja geavaheaddji stivren persovnnalaš veahki. Dakkár bálvalusaid geavahit dábálaččat vuollái 67-jahkásaččat. Badjel 80-jahkásaččaid ahkejoavkkus vuostáiválde badjel 122 000 olbmo ásahusbálvalusaid dahje ruovttubálvalusaid 2011. Lagabui guokte goalmmádasa fuolahanbálvalusa vuostáiváldiin leat nissonat. Nu lea ee. dan geažil ahte nissonat ellet guhkit go albmát, ja ahte sis lea eallima loahppamuttus guhkit áigodat duođalaš buohcuvuođain ja heajos doaibmanávccaiguin. Badjel 90-jahkásaš ruovttubálvalusaid vuostáiváldiin ásset 75 proseantta okto.

Guđege jagi 2009, 2010 ja 2011 bohte lagabui 72 000 ođđa vuostáiváldi fuolahanbálvalussii, seammás go 69 000 vuostáiváldi guđđe bálvalusa. Dat čájeha, ahte badjelaš njealjádas fuolahanbálvalusa vuostáiváldiin molsašuvvá juohke jagi. Dat fas mearkkaša, ahte fuolahanbálvalus bálvala sullii 25 proseantta eanet vuostáiváldiid, go maid bajábeale gaskamearálaš logut čájehit.

Iplos-registara bokte mii oažžut dieđuid vuostáiváldiid veahkkedárbbus. Veahkkedárbu muitala man muddui vuostáiváldi birge ieš eanaš surggiin (vehá/ráddjejuvvon veahkkedárbu) vai leago son sorjavaš veahkis eanaš áššiin (viiddis veahkkedárbu). Sullii 33 proseantta badjel 90-jahkásaš vuostáiváldiin dárbbašit viiddis veahkkebálvalusaid. Eará ahkejoavkkuin 17–25 proseantta vuostáiváldiin dárbbašit viiddis veahkkebálvalusaid. Daid vuostáiváldiid lohku, geat dárbbašit ráddjejuvvon veahki, orru njiedjamin. Dat geat ásset guhkes áiggiid ásahusain dárbbašit viidásut veahkkefálaldaga, go ruovttubálvalusaid vuostáiváldit. Njeallje viđadasa geavaheddjiin, geat orrot ásahusas guhkes áiggi, dárbbašit viiddis veahkkefálaldaga. Veahkkedárbu lea stuorát nuorabuid gaskkas, geat ožžot ruovttubuohccedivššu ja geavatlaš veahki, go boarrásabbuid gaskka. Nu lea danin go ollugat boarrásiin, geat dárbbašit ollu veahki, ožžot dan seammás go sii ásset guhkes áiggi ásahusas. Nuorat geavaheaddjit, geat dárbbašit viiddis veahkkefálaldaga, ožžot eanet diimmuid ruovttubuohccedivššu ja geavatlaš veahki, go boarrásut geavaheaddjit, geat dárbbašit sullasaš bálvalusaid.

3.2.2 Nuorat bálvalusvuostáiváldiid lohku dat lassána

Lagabui njealjis logi dikšo- ja fuolahanbálvalusaid vuostáiváldis ii leat dán áigge olahan penšuvdnaagi. Lea maid nu, ahte measta buot ođđa resurssat, maid leat lasihan suorgái maŋimuš 20 jagi, leat geavahuvvon nuorat geavaheaddjijoavkkuid bálvalusdárbbuid gokčamii, go sin lohku lea lassáneamen. Vuollái 67-jahkásaš ruovttubálvalusaid geavaheddjiin leat vehá vuollái 18-jahkásaš mánát ja nuorat (2 proseantta), ollu 18-49-jahkásaš nuorra rávesolbmot (54 proseantta) ja vehá unnit 50–66 jahkásaš gaskaahkásaččat (44 proseantta). Sin gaskkas lea nuorat rávesolbmuid lohku lassánan eanemusat maŋimuš logijagi. Jos rehkenastit maiddái vuostáiváldiid, geat ožžot duddema, doarjjaolbmo ja fuolahanbálkká, de badjána mánáid ja nuoraid lohku.

Govus 3.3 Vuollái 67-jahkásaš ruovttubálvalusvuostáiváldiid veahkkedárbbu sujat

Govus 3.3 Vuollái 67-jahkásaš ruovttubálvalusvuostáiváldiid veahkkedárbbu sujat

Gáldu: Romøren (2006).

Dearvvašvuođa dáfus vuollái 67-jahkásaš ruovttubálvalusvuostáiváldiid joavku juohkása guovtti stuorát ja guovtti unnit jovkui (Romøren 2006). Stuorámus jovkui gullet olbmot, geain lea okta máŋgga somáhtalaš váttus (39 proseantta), main dábálepmosat leat neurologalaš dilit nu mo MS, vuoiŋŋašdohppehallan, oaive- ja čielgeváttut. Psyhkalaš váttut leat maid stuorra joavku (37 proseantta). Guokte unnit joavkku leat olbmot, geain lea doaibmahehttejupmi (13 proseantta) ja olbmot geain leat gárrenváttisvuođat (9 proseantta). Vuollái 67-jahkásaš geavaheddjiid joavku oažžu dábálaččat ruovttubálvalusaid eaige olus ása ásahusas. Ollugat dáid bálvalusvuostáiváldiin ožžot fálaldagaset ruovttubálvalusas ja beaiveaktivitehtafálaldagas, diibmolohku lea seammá dásis go buhcciidsiiddain. Ollugat sis leat skuvllas dahje barggus beaivit. Lea váttis ovddalgihtii árvidit man muddui nuorra bálvalusvuostáiváldiid lohku ain badjána lagamus jagiid. Mii navdit, ahte lassáneapmi geahppána, dahje stáđásmuvvá, vaikko ii leat man vuođul dajašii ahte goas. Viidásut plánemis lea hui mávssolaš oažžut eanet dutkandieđuid dán birra.

Govus 3.4 Fuolahusbálvalusa jahkebarggut 1971–2011

Govus 3.4 Fuolahusbálvalusa jahkebarggut 1971–2011

Fuomášuhttin: Statistihka rievdadusa geažil ii sáhte sulastahttit loguid, mat leat čohkkejuvvon 2003 rájes, loguiguin mat gusket 2002 ja dan ovdal. Jagis 1990 eai leat logut. Loguin lea maid mielde HVPU dassážiigo heaittihuvvui 1991.

Gáldu: Borgan 2012 (Statistihka guovddášdoaimmahat)

3.3 Fuolahanbálvalus – stáhtus ja ovdánansárgosat

Gielddaid fuolahanbálvalusaid stuorámus rievdadusat maŋimuš logijagiid leat dáhpáhuvvan ovddimusat ruovttubálvalusain, main namalassii ruovttubuohccedikšun viidu. Dat ovdanbuktá guokte stuorrá rievdadusbáru (Brevik 2010, Dearvvašvuođadirektoráhtta 2010, Barstad 2006), main fuolaheami sirdet:

  • ásahusas ruovttubálvalusaide

  • geavatlaš veahkis ruovttubálvalusaide

3.3.1 20 000 jahkebarggus 130 000 jahkebargui

Gielddaid fuolahanbálvalusat leat dađistaga viidon maŋimuš njealljelot jagi, earret ovtta jagi. Go mihtidit bálvalusaid jahkebargun, de fuolahansuorgi lea viidon guđageardásažžan, ja lea lassánan badjelaš 20 000 jahkebarggus 1971 lagabui 130 000 jahkebargui 2011.

Viidunleaktu lea lassánan maŋimuš 25 jagi dan maŋŋá go gielddaid ovddasvástádusa viiddidedje buhcciidsiidaođastusa ja doaibmahehttejuvvon olbmuid ođastusa oktavuođas. Boarrásiidfuolaheami doaibmaplána, 2015 fuolahanplána ja ráđđehusa psyhkalaš dearvvašvuođa viiddidanplána oktavuođas leat maid lasihan resurssaid ja doaimmaid, ja vurdojuvvo, ahte ovttasdoaibmanođastus nanne dili vel lagamus jagiid. Nana viiduma sudjan čuovvu das, go doaimmaid leat juogadan eará láhkai fuolahusbálvalusa, spesialistadearvvašvuođabálvalusa ja bearašfuolahusa gaskka. Goabbáge ášši váikkuha maiddái dasa, man láhkai jahkebargguid lohku lea lassánan. Ruovttubuohccedikšun dat viidu, ja áŋgiruššama čohkkejit eanet ja eanet sin ovdii, geain leat stuorámus dárbbut.

Vaikko boarrásiid oassi álbmogis lea čielgasit lassánan, de bálvalusfálaldat lea viidon eanemusat vuollái 67-jahkásaš ahkejoavkkuid guovdu. Gielddaid fuolahusbálvalusat lágiduvvojit ovddimusat olbmuide, geain leat guhkes áiggi máŋggabealat váttut ja duođalaš doaibmahehttejumit. Dat gáibidit alla gelbbolašvuođa ja eanet barggu fágarájáid rastá. Seammás berret guorahallat leago šaddan váddásut oažžut veahki, nu ahte olbmot ožžot fuolahanbálvalusaid maŋŋit dan sadjái ahte veahkki boađášii árra muttus, deattuhivččii ovddalgihtii eastadeami ja veajuiduhttima (Brevik 2010). Guhkes áigodagas dat sáhttá leat divrras ja geahnohis čoavddus.

