Meld. St. 4 (2016–2017)

Sámedikki doaimma birra 2015

Sisdollui

2 Ráđđehusa bargu sámepolitihkalaš áššiiguin ja Sámedikki jahkedieđáhusa čuovvoleapmi

Ollislaš sámepolitihkka vuolgá buori ovttastahttimis daid iešguđet departemeanttaid gaskkas. Fágadepartemeanttas lea ovddasvástádus čuovvulit sámepolitihka iežaset surggiid siskkobealde. Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas lea bajimus ovddasvástádus ovttastahttit sámi áššiid.

Sámepolitihka bohtosat bohtet bures oidnosii eará departemeanttaid ja Sámedikki bargguid bokte. Dain iešguđet departemeanttain lea ovddasvástádus njuolggadusčállosiidda mat galget vuhtiiváldit sámi álbmoga iežaset surggiin. Nugo ovdamearkka dihte sámeláhka, oahpahuslága kapihtal 6 ja boazodoalloláhka, mat leat Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta, Máhttodepartemeantta ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta ovddasvástádussuorggis. Dasa lassin lea departemeanttain ovddasvástádus doaimmaide mat gusket olles álbmogii, muhto main sáhttet leat erenoamáš váikkuhusat sápmelaččaide.

Sámediggi lea ráđđehusa ovddimus premissabuvttadeaddji ja ságastallanbealli sámepolitihkas.

2.1 Sámedikki ja válljejuvvon áššesurggiid birra

Vuođđolága § 108 nanne ahte:

«Lea stáhta eiseválddiid geatnegasvuohta láhčit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis.»

Dáinna vuođđolágamearrádusain leat Norgga eiseválddit geatnegahtton lágalaččat, politihkalaččat ja morálalaččat láhčit dili nu ahte sápmelaččat sáhttet ieža sihkkarastit ja ovddidit iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima. Paragráfa addá sápmelaččaide aktiivvalaš rolla dan ektui ahte váras váldit iežaset beroštumiid, ja lea hábmejuvvon giela, kultuvrra ja servodateallima sihke suddjema ja ovdánahttima váste.

Sámediggi ásahuvvui geassemánu 12. beaivvi 1989 lága nr. 56 vuođul Sámedikki ja eará sámi riektegažaldagaid birra (sámeláhka). Sámelága ovdabargguin deattuhuvvui ahte Sámedikki váldi galgá sáhttit ovdánit, ja ahte galgá joatkevaččat árvvoštallojuvvot, gč. Od.prp. nr. 33 (1986–87) ja Innst. O. nr. 79 (1986–87). Viidásit eaktuduvvui ahte sápmelaččaide «addojuvvo mearkkašahtti iešmearridanvuoigatvuohta ja dadjamuš dakkár áššiin mat leat erenoamáš dehálaččat sámi kultuvrra sajádahkii, gč. Od.prp. nr. 33 (1986–87).

Sámelága ulbmila ja lága ovdabargguid mielde lea Sámediggi veahážiid mielde ožžon eanet dadjamuša áššiide mat gusket sámiide. Sámediggi lea máŋgga suorggis ožžon mearridanválddi áššiin mat gusket dušše, dahje eanas, sápmelaččaide. Seammás lea Sámediggi ožžon váikkuhanválddi go lea vejolašvuohta váikkuhit mearrádusaid buot áššiin mat Sámedikki mielde gusket sápmelaččaide, gč. sámelága § 2-1. Dasto lea stáhtas geatnegasvuohta ráđđádallat Sámedikkiin dainna ulbmiliin ahte olahit ovttaoaivilvuođa áššiin gos eiseválddit árvvoštallet doaimmaid dahje lágaid mat njuolga sáhttet váikkuhit sámi beroštumiid, gč. ILO-konvenšuvnna nr. 169 art. 6 ja Ráđđádallanprosedyraid stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka.

Bušeahttaoktavuođain lea Sámediggi ožžon eanet váikkuhanvejolašvuođa go Sámediggi lea váldán badjelasas ekonomalaš váikkuhangaskaomiid hálddašeami mat lea ásahuvvon nannet sámi kultuvrra, giela ja ealáhusovdánahttima. Sámediggi lea maid ožžon lasi ovddasvástádusa ja iešheanalašvuođa bušeahttaoktavuođain, go Sámediggi oaččui 1999 rájes lobi spiehkastit bruttobušehterenprinsihpas. Spiehkastatmearrádus vuođuštuvvui dainna mihttomeriin ahte Sámedikkis, álbmotválljejuvvon orgánan, galgá leat stuorát ovddasvástádus, friddjavuohta ja vejolašvuohta dahkat iežas vuoruhemiid stáhtabušeahta jahkásaš juolludemiid siskkobealde, gč. Vuođđolága § 108.