Lea danin mávssolaš ahte gielddat gávnnahit rievttes balánssa nuppi dáfus dálkkodeami ja divššu ja nuppi dáfus ovddalgihtii eastadeami, návccaiduhttima ja veajuiduhttima gaskka.

Govus 3.5 Divššu ja fuolaheami brutto doaibmagolut fásta 2000-haddin 1973–2010

Govus 3.5 Divššu ja fuolaheami brutto doaibmagolut fásta 2000-haddin 1973–2010

Fuomášuhttin: HVPU logut leat mielde gitta dan heaittiheami rádjái 1991.

Gáldu: Borgan 2012 (Statistihka guovddášdoaimmahat)

Fuolahanbálvalusaid brutto doaibmagolut leat eanaš lassánan lineáralaččat, earret muhtin smávit spiehkastaga, mihtiduvvon kruvdnon, gitta 1970-logu rájes. 40 jagis doaibmagolut leat lassánan lagabui viđageardásažžan, go jahkásaš reálabadjáneapmi lea leamaš 4,5 proseantta, earret 1990-logu álgomuttus ja 2002–2005 (Borgan 2012).

Govus 3.6 Dikšo- ja fuolahussuorggi jahkebarggut proseantan, juhkkojuvvon ásahussii ja rabas fuolaheapmái 1987–2007

Govus 3.6 Dikšo- ja fuolahussuorggi jahkebarggut proseantan, juhkkojuvvon ásahussii ja rabas fuolaheapmái 1987–2007

Gáldu: Brevik 2010, Norgga gávpot- ja guovlodutkaninstituhtta

3.3.2 Ásahusas ruovttubálvalusaide

Gielddat geavahit dán áigge eanet resurssaid ruovttubálvalusaide go buhcciidsiiddaide ja ásahusfuolaheapmái. 40 jagi áigá geavahuvvui badjel 80 proseantta doaibmagoluin boarrásiid- ja buhcciidsiiddaide, ja vuollái 20 proseantta geavahuvvui ruovttubálvalusaid jođiheapmái, vuosttažettiin dálueamitsadjásaččaide ja ruovttuveahkkái.

25 jagi dassái ledje olles guokte goalmmádasa fuolahanbálvalusa jahkebargguin ásahusfuolaheami oktavuođas ja dušše okta goalmmádas ruovttubálvalusaid oktavuođas. Dán áigge dilli lea rievdan, nu ahte eanemus jahkebarggut leat ruovttubálvalusain.

Ovdáneapmái leat váikkuhan ođastusat, gielddaid fágalaš ja ruđalaš vihkkedallamat ja dat ahte geavaheaddjit leat nannoseappot beassan váikkuhit bálvalusaid hábmemii. Buhcciidsiidaođastusa oktavuođas gielddat ožžo ovddasvástádusa sihke ruovttubálvalusain ja buhcciidsiiddain, ja fertejedje árvvoštallat mo lágidit bálvalusaid, nu ahte dain ožžot stuorámus vejolaš ávkki. Dan čuovvumuššan fuolahanbálvalusat viido lagamus jagiid ovddimusat ruovttubálvalusaid siskkobealde. Nu guhká go buhcciidsiiddat ledje fylkkagielddaid ovddasvástádussan, de fálaldathan ii mielddisbuktán goluid gielddaide.

Ásahusaid hilgun boahtá čielgasepmosit ovdan doaibmahehttejuvvon olbmuid ođastusas, man olis psyhkalaččat doaibmahehttejuvvon olbmuid dearvvašvuođasuodjaleapmi (HVPU) ja HVPU-ásahusat heaittihuvvojedje 1991–1995 áigodagas ja ovddasvástádus sirdojuvvui seammáid etáhtaide ja doaimmaide, mat fuolahit álbmoga eará ássiinge. Ovttaidahttin, normaliseren ja searvan ledje mávssolaš vuođđojurdagat, go ovddeš ásahusássit fárrejedje iežaset ásodagaide ja go sin várás heivehedje dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusfálaldaga. Seammás nannejedje čielgasit sin fálaldaga, geat eai lean ovdal ožžon ásahussaji. Sis lei seammá vuoigatvuohta oažžut bálvalusfálaldaga go sis geat ovdal orro ásahusain. Nu lei maid eará geavaheaddjejoavkkuin, mat ožžo fálaldaga ođastusa maŋŋá. Prošeakta Unge ut av institusjon ja Opptrappingsplan for psykisk helse jotkkii áššiin, ja oassi ovdáneamis ovdanbuktojuvvo ráđđehusa 2015 demeansaplánas ja Neuroplánas, mii ovddida daid olbmuid dili, geain leat neurologalaš váttut ja gillámušat.

Gielddain lea ovddasvástádus fállat dárbbašlaš ja bealuštahtti bálvalusaid, mat gokčet olbmo dárbbuid. Gielda ieš mearrida mo lágida bálvalusaid, nu ahte dat heivejit báikkálaš diliide ja dárbbuide. Nu mo govus 3.7 čájeha, de lágidit gielddat dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusaideaset oalle máŋgga láhkai. 20 proseantta gielddain geavahit vuollái 40 proseantta fuolahanbálvalusa netto doaibmagoluin ásahusaide, ja badjel 60 proseantta ruovttubálvalusaide ja ásahusaid jođiheapmái. Logi dakkár gielddas ásahusaid oassi lea vuollái 20 proseantta. Nuppi dáfus geavahit 15 proseantta gielddain badjel 60 proseantta goluin ásahussii, ja 11 gielddas lea ásahusa oassi 80 proseantta dahje eanet. Lagabui guovtti goalmmádasas gielddain lea dattetge ásahusa oassi 40–60 proseantta, ja riikka gaskamearri lei 46 proseantta 2011.

Govus 3.7 Ásahusdoaimma oassi fuolahanbálvalusa netto doaibmagoluin proseantan 2011, gielddain ja fylkkain. Proseantta

Govus 3.7 Ásahusdoaimma oassi fuolahanbálvalusa netto doaibmagoluin proseantan 2011, gielddain ja fylkkain. Proseantta

Gáldu: Statistihka guovddášdoaimmahat 2012

Muhtin gielddat leat ain válljen bargat buhcciidsiiddaid ja ásahusaid jođiheami ovdii, muhtin gielddat barget fas ruovttubálvalusaid, beaiveaktivitehtafálaldagaid ja fuolahanásodagaid ovdii. Dat vuhtto earret eará buhcciidsiidasaji goluin, mii gieldda dásis variere miljonbeali kruvnnos gitta badjel guovtti miljovnna kruvdnui jahkái. Ollislaš bálvalusfálaldat dat lea dattetge mávssoleamos gieldda ássiide. Guorahallamat vedjet dattetge čujuhit dan guvlui, ahte gielddat, mat áŋgiruššet ruovttubálvalusaid ovdii, ožžot stuorát ávkki resurssaineaset go gielddat, mat áŋgiruššet eanet ásahusfálaldaga ovdii:

«Ruovttubálvalusaid geavaheamis orrot oažžumin stuorát ávkki dan láhkai, ahte eanebut ožžot fálaldaga unnit resurssaid geavahemiin, iige sáhte dokumenteret ahte fálaldat šattašii heajut.» (Borge og Haraldsvik 2005)

3.3.3 Boarrásiidsiiddain buhcciidsiiddaide ja fuolahanásodagaide

Boarrásiidsiiddaid áigi lea meattá. Dan láhkai leat geargan áigodagain, mii vulggii johtui ovddeš áiggiid gefiidguovddážiin. 40 jagi dassái ledje eanet boarrásiidsiidasajit go buhcciidsiidasajit. Boarrásiidsiiddat leat dattetge heaittihuvvon dan maŋŋá go gielddat ožžo ovddasvástádusa buhcciidsiiddain, ja buhcciidsiiddaid sajit leat lassánan sullii 15 000 sajis gitta 40 000 sadjái maŋimuš 40 jagi.

Govus 3.8 Ásahussajit ja fuolahanásodagaid ássit 1970–2011

Govus 3.8 Ásahussajit ja fuolahanásodagaid ássit 1970–2011

Fuomášuhttimat: 2007 rájes dieđut leat vižžojuvvon IPLOS-registaris, iige daid sáhte njuolga buohtastahttit ovddit jagiid loguiguin. Maiddái dikšo- ja fuolahanásodagaid ássiidloguid ovdal 2009 eai sáhte njuolga buohtastahttit loguiguin, mat leat 2009 maŋŋá.

Gáldu: Borgan 2012 (Statistihka guovddášdoaimmahat )

Oassi boarrásiidsiiddain leat ođasmahttojuvvon ja rievdaduvvon buhcciidsiidan. Ollu boarrásiidsiiddat heivejedje dattetge doibmii nu funet dahje ledje nu gollan, ahte daid sadjái huksejedje ođđa. Boarrásiidfuolaheami doaibmaplána oktavuođas buhtadedje boares rusttegiid ođđa, ođđaáigásaš fuolahanásodatrusttegiiguin. Gielddain huksejedje maid ollu ođđa fuolahanásodagaid nuorabuidda, geat dárbbašedje heivehuvvon ásodaga ja bálvalusaid. Badjel goalmmádas fuolahanásodagaid ássiin leat vuollái 67 jagi. Bealis sis lea doaibmahehttejupmi ja nuppi bealis jogo psyhkalaš ja sosiála váttisvuođat dahje guhkes áiggi doaibmahehttejupmi somáhtalaš buohcuvuođa geažil, mii dávjá lea neurologalaš. Ássiin, geat ásset ásodagain, mat geavahuvvojit birrajándora bálvalusfálaldagaide, lea badjel bealli vuollái 67 jagi (Brevik 2010).

Boarrásiidfuolaheami doaibmaplána oktavuođas ollašuhtte ovttaolbmolanja ođastusa, ja bealli riikka buhcciidsiidasajiin huksejuvvui jogo ođasin dahje ođasmahttojuvvui ollásit. Buhcciidsiiddaid leat danin viiddidan, ođasmahttán ja buoridan, sihke viesuid ja muhtin muddui gelbbolašvuođa dáfus, vai dat heivejit suorggi dálá doaimmaide.

Go boahtteáiggi hástalusat bohciidit, de fertet dattetge heivehit ja nuppástuhttit ođđa ja viiddiduvvon doaimmaide. Ovttasdoaibmanođastus mielddisbuktá, ahte dárbbašuvvojit ain ollu olles jándora fuolahansajit, erenoamážit oanehis áiggi sajit, mat geavahuvvojit duddemii, veajuiduhttimii, hárjehahttimii ja fáhkkaveahkkái. Viidáseappot fertešii heivehit ođđaáigásažžan ja ođasmahttit viesuid, mat eai divoduvvon boarrásiidfuolahusa doaibmaplána oktavuođas. Dan berre dahkat ovdalgo huksenleavttu ferte fas bajidit logi jagi geahčen, go badjel 80-jahkásaš boarrásiid lohku badjána.

2015 demeansaplánas nannejuvvo maiddái, ahte buhcciidsiiddat, main leat stuorra ossodagat ja guhkes váccáhagat, eai heive olbmuide, geain lea demeansa ja eará kognitiiva váttut. Go jo 80 proseanttas dálá buhcciidsiiddadivššohasain lea demeansaváddu, de Viessobáŋkku doarjjaortnet gáibida, ahte buot buhcciidsiiddaid ja fuolahanásodagaid galgá hukset unna, heivehuvvon ovttadahkan, jogo nu ahte dat organiserejuvvojit unnit ossodahkan dahje ássansearvevuohtan, mas eai leat ollu ássit.

Ollu čujuha nappo dan guvlui, ahte árbevirolamos ásahusat jávket ja ahte boahtteáiggis šaddet ođđa čovdosat, main váldet várá sihke ásahusbálvalusa ja ruovttubálvalusa árbevieruid buoremus beliin. Maidson ođđa vuorrasiidbuolva sávvá ja mat leat sin preferánssat? Čuvvotgo sii nuorat geavaheaddjejoavkkuid luottaid, vai háliiditgo sii doalahit ásahusaid dakkárin go dat dán áigge leat?

Gielddain fállet hui iešguđetlágan ássanvejolašvuođaid olbmuide, geat dárbbašit bálvalusfálaldaga olles jándora. Govus 3.9 čájeha, ahte njealji davimus fylkkas lea stuorámus ollislaš ollesjándorbálvalusa gokčanproseanta (olles jándora fuolahansajit proseantan badjel 80-jahkásaččaid logus), muhto Finnmárkkus lea stuorámus buhcciidsiidagokčan, Davvi-Trøndelágas fas lágidit eanaš ollesjándorsajiid fuolahanásodagain. Østfoldas, Buskerudas ja Telemárkkus lea maid alla fuolahanásodagaid oassi, Oslos ja Mátta-Trøndelágas fas lea stuorámus oassi buhcciidsiiddain, go doppe eai leat vuos olus fuolahanásodagat. Olles riikka lohku lea 28 ollesjándora fuolahansaji badjel 80-jahkásaš álbmoga proseantalohkun, ja dain leat 18,5 saji buhcciidsiiddain.

3.3.4 Ruovttuveahkis ja dálueamitsadjásaččas ruovttubuohccedikšui

Golbma njealjádasa fuolahanbálvalusa ođđa virggiin maŋimuš 15–20 jagi leat ásahuvvon ruovttubálvalusaide, ja vuosttažettiin ruovttubuohccedikšobálvalusaide (Brevik 2010). 40 jagi dassái ruovttubuohccedikšobálvalus lei dušše 10 proseantta ollislaš ruovttubálvalusain, maidda dalle gulle dálueamitsadjásaččat ja ruovttuveahkit. Dálueamitsadjásaččat leat jávkan ja geavatlaš veahkki lea bisson sullii seammá dásis go ovdal, seammás go ruovttubuohccedikšobálvalusat leat viidon mealgat ja ožžon nana sajádaga gielddaid oppalaš dearvvašvuođa- ja fuolahanfálaldagas. Ovdáneamis vuhtto, ahte ruovttubálvalusain leat bargagoahtán eanet medisiinnalaš barggu (Romøren 2007) ja vuoruhit dearvvašvuođa sosiála bálvalusaid ovddabeallái (Dearvvašvuođadirektoráhtta 2010). Boarrásiidsiiddaid heaittiheapmi ja buhcciidsiiddaid huksen lea seammás váikkuhan dasa, ahte medisiinnalaš dálkkodeapmi ja buohccedikšun leat ožžon ollu stuorát saji maiddái ásahusfuolahusas.

Seammás leat eará allaskuvlaoahppan fágajoavkkut, nu mo suodjalandivššárat, sosionomat, mánáidsuodjaluspedagogat ja spesiálapedagogat maid šaddan ruovttubálvalusfálaldaga oassin ja lasihan jahkebargguideaset oasi dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas.

Govus 3.9 Sajit ásahusas ja ollesjándorbálvalusa ásodagas 2011, proseantan badjel 80-jahkásaččaid logus

Govus 3.9 Sajit ásahusas ja ollesjándorbálvalusa ásodagas 2011, proseantan badjel 80-jahkásaččaid logus

Gáldu: Statistihka guovddášdoaimmahat 2012

«Dikšo- ja fuolahussuorggi maŋimuš jagiid rievdadusat leat leamaš nu vuđolaččat, ahte gielddain návccat leat geavahuvvon nuorra bálvalusvuostáiváldiid joavkkuid ja heajumus boarrásiid fuolaheapmái. Dan geažil eai leat leamaš doarvái návccat vuoruhit geavatlaš, sosiála ja ovddalgihtii eastadeaddji bálvalusaid doarvái nannosit nuorat vuorrasiid gaskkas.» (Dearvvašvuođadirektoráhtta 2010)

Vaikko jahkebargguid lohku lea lassánan sakka ja fágagelbbolašvuohta lea badjánan sihke buhcciidsiiddain ja ruovttubálvalusain, de lea ollu mii čujuha dan guvlui, ahte bálvalus lea rievdan nu ahte dat ii nagot fállat bálvalusaid árra muttus, bargat ovddalgihtii eastademiin iige veajuiduhttimiin. Ráđđehus háliida ovddidit buoret balánssa dálkkodeami ja ovddalgihtii easttadeami gaskii ja divššu ja návccaiduhttima/veajuiduhttima gaskii.

Boahtteáiggi fuolahanbálvalusas galget deattastit aktiiva fuolaheami ja hárjehahttima, maid ollašuhttet fysihkalaš, sosiála ja kultuvrralaš aktivitehtaid oktavuođas, ja dan láhkai dustet nuorat geavaheaddjejoavkkuid, geat dárbbašit persovnnalaš veahki, ja ođđa boarrásiid buolvvaid. Dat gáibida stuorát fágalaš viidodaga ja eará láhkai čohkkejuvvon gelbbolašvuođa, ja eará fágalaš lahkonanvugiid ja bargovugiid, go dán áigge.

3.4 2015 fuolahanplána

Fuolahanbálvalusaid leat ovddidan máŋgga guhkes áiggi doaibmastrategiija ja doaimmaid vuođul. 2015 fuolahanplána lea ráđđehusa plána, man ulbmil lea nannet sihke gielddaid fuolahanbálvalusaid kapasitehta, gelbbolašvuođa ja kvaliteahta. Plána geigejuvvui 2006 čavčča, ja doaimmaid ja gaskaomiid leat johttáhan dán ja ovddit ráđđehusáigodagas.

Ollesjándora fuolahansajit

Investerendoarjaga ulbmil lea doarjut 12 000 ollesjándora fuolahansaji huksema/ođasmahttima áigodagas 2008 – 2015.