Sámediggi oaččui 2015:s juolludemiid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta, Dálkkádat- ja birasdepartemeantta, Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta, Kulturdepartemeantta, Máhttodepartemeantta, Mánáid- ja dásseárvodepartemeantta, Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta, Oljo- ja energiijadepartemeantta ja Olgoriikadepartemeantta bušeahtain.

Sámediggi hálddašii 2015:s oppalaččat 429,6 milj. ruvnno. Sámedikki doaibmagolut 2015:s ledje oktiibuot 140,8 milj. ruvnno. Sámediggi vuoruhii dáin ruđain bidjat 29,3 milj. ruvnno politihkalaš doibmii, mas stuorámus olggosgolut ledje dievasčoahkkimat, dievasčoahkkinjođihangoddi ja sámediggeráđđi. Hálddahuslaš olggosgolut ledje 111,5 milj. ruvnno 2015:s. Sámedikki gaskaoapmerehketdoallu čájeha ahte Sámediggi jugii oktiibuot 284,7 milj. ruvnno doarjjan iešguđetlágan ulbmiliidda. Sámedikki jahkerehketdoallu čájeha 4,1 milj. ruvnno sturrosaš badjelbáhcaga. Nettobušetterejuvvon doaibman sáhttá Sámediggi sirdit ovvta doaibmajagi bohtosiid čuovvovaš jahkái.

Sámediggi hálddaša maid lassijuolludemiid ja doarjagiid mat leat oktiibuot 9,9 milj. ruvnno. Dát ruđat juolluduvvojedje čuovvovaš ásahusaid bušeahtaid mielde: Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta (válgadutkan ja bargu suohkanreforpmain), Kulturdepartemeanta (tippenruđat), Olgoriikadepartemeanta (riikkaidgaskasaš bargu) ja Riikaantikvára.

Sámedikki hálddahusas ledje 142 jahkedoaimma juovlamánu 31. beaivvi 2015.

Ráđđehus mearridii njukčamánu 2015:s ahte Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta, ovttas eará departemeanttaiguin ja Sámedikkiin, galget árvvoštallat ovdamuniid ja hehttehusaid das go čohkke eanas dahje visot Sámedikki juolludemiid ovtta bušeahttakapihttalii ja ovtta bušeahttabostii. Gieldda- ja ođasmahttindepartemeanta lea Sámediggái sádden raportaevttohusa. Raporttas earret eará válddahuvvojit iešguđetlágan bušehterenmodeallat mat leat geavahuvvon Sámedikkis vuođđudeami 1989 rájes otnáža rádjái. Premissat maid stáhta ekonomiijanjuolggadusat vuođđudit Sámedikki juolludemiid geavaheami birra válddahuvvojit. Dasto čilgejuvvojit dálá gulahallanrutiinnat Sámedikki ja departemeanttaid gaskkas. Sámedikki fievrridanárvvu dáfus čilgejuvvo maid rámmastivrejumi birra, nu movt dát doaimmahuvvo suohkansuorggis ja fylkkamánniámmáhis. Raportaevttohusa maŋemus oasis čilgejuvvojit ovdamunit ja hehttehusat mat gusket molssaevttolaš modeallaide Sámedikki bušehteremis. Ráđđádallamat Sámedikki bušeahttaortnega vejolaš rievdademiid birra bohtet leat loahpalaš raportta vuođul.

2.2 Sámi gielat

Sámi gielaid gáhttemis ja nannemis lea stuora mearkkašupmi sámi kultuvrra ja eallinvuogi gáhttemii ja ovdánahttimii. Sámi gielat leat kulturguoddit ja leat dehálaččat sámi árvvuid ja máhtu fievrrideamis.

Riekti atnit sámi gielaid go deaivvada almmolašvuođain ja riekti oahppat sámegiela ja sámegillii leat muhtin dain deháleamos vuoigatvuođain mat sápmelaččain leat álbmogin. Riekti atnit sámi gielaid sáhttá maid váikkuhit ovttaskas olbmo riektesihkarvuhtii almmolašvuođas.