Govus 3.10 Galli ollesjándora fuolahansadjái lea juolluduvvon doarjja buhcciidsiiddain ja fuolahanásodagain 2008–2012

Govus 3.10 Galli ollesjándora fuolahansadjái lea juolluduvvon doarjja buhcciidsiiddain ja fuolahanásodagain 2008–2012

Gáldu: Viessobáŋku 2013

Ráđđehus lea addán gielddaide vejolašvuođa oažžut doarjaga oktiibuot 9500 ovttadahkii 2008 rájes ja gitta 2012 rádjái. Gielddat leat seammá áigodagas ohcan doarjaga sullii 6500 ovttadahkii, ja Viessobáŋku lea juolludan doarjaga sullii 6300 ovttadahkii. Dain sullii bealli leat juolluduvvon buhcciidsiiddaid sajiide (54 proseantta) ja nubbi bealli fuolahanásodagaide sajiide (46 proseantta). Lagabui 60 proseanttas buot ovttadagain, maidda leat juolludan doarjaga, geavahit doarjaga ođđa huksenmássa ceggemii. 2013 stáhtabušeahtas 2013 (Prop. 1 S (2012–2013)) ráđđehus lea addán vejolašvuođa oažžut doarjaga 1750 ovttadahkii 2013. Ovdáneapmi čujuha dan guvlui, ahte dáidit olahit 12 000 saji ovdal 2015 loahpa.

Jahkebargguid lassáneapmi

Ráđđehusa vuosttaš ráđđehusdulbosa ulbmil lei lasihit gielddaid fuolahanbálvalusa bargiidlogu 10 000 jahkebargguin ovdal 2009 loahpa, go buohtastahttit 2004 dásiin. Ulbmila leat olahan buriin muniin, go jahkebargguid lohku lea lassánan sullii 14 800. Ráđđehusa nuppi ráđđehusdulbosa ulbmil lea lasihit gielddaid fuolahanbálvalusaid bargiidlogu 12 000 jahkebargguin áigodagas 2008–2015, go mihtidit jagi loahpas.

Jahkebarggut leat lassánan ráđđehusáigodagas (2005–2011) oktiibuot sullii 22 000 jahkebargguin. Sullii 80 proseantta lassáneamis sisdoallá bargiid, geain lea dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahppu. Nu lea bargiid lohku, geain lea dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahppu, lassánan dearvvašvuođa- ja fuolahansuorggis 66,4 proseanttas 2005 gitta 69,1 prosentii 2011, ja lea dan láhkai leamaš mielde nannemin sihke bálvalusaid kapasitehta ja gelbbolašvuođa.

Govus 3.11 Dikšo- ja fuolahanbálvalusaid jahkebargguid lassáneapmi 2005–2011

Govus 3.11 Dikšo- ja fuolahanbálvalusaid jahkebargguid lassáneapmi 2005–2011

Gáldu: Statistihka guovddášdoaimmahat 2012. Jahkebargguid lassáneami lea mihtiduvvon 2005 loahpas 2011 lohppii.

Bargiid lohku, geain lea universitehta- dahje allaskuvlaoahppu, lea lassánan 2005 rájes gitta 2011 rádjái 27,4 proseanttas 32 prosentii. Logut čájehit, ahte jahkebargguid lassáneami dagahit eanaš buohccidivššárat, geaid oassi suorggi jahkebargguid ollislaš logus lea lassánan 18,1 proseanttas 2005 gitta 19,7 prosentii 2011. Seammás lea suodjalandivššáriid, sosionomaid, ergoterapevttaid ja mánáidsuodjaluspedagogaid lohku badjánan oktiibuot 5,9 proseanttas 6,7 prosentii. Suodjalandivššárat leat čielgasit stuorámus joavku. Suodjalandivššáriid lohku lei 2011 sullii 30 proseantta buot buohccidivššáriin, geain ii leat spesiálaoahppu.

Bargiid oassi, geain lea joatkkaoahppu, lea vehá niedjan 2009 rájes. Stuorámus njiedjan boahtá das, ahte jovkui gullevaš dearvvašvuođafágabargiid, veahkkedivššáriid ja fuolahanbargiid lohku lea njiedjan. Oktiibuot dát oahppojoavkkut leat dán áigge 35,3 proseantta ollislaš jahkebargguid logus. Bargiid oassi, geain ii leat relevánta fágaoahppu, lea geahppánan 28,6 proseanttas 2005 gitta 26,1 prosentii 2011, seammás go hálddahus- ja bálvalandoaimmaid (service-doaimmaid) jahkebargguid lohku ii leat olus rievdan.

2015 gelbbolašvuođalokten

2015 gelbbolašvuođalokten lea ráđđehusa gelbbolašvuođa- ja rekruterenplána, mainna áigot sihkkarastit gieldda fuolahansuorgái doarvái, gelbbolaš ja bissovaš bargoveaga. Oktiibuot geavahit badjelaš 300 milj. kruvnno gelbbolašvuođa- ja rekruterendoaimmaide 2015 gelbbolašvuođaloktemis.

2015 gelbbolašvuođaloktemis leat áigodagas 2011–2015 vihtta oasseulbmila: 12 000 jahkebarggu; loktet fuolahanbálvalusaid formála oahppodási; sihkkarastit sullii 4500 dearvvašvuođafágabargi bruttolassáneami jahkái; ráhkadit stuorát fágalaš viidodaga; ja nannet bagadallama, siskkáldas oahpu ja joatkkaskuvlema.

Plánaáigodaga guđa vuosttaš jagi (2007–2012) leat sullii 21 000 olbmo čađahan vuođđo-, joatkka- dahje lassioahpu dahje eará oahpu, mii lea ožžon doarjaga 2015 gelbbolašvuođaloktemis.

Buot riikka fylkkaide leat ásahan buhcciidsiiddaid ja ruovttubálvalusaid ovddidanguovddážiid. Guovddážat galget ovddidit fuolahanbálvalusaide máhtu ja kvaliteahta dutkamiin, fágaovdánahttimiin ja gelbbolašvuođaloktemiin, ja leat mielde ovddideamen viidáseappot ohppiid, fidnoohppiid ja studeanttaid hárjehallanfálaldaga. Gielddat, main ovddidanguovddážat leat, gullet oktasaš fierpmádahkii, ja čatnasit guovlluid fuolahandutkanguovddážiidda.

2015 demeansaplána

2015 demeansaplána Buorre beaivi (Den gode dagen) geigejuvvui 2007 čavčča. Plána ulbmil lea nannet demeansaolbmuid bálvalusfálaldaga golmmain váldovugiin: Sihkkarastit lassidieđuid ja -gelbbolašvuođa, lasihit beaiveaktivitehtafálaldaga ja heivehuvvon ásodagaid logu.

Demeanta olbmuid bálvalusfálaldat lea kártejuvvon riikaviidosaččat, ja bohtosat čájehit ahte gielddat leat 2015 demeansaplána áŋgiruššamiid olis viiddidan bargguset demeanta olbmuid ja sin oapmahaččaid ovdii áigodagas 2007–2010. Njeallje geardde nu ollu gielddat go ovdal lágidit oapmahašskuvllaid, oktiibuot 246 maŋimuš kártemis. Badjel 14 000 bargi ja sullii 85 proseantta riikka gielddain ledje 2012 loahpas čađahišgoahtán demeansaoahppu Demeansafuolahusa ABC ja Boarrásiidfuolahusa ABC olis.

Demeansaplána ođastuvvui 2011 ja ráhkaduvvui ođđa njealji jagi doaibmaplána (2012–2015). Okta ođastuvvon plána váldoulbmiliin lea lágain nannet gielddaid geatnegasvuođa fállat demeanta olbmuide beaiveaktivitehtafálaldaga, go dat leat viiddiduvvon. Danin ásahedje 2012 doarjja, mainna movttiidahttet lágidit demeanta olbmuid beaiveaktivitehtasajiid. Dássážii leat dorjon lagabui 1 000 saji ásaheami.

Fuolaheami dutkan

Ráđđehus háliida nannet fuolahansuorggi máhttovuođu, ja lea danin lasihan fuolahandutkama doarjaga. Fuolahandutkama doarjja lei 37 milj. kruvnno 2013. Dainna áigot buoridit fuolahanbálvalusaid plánema, ovddideami ja organiserema máhttovuođu. Ruđaid juolludit Norgga dutkanráđi bokte.

Áigumuš lea nannet gielddaid fuolahanbálvalusaid dutkama ja ovdánahttima, mii dahkkojuvvo geavatlaš barggu lagašvuođas, ja danin leat ásahan vihtta guovllu fuolahandutkanguovddáža oahppoásahusaid oktavuhtii, main skuvlejit dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid.

Kultuvrralaš vázzinsoabbi

Ráđđehusa ulbmil lea nannet fuolahanbálvalusa geavaheddjiid kulttorfálaldaga Kultuvrralaš vázzinsoappi bokte. Kultuvrralaš vázzinsoabbi ásahuvvui 2007. 2013 juolludedje sullii 30 milj. kruvnno Kultuvrralaš vázzinsoappi kulttorfálaldahkii.

Neuroplána

Áigumuš lea čalmmustahttit ja ovddidit fuolahanbálvalusaid geavaheddjiid dili, geain leat neurologalaš gillámušat, ja danin daid geavaheaddjijoavkkuide leat ráhkadan sierra plána, 2015 neuroplána. Plána geigejuvvui 2012 čavčča, ja dainna áigot nannet gielddaid bálvalusfálaldaga gelbbolašvuođa ja kvaliteahta daid olbmuid hárrái, geain leat neurologalaš gillámušat. Plánas leat golbma váldoáŋgiruššansuorggi: Dieđut ja ođđa máhttu, veajuiduhttin beaivválaš eallimis aktivitehta- ja hárjehallanfálaldaga olis ja máŋggafágalaš ovddidanbargu.

Kvaliteahttasoahpamuš ja etihkkaprošeakta

Ráđđehus ja KS vuolláičálle juovlamánus 2012 soahpamuša, mii guoská gielddaid dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusaid kvaliteahta ovddideapmái. Soahpamuša vuođđun lea ráđđehusa ja KS gaskasaš gullanortnet. Kvaliteahttasoahpamušain nannejit gielddaid dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusa kvaliteahta ovddideami ulbmiliid ja strategiijaid.

Prošeavtta Samarbeid om etisk kompetanseheving olis leat badjel 200 gieldda ásahan sierralágan deaivvadansajiid, maiguin nannejit gielddaid dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusaid gelbbolašvuođa etihka birra. Dasa lassin leat ráhkadan metodagirjji ja e-oahpporeaiddu etihkalaš suokkardallanbargui. Prošeakta álggahuvvui 2007 ja bistá 2015 fuolahanplána lohppii.

Dearvvašvuođa- ja fuolahandepartemeanta lea ovttasbarggus, mas leat mielde KS, Norges sykepleierforbund, Fagforbundet, Fellesorganisasjonen, Kirkens Bymisjon ja Pensjonistforbundet, ovddidan buriid fuolahanbálvalusaid gávcci vuođđojurdaga. Vuođđojurdagat leat ráhkaduvvon, vai bálvalusain sáhttet daid vuođul suokkardallat, ovddidit kultuvrra ja čađahit báikkálaš buoridanbarggu. Dearvvašvuođadirektoráhtta joatká barggu, ja ovddida dál fuolahanbálvalussii ođđa kvaliteahttaindikáhtoriid.

Láhkaásahus olmmošlaš boarrásiidfuolaheami birra

Ráđđehus áigu sihkkarastit, ahte boarrásat eai govssahala dikšo- ja fuolahanbálvalusa oppalaš áŋgiruššama ektui, ja lea danin ráhkadan sierra láhkaásahusa, mii čilge dárkileappot gieldda geatnegasvuođaid boarrásiid ektui (olmmošvuođadáhkádus – verdighetsgarantien).

Láhkaásahusas govviduvvo boarrásiidfuolaheami árvovuođđu, seammás go das almmuhit makkár doaimmaid bálvalusfálaldaga olis galget lágidit, ovdamearkan rievttes ja bealuštahtti ássanvuohki, máŋggabealat ja doarvái ollu borramuš, geahpideaddji dálkkodeapmi ja olmmošlaš jápmin, fágalaččat bealuštahtti čuovvuleapmi doaktára ja eará relevánta bargiid beales, ságastallamat eksistentiála áššiin ja eará. Váidalan- ja geahččoeiseválddit galget sihkkarastit, ahte gielddat čuvvot olmmošvuođadáhkádusa.

3.5 Boahtteáiggi dili ovddalgihtii árvvoštallan

3.5.1 Demografiija rievdadusat

Min vuordá dakkár máilmmiviidosaš demográfalaš hástalus, maid eat leat historjjálaš áiggis ovdal vásihan, go álbmoga boarrásut oassi stuorru ahte stuorru, ja váikkuha sakka sihke ekonomiijai, sosiála, politihkalaš ja kultuvrralaš beliide. Nu celkojuvvui ON raportta World Population Ageing 1950–2050 (United Nations 2001) loahppajurdagis.

Norga gullá daid Eurohpá riikkaide, main demografiija ii dagat nuge dramáhtalaš rievdadusaid álbmoga ahkečohkiidusas go eará riikkain. Nu lea, danin go mii leat jo vásihan dakkár rievdadusaid, ja nuppi dáfus danin, go min riegádanlogut leat stuorábut.

Govus 3.12 Badjel 67-jahkásaččaid ahkejoavkku lohku 1950–2050

Govus 3.12 Badjel 67-jahkásaččaid ahkejoavkku lohku 1950–2050

Gáldu: Statistihka guovddášdoaimmahat 2012. Boahtteáiggi dili ovddalgihtii árvvoštallama gaskageardánis molssaeaktu (GGGG).

Norgga olmmošlohku lassánii eanet go guovttegeardásažžan mannan jahkečuođis, dat lei 2,2 milj. 1900, 3,3 milj. 1950, ja dasto 4,5 milj. 2000. Statistihka guovddášdoaimmahaga olmmošlogu einnostemiid vuođul olmmošlohku lassána ain dássidit, nu ahte dat lea 6 milj. 2030 ja 6,7 milj. 2050.

Badjel 67-jahkásaččaid lohku lassána eanet go beliin jagis 2000 jahkái 2050. Badjel 80-jahkásaččaid lohku oassi lassána 190 000 rájes jagi 2000 gitta lagabui 350 000 rádjái 2030 ja lagabui 570 000 rádjái 2050. 80-89 -jahkásaččaid ahkejoavku stuorru easkka logi jagi geahčen. Badjel 90-jahkásaččaid lohku stuorru nannosit jo lagamus jagiid.

Mii leat boahtteáiggi dili ovddalgihtii árvvoštallamiin válljen geavahit statistihkalaš guorahallamiid vuođđun ovddalgihtii árvvoštallama gaskkamuš molssaeavttu, mas eaktudit gaskageardánis šattolašvuođa, gaskageardánis eallinagi, gaskageardánis netto sisafárrema ja gaskageardánis mobilitehta (GGGG).

Govus 3.13 Badjel ja vuollái 80-jahkásaččaid logu rievdanproseanta jagiid 1950–2050

Govus 3.13 Badjel ja vuollái 80-jahkásaččaid logu rievdanproseanta jagiid 1950–2050

Gáldu: Statistihka guovddášdoaimmahat 2012. Boahtteáiggi dili ovddalgihtii árvvoštallama gaskageardánis molssaeaktu (GGGG).

Dávjá ovdanbuktet boahtteáiggi demográfalaš rievdadusaid kontrollerekeahtes boarrásiidbárrun, mii šáviha min riikii. Lagamus logijagiid gal lea baicce nuppi gežiid, nu ahte badjel 80-jahkásaččaid lohku ii lassán, muhto baicce njiedjá veháš. Dat addá midjiide muni plánet ja ráhkkanit dasa mo álbmoga ahkečohkiidus rievdá maŋŋá.

Gitta 1950 rájes lea boarrásiid lohku lassánan sakka, erenoamážit badjel 80-jahkásaččaid lohku. Boahtte 15 jahkái gal lea mihtilmas, ahte lohku ii lassán nu olus, baicce njiedjá. Dan maŋŋá badjel 80-jahkásaččaid lohku lassána nannosit áigodagas 2020–2035, ja dalle lohku sáhttá lassánit nu eatnat go čieža proseantta jagis nubbái.

Lagamus jagiid lassána nuorat boarrásiid lohku, sin lohku geat leat 67–79 jagi. Dat hástala erenoamážit ruovttubálvalusfálaldaga. Badjel 80-jahkásaččaid lohku bissu sullii seammán lagamus 10–15 jagi, earret badjel 90-jahkásaččaid buohta. Boarrásepmosiid lassáneapmi gáibida, ahte ain viiddidit ollesjándora bálvalusfálaldaga. Seammás lea mávssolaš, ahte mii geavahit ávkin demográfalaččat oalle dássidis áigodaga lagamus 10–15 jagi ja viiddidit bálvalusfálaldaga dađistaga, vai dan láhkai ráhkkanit badjel 80-jahkásaččaid jođánis lassáneapmái.

Erenoamážit demeanssa birra

Eanaš boarrásat leat dearvasat, muhto eanemusat geat ellet buoza, leat boarrásat. Buohcuvuođat ja váttut šaddet dábálabbon agi mielde, ja viehka ollu boarrásat ožžot eanet dávddaid ja váttuid seammás go sii doaibmanávccat geahppánit muhtin muddui. Dat guoská erenoamážit olbmuide, geat ožžot demeanssa. Dán áigge Norggas leat sullii 70 000 demeantta, ja mii navdit ahte buohcuvuohta váikkuha sullii 250 000 olbmui – buhcciide ja oapmahaččaide. Sullii 10 000 olbmo ožžot demeanssa juohke jagi. Badjel 75-jahkásaččaid lohku ja erenoamážit boarráseamos badjel 80-jahkásaččaid lohku lassána lagamus logijagiid. Nuba demeanttaid lohku Norggas stuorru beliin ja lea sullii 140 000 lagamus 25–30 jagi áigodagas.