Sámedikkis lea guovddáš rolla go lea sáhka das ahte sámi gielaiguin bargat. Seammás lea Norgga eiseválddiin bajit ovddasvástádus. Lea stáhta ovddasvástádus fuolahit sámi gielaid gáhttema ja ovdáneami. Visot almmolaš doaimmain lea ovddasvástádus vuhtiiváldit sámi giellageavaheddjiid vuoigatvuođaid iežaset bargosuorggi siskkobealde. Kulturdepartemeanta lea dat fágadepartemeanta mas lea giellapolitihkalaš ovddasvástádus, ja mas lea bajitdási ja sektorrasttildeaddji ovddasvástádus hábmet, dulkot ja ovddidit giellapolitihkalaš mihtuid Norggas. Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas lea váldoovddasvástádus hálddašit giellanjuolggadusaid mat leat sámelágas ja das ahte ovttastahttit dan barggu mii lea Eurohpá lihtus guovllu- ja minoritehtagielaid ektui (minoritehtagielaidlihttu).

Sámediggi bijai 2015:s 74, 9 milj. ruvnno iešguđetlágan gielladoaimmaide. Ruhta juhkkojuvvui earret eará suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda sámegielaid hálddašanguovlluin, sámi giellaguovddážiidda, iešguđetlágan giellaprošeavttaide, stipeandan ohppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas ja Sámi Giellagáldui (Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáš).

Čakčamánus 2014:s bijai ráđđehus, ovttas Sámedikkiin, lávdegotti geahčadit láhkaortnegiid, doaimmaid ja ásahusaid Norgga bealde sámi gielaid váste. Lávdegoddi buvttii oasseraportta suohkana geatnegasvuođaid ja struktuvrra birra mat gullet sámi gielaide guovvamánu 15. beaivvi 2016:s. Lávdegotti loahpalaš raporta buktojuvvo Gielda- ja ođasmahttindepartementii golggotmánu 10. beaivvi 2016:s. Ráđđehus áigu sámi giellalávdegotti raportta vuođul árvvoštallat, ja Sámedikkiin ráđđádallat, movt sámi gielaiguin galgá viidásit bargat. Áigeguovdilis doaimmat bohtet maid árvvoštallojuvvot suohkanreforpma hárrái.

Sámegielaid doaibmaplána lea čalmmustahttán sámi gielaid iešguđet servodatsurggiin, erenoamážit oahpaheamis ja oahpuin, almmolaš bálvalus- ja fuolahusaddimis ja maid sámi gielaid geavaheamis ja oainnusin dahkamis almmolaš oktavuođain. Doaibmaplána gustonáigi lea guhkiduvvon 2017 lohppii. Sámi gielaid doaibmabijuid viidáset organiseren árvvoštallojuvvo sámi giellalávdegotti raportta čuovvoleamis, ja ráđđádallamiin Sámedikkiin.

Sámi Giellagáldu – Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáš, maid Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámedikkit ásahedje 2013:s, lea oktasaš davviriikkalaš giellaorgána mas lea guovddážis gielladikšun, giellaovdánahttin ja terminologiijaovdánahttin. Ráđđehus sihkkarasttii Norgga oasi dan ruhtadeamis go lasihii Sámedikki bušeahta 2 milj. ruvnnuin 2015 stáhtabušeahtas. Dasa lassin de ruhtaduvvo dat guovddáš Interreg-ruđaiguin. (Interreg lea EU-prográmma mii ovddida sosiála ja ekonomalaš integrašuvnna riikkarájiid rastá regiovnnalaš ovttasbarggu bokte).

Kulturdepartemeanta attii 2015:s 150 000 ruvnno Norgga Biibbalsearvái jorgalan dihte biibbalčállosiid julevsámegillii. Juolludeapmi bođii ruđain mat ledje vurkejuvvon čuovvulan váste St.dieđ. nr. 35 (2007–2008) Ulbmil ja áigumuš (gielladieđáhus).

2.3 Sámi kultuvra ja kulturmuittut

Sámediggi lea dehálaš eavttuid biddji sámi dáidaga ja kultuvrra ovdánahttimis. Seammás lea maid našunála, guovllu ja báikkálaš eiseválddiin ovddasvástádus addit sámi kultuvrii buriid ovdánanvejolašvuođaid.

Kulturdepartemeantta juolludeamit sámi kulturulbmiliidda addojuvvojit ovddemustá stáhtabušeahta kap. 320 bokte Oppalaš kulturdoaimmat, poasta 53 Sámediggi. Juolludeami ulbmilin lea váikkuhit dasa ahte Sámediggi bargguinis olahivččii iežas váldomihtuid dáidda- ja kultursuorggis. 2015:s juolluduvvui bušeahttapoastta bokte 79 milj. ruvnno. Sámediggi atná daid ruđaid iežas vuoruheami mielde.