Dat ahte demeansabuohcuvuođat gusket nu ollugiidda, hástala sakka almmolaš hálddašeami, dearvvašvuođabargiid ja bálvalanapparáhta, geat galget plánet ja lágidit fágalaččat bealuštahtti ja oktagaslaš dásis heivehuvvon bálvalusfálaldaga.

Bálvalusaid vuostáiváldit, geain lea sisafárrenduogáš

Lagamus boahtteáiggis lassána daid boarrásiid lohku, geain lea sisafárrenduogáš, Norggas. Statistihka guovddášdoaimmahat lea vuosttaš háve rehkenastán man ollu sisafárrejeaddjit ja Norggas riegádan olbmot, geain leat guokte sisafárrejeaddjiváhnema, riikka fylkkain ja muhtin stuorra gielddain leat 2040 (Statistihka guovddášdoaimmahat 2012). Lohku lassána erenoamážit stuorra gávpotbirrasiin lagamus jagiid. Fuolahanbálvalusaid ferte lágidit dan láhkai, ahte dat geavaheaddjit ožžot doarvái buriid bálvalusaid. Dat ahte geavaheddjiin leat sierralágan kultuvrralaš duogážat ja oskkut, váikkuha dasa mo mii hábmet bálvalusaid, ja gáibida buoret oktagaslaš heiveheami.

Govus 3.14 Demeanta olbmuid ovddalgihtii árvvoštallojuvvon lohku 2010–2050

Govus 3.14 Demeanta olbmuid ovddalgihtii árvvoštallojuvvon lohku 2010–2050

Gáldu: Dearvvašvuođa- ja fuolahandepartemeanta. Rehkenastojuvvon dihto demeansaproseantta vuođul guđege ahkejovkui. Boahtteáiggi dili ovddalgihtii árvvoštallama gaskageardánis molssaeaktu (GGGG).

Ahkečohkiidus ja ahkeguoddinnákca

Ahkeguoddinnákca čájeha man ollugat álbmogis leat fidnoaktiivvat go buohtastahttá álbmoga boarrásut osiin, ja lea hui miellagiddevaš boahtteáiggi ekonomiija guoddinnávcca (nanuvuođa) dáfus ja buorredillefálaldagaid ja dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusaid dáfus. 2000 ledje 4,7 olbmo aktiivvalaččat fidnus juohke boarrása nammii. Dasto ahkeguoddinnávcca gerddon njiedjá nu ahte 2030 dat lea 3,5 ja 2050 dat lea 2,9. Lea jáhkehahtti, ahte fidnoaktiiva olbmuid oasi njiedjan go buohtastahttit boarrásiid osiin, šaddá čuolbman dearvvašvuođa- ja fuolahansuorggi bargoveaga dáfus, ja muđuige árvoráhkadeami ja buorredili ovdáneami dáfus.

Govus 3.15 Galle olbmo leat fidnoaktiiva agis (16–66 jagi) go buohtastahttit badjel 67-jahkásaččaiguin (Ahkeguoddinnávcca gerddon) 2000–2050

Govus 3.15 Galle olbmo leat fidnoaktiiva agis (16–66 jagi) go buohtastahttit badjel 67-jahkásaččaiguin (Ahkeguoddinnávcca gerddon) 2000–2050

Gáldu: Statistihka guovddášdoaimmahat 2012. Boahtteáiggi dili ovddalgihtii árvvoštallama gaskageardánis molssaeaktu (GGGG).

Go fuolaheami oažžu bearašfierpmádagas

Go álbmoga ahkečohkiidus rievdá, de dat čuohcá dasa man ollugat bearraša siskkobealde sáhttet bargat boarrásepmosiid fuolahemiin ja dat sáhttá váikkuhit boahtteáiggi bearašfuolahanminstariidda.

ON bearašfuolaheami gerddon (koeffisienta) ovdanbuktá gallis leat badjel 85 jagi ja gallis leat 50–66 jagi. Dat lea demográfalaš vuohki ovdanbuktit potentiála fuolahannávcca.

Bearašfuolaheami gerddon čuohcá sakka Norgii, muhto dat veadjá čájehit vehá menddo ovttageardánis gova boahtteáiggi ovdáneamis, danin go vejolaš bearraša siskkobeale fuolaheapmái váikkuhit eanet ovdánansárgosat go ahkečohkiidus, ja danin go kultuvrralaš rievdadusat maid váikkuhit fuolaheapmái. Norggas lea bearraša siskkobeale fuolaheapmi leamaš oalle stáđis maŋimuš 20–30 jagi, goas leat čuvvon ovdáneami (Daatland ja Solem 2000, Rønning ja earát 2009). Orru ahte bearaš ja almmolaš fuolaheapmi dievasmahttet nubbi nuppi, go dasa addojuvvojit dihto eavttut. Bearaš sáhttá bargat oasis, jos dat ii dárbbaš váldit olles ovddasvástádusa.

Govus 3.16 50–66 jahkásaččaid lohku, go buohtastahttit badjel 85 jahkásaččaid loguin (Bearašfuolaheami gerddon) 2000–2050

Govus 3.16 50–66 jahkásaččaid lohku, go buohtastahttit badjel 85 jahkásaččaid loguin (Bearašfuolaheami gerddon) 2000–2050

Gáldu: Statistihka guovddášdoaimmahat 2012. Boahtteáiggi dili ovddalgihtii árvvoštallama gaskageardánis molssaeaktu (GGGG).

3.5.2 Jahkebargguid dárbu

Boahtteáiggi bargoveaga dárbbuid ovddalgihtii árvvoštallamiid gitta 2050 rádjái lea dahkan Statistihka guovddášdoaimmahat (Holmøy ja earát 2013). Daid vuođđun leat navdojuvvon dieđut dan hárrái, mii eanemusat váikkuha fuolahanbálvalusaid jerrui: demografiija, buohcan, bearraša siskkobeale fuolaheapmi ja bálvalusaid dássi.

Govus 3.17 Fuolahansuorggi boahtteáiggi bargoveaga dárbbuid ovddalgihtii árvvoštallan 2012–2050, jahkebargguid lohku

Govus 3.17 Fuolahansuorggi boahtteáiggi bargoveaga dárbbuid ovddalgihtii árvvoštallan 2012–2050, jahkebargguid lohku

Gáldu: Holmøy m.fl. 2013 (Statistihka guovddášdoaimmahat )

Dákkár loguid ovddalgihtii árvvoštallamiidda čatnasa álo viehka ollu eahpesihkarvuohta. Eai leat olus dutkan fuolahanbálvalusa dárbbuid ovdáneami báruid (treanddaid), maid vuođul árvvoštallamiid sáhtášii dahkat. Lea maid mávssolaš deattastit, ahte ovddalgihtii árvvoštallamiin eai leat váldán vuhtii daid strategiijaid ja doaimmaid váikkuhusaid, maid ráđđehus lea hábmen, ja maiguin galget eastadit dahje ráddjet fuolahandárbbu viiduma boahtteáiggis. Ovddalgihtii árvvoštallamiid ulbmil ii leat ge de geahččalit einnostit boahtteáiggi, muhto mii geavahit daid govvádussan go leat digaštallamin makkár boahtteáiggi mii sávvat.

Bargoveaga dárbu gitta 2050 rádjái

Govvosa 3.17 ovddalgihtii árvvoštallamat čájehit gielddaid fuolahansuorggi bargoveaga dárbbu 2050 rádjái čuovvovaš eavttuiguin: Álbmoga sturrodat ja čohkiidus čuovvu Statistihka guovddášdoaimmahaga maŋimuš ovddalgihtii árvvoštallamiid gaskkamuš molssaeavttu jagi 2012; agi- ja sohkabeali dáfus sirrejuvvon diibmobargohivvodat bissu 2010-dásis (bissovaš standárda); ahkái mihtilmas buohcan geahppána dađistaga go eallinahki guhkku, nu ahte áigodat eallima loahppamuttus, goas olmmoš lea fuolahanbálvalusaid intensiiva geavaheaddji, ii olus rievdda lagamuš logijagiid (maŋiduvvon buohcanriska); bearraša siskkobeale fuolaheapmi bissu sullii 100 000 jahkebargun (rievddakeahtes bearašfuolaheapmi).

Ovddalgihtii árvvoštallamat čájehit, ahte fuolahansuorggi jahkebargguid lohku sáhttá lassánit lagabui 50 proseanttain dahje sullii 60 000 jahkebargguin gitta 2030 rádjái ja šaddat eanet go guovttegeardásažžan 2050 rádjái.

Govus 3.18 čájeha, ahte jahkebargguid lohku badjána eanemusat 2025 rájes, ja lea stuorámus dalán 2030 maŋŋá, goas šaddet sullii 6000 ođđa jahkebarggu jahkái. Dan maŋŋá dat stáđásmuvvá bajit dássái dalán 2040 maŋŋá, goas šaddet 4000 ođđa jahkebarggu jahkái.

Seammás dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid bargomárkana ovddalgihtii árvvoštallamat čájehit, ahte fuolahansuorggi stuorámus oahppojoavkkuid guovdu čoahkkana vuolláibázan 55 000 jahkebarggu 2030 (Roksvaag ja Texmon 2012).

Dearvvašvuođa- ja sosiálafágaoahppan bargiid váilun ja stuorát rekruterendárbu dagahit, ahte 2020 fertet bálkáhit bargiid viidásut joavkkus, dakkár bargiid gaskkas, geain lea earálágan duogáš. Seammás dat čájeha man vealtameahttun lea investeret lasi buorredilleoahpuide boahtte jagiid, nu mo ovdanbuktojuvvo St.dieđáhusas 13 (2011–2012) Utdanning for velferd – Samspill i praksis.

Govus 3.18 Fuolahansuorggi jahkebargguid lassáneapmi jahkái 2012–2050

Govus 3.18 Fuolahansuorggi jahkebargguid lassáneapmi jahkái 2012–2050

Gáldu: Holmøy ja earát 2013 (Statistihka guovddášdoaimmahat )

Bearraša siskkobeale fuolaheapmi

Govvosa 3.17 ovddalgihtii árvvoštallamat eaktudit, ahte bearraša siskkobeale fuolaheapmi bissu sullii 100 000 jahkebargun áigodagas, maid ovddalgihtii árvvoštallan fátmmasta.

Statistihka guovddášdoaimmahaga áigegeavahan- ja eallindilleguorahallamiid vuođul leat árvvoštallan, ahte bearraša siskkobeale fuolaheapmi lea bisson sullii seammá dásis, sullii 100 000 jahkebarggu dásis maŋimus logijagiid, earret ahte dat njiejai vehá 1990 – 2000 (Rønning ja earát 2009). Dat mearkkaša, ahte jahkebargguid hivvodat, maid bearaš ja eahpeformála sosiála fierpmádat doaimmaha, ii lassán dađistaga go álbmot dárbbaša eanet fuolaheami, ja ahte lea jáhkkimis eahperealisttalaš navdit, ahte dat sturošii fuolaheami dárbbu mielde lagamus jagiid. Demográfalaš eavttut maid eai doarjjo dakkár ovdáneami. Eanaš fuolahandárbbu stuorruma ferte danin čoavdit eará láhkai. Seammás lea mávssolaš doalahit, nannet ja bajásdoallat bearraša ja eaktodáhtolaččaid fuolahanbarggu, go dat lea mávssolaš resursa boahtteáiggi fuolahanhástalusaid oktavuođas.

«Mii leat gávnnahan, ahte eaktodáhtolaš fuolahanbargu lea njiedjan áigodagas 1990-2000, ja dat čájeha ahte dat áŋgiris bargu lea áitojuvvon. Dasa váikkuhit ollu áššit. Lea mávssolaš fuomášit, ahte vuohki, mainna mii organiseret almmolaš bálvalusaid, ja ovttasdoaibmanvejolašvuođat, mat dan bokte ásahuvvojit, váikkuhit sihke fuolahanbálvalusaid viidodahkii ja sisdollui. Dan hárrái ii oro leamaš dihtomielalašvuohta, go leat rievdadan organiserema ollu maŋimuš jagiid. Jos mii áigot doalahit eaktodáhtolaš fuolahanresurssaid, de fertejit almmolaš aktevrrat doarjut daid, ja doaibmat gilvvagárdebargiid láhkai – dikšut ja fuolahit daid resurssain.» (Rønning ja earát 2009)

Govus 3.19 čájeha bargoveaga dárbbuid ovddalgihtii árvvoštallamiid, go bearraša siskkobeale fuolaheami ovdáneamis leat eará eavttut. Molssaeavttus Bearašfuolaheami geahppáneapmi lea bearraša siskkobeale fuolaheami viidodat geahppánan seammá leavttuin, go bearašfuolaheami gerddon lea njiedjan. Molssaeavttus Bearašfuolaheami lassáneapmi lassána bearraša siskkobeale fuolaheapmi seammá leavttuin formála fuolahemiin. Molssaeavttut čájehit, ahte bearraša siskkobeale fuolaheami rievdadusat váikkuhit ereliiggán ollu fuolahansuorggi bargoveaga dárbui.

Buohcan ja doaibmanávccat

Dearvvašvuođa ja doaibmanávccaid rievdadusat váikkuhit dasa mo fuolahandárbu ovdána boahtteáiggis, iige sáhte sihkkarit dadjat makkárin dearvvašvuođadilli ja doaibmanávccat ovdánit, go eallinahki guhkko.

Global Burden of Disease Study 2010 olis leat kárten 235 jápminsuja viidodaga, bargonávccahisvuođa dáfus muddejuvvon eallinjagiid 291 dávdda ja vahága guovdu, vurdojuvvon eallinagi ja 67 riskafáktora (Salomon ja earát 2012). 2010 logut buohtastahttojit sullasaš kártemiin, mii dahkkojuvvui 1990. Prošeavtta bohtosat čujuhit dan guvlui, ahte go eallinahki lea loktanan Norggas 1990 rájes 2010 rádjai, de dat lea eanaš addán dearvvas jagiid. Albmáid eallinahki lassánii 4,9 jagiin áigodagas, mas 3,4 ledje dearvvas jagi ja 1,5 buohcanjagi. Nissoniid eallinahki lassánii 3,1 jagiin áigodagas, ja das ledje 2,3 dearvvas jagi ja 0,8 buohcanjagi.

Boksa 3.1 Bargoveaga dárbu 2012–2050

Govus 3.19 Bargoveaga dárbu (2012–2050) sierralágan bearašfuolaheami eavttut

Govus 3.19 Bargoveaga dárbu (2012–2050) sierralágan bearašfuolaheami eavttut

Govus 3.20 Bargoveaga dárbu (2012–2050) sierralágan buohcaneavttut

Govus 3.20 Bargoveaga dárbu (2012–2050) sierralágan buohcaneavttut

Govus 3.21 Bargoveaga dárbu (2012–2050) 1 proseantta standárdalassánemiin

Govus 3.21 Bargoveaga dárbu (2012–2050) 1 proseantta standárdalassánemiin

Govus 3.22 Bargoveaga dárbu (2012–2050) go buoridit resurssaid geavaheami 20 proseanttain 2014–2030 (illustrašuvdna)

Govus 3.22 Bargoveaga dárbu (2012–2050) go buoridit resurssaid geavaheami 20 proseanttain 2014–2030 (illustrašuvdna)

Gáldu: Holmøy ja earát 2013 (Statistihka guovddášdoaimmahat )

Govus 3.23 Eurohpá 65-jahkásaččaid vurdojuvvon loahppaeallináigi ja buohcan 2011

Govus 3.23 Eurohpá 65-jahkásaččaid vurdojuvvon loahppaeallináigi ja buohcan 2011

Gáldu: http://ec.europa.eu/health/indicators/healthy_life_years/

Govus 3.23 čájeha man guhkes loahppaeallin 65-jahkásaččain lea dihto riikkain Eurohpás 2011, ja galle jagi das ellet dearvvasin ja buoza. Govus čájeha, ahte Norga gullá riikkaide, main ellet guhkimusat ja main eai leat nu ollu jagit heajos dearvvašvuođain eallima loahppamuttus.

Go leat geahčadan Ruoŧa ja riikkaidgaskasaš dutkamiid, de leat vávján ahte iešguđet dutkamušain bohtet sierralágan loahppajurdagiidda, go geahčadit boarrásiid dearvvašvuođa ja doaibmanávccaid ovdáneami (Thorslund ja Parker 2005). Geahčakeahttá sierralágan metodaide ja dutkojuvvon agiide, de dutkamušaid logadettiin vuohttá, ahte boarrásat nagodit buorebut doaimmahit dábálaš doaimmaideaset. Seammás eanet boarrásat almmuhit dihtolágan dearvvašvuođaváttisvuođaid. Dat guokte ovdáneami sárgosa čujuhit goabbatge guvlui, iige leat čielggas man muddui dat váikkuhit nubbi nubbái fuolahanbálvalusaid dárbbuid oktavuođas.

Govvosa 3.17 ovddalgihtii árvvoštallama vuođđun lea okta máŋgga navdosis, mat gusket maŋiduvvon buohcanriskii, ja navddus dan hárrái, ahte boarrásiid vuolit jámolašvuođa sudjan lea buoret dearvvašvuohta. Dat dagaha, ahte ahkái čadnojuvvon fuolahanbálvalusaid geavaheapmi geahppána, nu ahte áigi, goas buohcá oalle ollu ja doaibmanávccat hedjonit, ii olus rievdda. Dat mielddisbuktá, ahte 75-jahkásaččas 2050 navdojuvvo leat buoret dearvvašvuohta ja unnit fuolaheami dárbu, go 75-jahkásaččas 2010. Navddus maŋiduvvon buohcama hárrái veadjá leat vehá optimisttalaš, go váldit vuhtii Global Burden of Disease Study 2010 dieđuid, muhto das váldet seammás vuhtii dieđuid, maid mielde boarrásiid birgennávccat buorránit. Plánenulbmiliidda válljejit danin dábálaččat geavahit eaktun, ahte buohcanáigi boahtá maŋŋeleappos.