Sámedikki jahkedieđáhus čájeha ahte Sámediggi vuoruha kulturulbmiliid hui bajás. 2015:s juolludii Sámediggi 106,7 milj. ruvnno iešguđetlágan kulturulbmiliidda. Dán ruđas attii Sámediggi 79 milj. ruvnno doarjjan iešguđetlágan sámi kulturásahusaide, nu movt kulturviesut, kulturgaskkustanásahusat, teáhterat, festiválat ja museat. Muđui juolluduvvui 21,6 milj. ruvnno dakkár doaimmaide mat leat veahkkin dagaheame dáiddáriidda buriid rámmaeavttuid iežaset barggus, ja dan vuollái boahtá sámi dáiddáršiehtadus ja ohccivuđot ortnegat. Go Norsk Tipping AS jugii dietnasis 2014:s, de Sámediggi oaččui 2015:s 750 000 ruvnno doaimmaide mat bisuhit ja ovdánahttet erenoamáš sámi valáštallandoaimmaid. Sámediggi attii 2,2 milj. ruvnno doarjjan sámi valáštallandoaimmaide. Sámediggái lea dehálaš sihkkarastit sámi álbmogii eambbo iešguđetlágan sámi mediaid mat bidjet oidnosii sámi gielaid, kultuvrra ja servodateallima. 2015:s bijai Sámediggi 3,8 milj. ruvnno dan ulbmilii.

Lassin dan ruhtii mii biddjojuvvui kulturdoaimmaide, de attii Sámediggi 2015:s 9 milj. ruvnno girjerájusulbmiliidda/sámi girjebussiide.

Kulturdepartemeanta ja Sámediggi dollet ságastallančoahkkima hálddahusdásis guktii jagis sihkkarastin dihte diehtojuohkima ja buori ovttasbarggu.

2015:s addojuvvui 3 milj. ruvnno prošeaktaruhtan ođđa ovdaprošektii mii galgá bargat ođđa, unniduvvon prošeavttain hukset ođđa Saemien Sijte-vistti. Statsbygg oaččui barggu ođđa ovdaprošeavttain 2105:s, ja bargu lea dál jođus.

Nu movt eará guovddášfestiválat ge, de sirdojuvvui Riddu Riđđu-festivála ođđa festiváladoarjjaortnega vuollai mii gullá Norgga kulturfondii. Norgga kulturráđđi galgá ovdánahttit festiváladoarjjaortnega. Kulturdepartemeanta lea sihtán Norgga kulturráđi ráđđádallat Sámedikkiin daid osiid birra ortnegis mat gusket njuolga sámi beroštumiide.

Troandin suohkan, Lulli-Trøndelága fylkkasuohkan ja Sámediggi vuolláičálle 2015 čavčča ovttasbargošiehtadusa ahte searválaga lágidit 100-jagi doaluid ávvudan dihte vuosttaš sámi riikkačoahkkima. 2016 reviderejuvvon našunálabušeahtas addojuvvui 4 milj. ruvnno dán ulbmilii Kulturdepartemeantta ja Gieldda- ja ođasmahttindepartemeantta bušeahtaid bokte.

Sámi kulturmuittut leat dehálaččat identitehta- ja servodathuksemis olu sámi báikkálašservodagain. Kulturmuittut čalmmustahttet sámi kulturbirrasiid ja sámi leahkima, ja gaskkustit máhtu eallineavttuid, birgenstrategiijaid, resursageavaheami, oskkuid ja eanadatheivehemiid birra.

Sámedikkis lea ovddasvástádus sámi kulturmuittuid hálddašit. 2015:s addojuvvui 3,4 milj. ruvnno sámi kulturmuittuid gáhttenbargui Dálkkádat- ja birasdepartemeantta bušeahta bokte.

Riikaantikvára lea bidjan johtui prošeavtta identifiseret ja registreret buot sámi huksehusaid mat automáhtalaččat leat ráfáiduhtton. Mihttu lea ahte bargu galgá gárvánan ovdal 2017. Sámediggi lea huksehusregistrerema prošeaktajođiheaddji ja oaččui 2015:s 4,2 milj. ruvnno dan ulbmilii Riikaantikvára bušeahta bokte. Prošeavtta ferte geahččat Máhttodepartemeantta kulturmuitoprošeavttain ovttas mii lea jođus, man ulbmil lea oažžut buoret oppalaš gova das man olu ráfáiduhtton sámi kulturmuittut gávdnojit ja makkár stánddas dat leat. Sámediggi oaččui 2015:s 2 milj. ruvnno Riikaantikvára bušeahta bokte ráfáiduhtton ja suodjalanveara kulturmuittuid ja kulturbirrasiid gáhttemii ja sihkkarastimii.