Govvosis 3.20 árvvoštallet bargoveaga dárbbu earálágan buohcaneavttuid vuođul. Go buozalmasvuohta lea viidát, de eallináiggi guhkkoma čuovvu dalle, ahte šaddet eanet jagit buozalmasvuođain ja doaibmanávccaid massimiin, ja guđege boarrásiid ahkeceahkis šaddet eanebut, geat dárbbašit ollu fuolaheami, danin go boarrásat ellet guhkit. Komprimerejuvvon buohcama oktavuođas navdet, ahte dearvvas jagiid lohku lassána johtileappot go maid olles eallinjahki lassána.

Ovddalgihtii árvvoštallamiin eai váldde vuhtii dakkár vejolašvuođa, ahte demeansadutkamis fuomášivčče fáhkka juoidá áibbas ođđa, mii rievdadivčče buot fuolahansuorggi fuolaheami ja bargoveaga dárbbuid ovddalgihtii árvvoštallamiid. Sullii golmma njealjádasas buhcciidsiiddaid ássiin lea demeansa váldo- dahje oalgediagnosan. Ruovttubálvalusaid vuostáiváldiin lea sullii 10 proseanttas demeansa váldosudjan manin sii dárbbašit veahki. Ferte deattastit, ahte dán áigge ii leat vejolaš dadjat goas demeansaváttuid dálkkodeapmái bohtet ođđa čovdosat, dahje ahte leago dat vejolaš. Buot fuolahansuorggi plánemiid vuođđun ferte danin leat, ahte demeansa lea mearkkašahtti ja nannosit viidu sudja, man geažil fuolahanbálvalusaid dárbbašit.

Resurssaid earálágan geavaheami váikkuhusat

Ollu ovdánansárgosat čujuhit dan guvlui, ahte bálvalusfálaldaga standárda buorrána boahtteáiggis. Boahtteáiggi fuolahanbálvalusaid geavaheddjiin leat áibbas eará vuordámušat ja preferánssat go dálá geavaheddjiin, ja buoret standárdda gáibádusat vedjet boahttit máŋgga guovllus.

Govus 3.21 čájeha makkár váikkuhusat leat, jos standárda lassána proseanttain ain jahkái. Dat čájeha, ahte jos guhkes áiggi gáibidit ja vurdet ain eanet resurssaid, de dat sáhttá váikkuhit ollu fuolahansuorggi bargoveaga dárbui.

Dan sadjái go lasihit bálvalanfálaldaga standárdda, de berre geavahit daid vejolašvuođaid, maid demografiija dáfus dássidis áigodat gitta 2020 rádjai addá, ja buoridit fuolahanbálvalusaid nu ahte dat heivejit boahtteáiggi fuolahanhástalusaide. Go deattastit sakka eanet innovašuvnna ja ovddideami, bálvalusfálaldaga fágalaš ja huksenbeali ođasteami ja nuppástuhttima, lasihit buorrediliteknologiija ja realiseret buorebut servodaga fuolahanresurssaid, de mii oažžut stuorát ávkki resurssaid geavaheames ja oažžut nana fuolahanbálvalusa maiddái boahtteáiggis. Govus 3.22 čájeha makkár bargoveaga dárbu livččii, jos fuolahanbálvalusain buoridivčče resurssaid geavaheami 20 proseanttain 2014 rájes gitta 2030 rádjái, jos buorideapmi juohkásivččii dássidit áigodaga jagiide.

3.5.3 Ollesjándora fuolahandárbbut

Boahtte jagiid stuorra hástalus lea viiddidit doarvái buhcciidsiiddaid ja fuolahanásodagaid ollesjándora fuolahansajiid ollislaš fálaldatkapasitehta, amamet bázahallat, go fuolahanbálvalusaid dárbbu lassána garrasit 10-15 jagi geahčen.

2011 ledje fuolahanbálvalusaid ollesjándora fuolahanfálaldagas sullii 63 000 ollesjándora fuolahansaji, main sullii 41 000 saji ledje ásahusain ja 22 000 ássi ásse ásodagain, main lea bálvalus olles jándora.

Vuolábeale ovddalgihtii árvvoštallan čájeha, ahte ollesjándora fuolahansajiid dárbu sáhttá lassánit lagabui 15 000 sajiin jahkái 2030 ja 45 000 sajiin jahkái 2050. Ovdáneapmi lea sullasaš go bargoveaga dárbbusge. Erenoamážit 2025 birrasiid dárbbašuvvogohtet ollu eanet ollesjándora fuolahansajit.

Govus 3.24 Ollesjándora fuolahansajiid ovddalgihtii árvvoštallan 2012–2050

Govus 3.24 Ollesjándora fuolahansajiid ovddalgihtii árvvoštallan 2012–2050

Gáldu: Holmøy ja earát 2013 (Statistihka guovddášdoaimmahat) ja Dearvvašvuođa- ja fuolahandepartemeanta

Ovddalgihtii árvvoštallamiid vuođđun eaktuduvvo, ahte mii čoavdit bargguid seammá láhkai ja seammáin standárddain go dán áigge, ja ahte bearraša siskkáldas fuolaheapmi joatkašuvvá dálá dásis ja ahte guhkit eallinahki maŋida áigodaga eallima loahpageahčen, goas olbmos leat duođalaš buohcuvuođat ja hedjonan doaibmanávccat.

Iežas ásodaga buoret heiveheapmi, buorrediliteknologiija geavaheapmi, beaivefálaldat, oadjebasvuođaásodagaid huksen ja stuorát áŋgiruššan ruovttubálvalusaid ja veajuiduhttima ovdii sáhttet leat molssaeaktun dahje maŋidit ollesjándora fuolahansajiid dárbbu. Ollesjándora fuolahansadji buhcciidsiiddas máksá gaskamearálaččat lagabui miljovnna kruvnno jahkái. Gielddaid innovašuvdnabarggu olis sáhtášedje guorahallat, mo seammá supmi sáhtášedje geavahit eará láhkai, nu ahte oččošedje eará ja buoret čovdosiid geavaheaddjái.

3.6 Nana ovdáneapmi

Buorit vásáhusat, maid leat ožžon go leat ásahan Norgii nu viiddis ja fágalaččat alla dási almmolaš fuolahanbálvalusa, čujuhit dan guvlui, ahte boahtteáiggi hástalusaid geahčadettiin mis fertejit leat guokte jurdaga oaivvis oktanis: Sihke váldit várá buoremusas, mii maŋimuš 40 jagi lea ráhkaduvvon, ja rievdadit muhtin mávssolaš surggiid ovdáneami.

Almmolaš fuolahanbálvalusat leat viidon jotkkolaččat máŋga logijagi. Go váldit vuhtii demográfalaš hástalusaid, maid mii duođas fertet čoavdit 10–15 jagi geahčen, de ferte viiduma lágidit dan láhkai, ahte dat nanne ja luvve resurssaid, mat leat geavaheddjiin alddiset, sin bearrašiin ja sosiála fierpmádagain ja lagaš birrasiin, organisašuvnnain ja báikkálaš servodagas. Dat gáibida ahte mii nuppástuhttit fágalaš doaimma, deattuhit ovddalgihtii eastadeami, árramuttu áŋgiruššama, sosiála fierpmádatbarggu ja veajuiduhttima ja geavahit eanet ođđa teknologiija ja bargovugiid. Seammás fertet ain ovdánahttit dikšunfágalaš váldodoaimmaid ja nannet medisiinnalaš čuovvuleami.

Norgga fuolahanmodellii lea mihtilmas, ahte lea bargojuohku ja lagaš ovttasbargu guovtti stuorra aktevrra gaskka: gielddaid dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusaid ja bearraša/oapmahaččaid gaskka. Boahtteáiggi hástalusat boktet gažaldaga das, ahte galgetgo eará aktevrrat oažžut stuorát saji ja eanet doaimmaid, ja ahte berrešeimmetgo rievdadit dan, man stuorra oasi barggus doaimmahit almmolaš bálvalusat, bearaš, eaktodáhtolaččat, ideála suorgi, geavaheddjiid stivren ortnegat, ovttasdoaibmačovdosat ja ealáhusat.

Ekonomiija ovdáneami eahpesihkarvuohta, dakkárin go dan oaidnit máŋgga Eurohpá riikkas, čujuha dan guvlui, ahte eat galgga ásahit vuogádaga menddo stiivvisin, muhto ahte buot ođđa doaimmaid galgá ráhkadit dakkárin, ahte daid sáhttá heivehit vejolaš bargomárkana rievdadusaide. Go áŋgiruššat ruovttubálvalusčovdosiid ja beaivefálaldagaid ovdii, de oažžut njuovžileamos čovdosa, go váldit vuhtii oapmahaččaid fidnoaktivitehta ja bargomárkana dárbbuid. Lagamus jagiid lassána nuoramus boarrásiid oassi eanemusat. Demográfalaš rievdadusaid vuođul berret danin viiddidit vuosttažettiin ruovttubálvalusfálaldaga, veajuiduhttima ja ovddalgihtii eastadeami.

Oktiibuot oažžut de dalle stuorámus nanuvuođa boahtteáiggi fuolahanhástalusaid ektui.

Ovdasiidui