Dálkkádat- ja birasdepartemeanta ja Sámediggi leat ovttaoaivilis das ahte lihkadeaddji 100-jagi rádji automáhtalaččat ráfáidahttit sámi kulturmuittuid sáhttá šaddat hástalussat oalle farga. Danne lea departemeanta, ovttasbarggus Sámedikkiin, bargagoahtán kulturmuitolága láhkarievdadusain dainna ulbmiliin ahte ásahit fásta ráfáiduhttináiggi. Ulbmil lea ovddidit láhkaevttohusa Stuoradiggái 2017:s.

Sámedikki evttohus Várjjat siidda bidjat Norgga tentatiiva listui nu ahte maŋŋel nammaduvvo Unesco máilmmiárbelistui, lea dábálaš bargovuogi mielde sáddejuvvon árvvoštallamii Unesco kulturárbbiid ráđđeaddi orgánii, Icomosai. Easka go evttohus lea dárkilit árvvoštallojuvvon, dahká ráđđehus oaivila ahte áigu go Norga bidjat evttohusa tentatiiva listui.

Pilohtaprošeakta Árbediehtu álggahuvvui Sámi Allaskuvllas 2008:s. Pilohtaprošeakta loahpahuvvui 2016 vuosttaš jahkebealis.

2.4 Ealáhusovdánahttin, biras ja areála

Norggas leat ollu variašuvnnat ja lea hui girjás riika. Iešguđet guovlluin riikkas leat iešguđetlágan hástalusat ja vejolašvuođat. Olmmošlohku, fárrendábit, ealáhusstruktuvra ja ealáhusovdánahttin váikkuha guovllu ovdánahttima. Ráđđehus geahččala fievrridit dakkár politihka mii láhčá dili árvoháhkamii ja dakkárin ahte livčče eambbo barggut buot beliin Norgga ekonomiijas. Sundvolden-julggaštusas lea ráđđehus dadjan ahte áigu vuoruhit gaskaomiid mat sáhttet nannet innovašuvnna ja ođđaceggemiid buot osiin riikkas.

Sámediggi bargá iežas gaskaoapmeortnegiid bokte dan ovdii ahte earret eará vuođđoealáhusat, kulturealáhusat ja sámi mátkeealáhus sáhttet ahtanuššat ja ovdánit. 2015:s juolludii Sámediggi oktiibuot 33,1 milj. ruvnno iešguđetlágan ealáhusulbmiliidda. Dáin ruđaid attii Sámediggi 6,2 milj. ruvnno dakkár doaimmaide mat gáhttejit ja ovdánahttet vuođđoealáhusaid. Sámediggi bijai 17 milj. ruvnno iešguđetlágan doaibmabijuide mat sáhttet movttiidahttit ásahit eambbo sámi dáiddár- ja kulturvuđot bargosajiid. Juolludeamit vuoruhuvvojedje eanas dakkár doaimmaide mat galget lasihit gánnáhahttivuođa, gálvvuid jođiheami ja rekrutterema duodjeealáhussii.

Ráđđehusa politihkalaš vuođđovuogádagas čuožžu ahte ráđđehus áigu buktit stuoradiggedieđáhusa boazodoalu ceavzilvuođa birra. Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta álggii bargat ođđa stuoradiggedieđáhusain boazodoallopolitihka birra 2015 giđa. Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta doalai 2015 čavčča čoahkkimiid visot boazoguohtunguovlluin, viđain davimus fylkkamánniin ja Boazodoallostivrrain dan váste vai buktet cealkámušaid dieđáhussii. Vuosttaš álgo ráđđádallančoahkkin Sámedikkiin ođđa stuoradiggedieđáhusa birra dollojuvvui geassemánu 3. beaivvi 2016:s. Stuoradiggi galgá meannudit dieđáhusa 2017 giđa.

Boazologu heiveheami dáfus osiin Finnmárkkus leat dál eanas boazologut mearriduvvon dásis. Maŋŋel viiddis barggu boazologu unnidemiin, lea hirbmat dehálaš ahte boazolohku gustojeaddji guovlluin ii fas lassán. Stuoradiggi mearridii dan vuođul geassemánu 2016 rievdadit boazodoallolága § 60, mii šattai gustovažžan suoidnemánu 1. beaivvi 2016:s. Láhkarievdadus mielddisbuktá dan ahte fylkkamánnis lea láhkavuođđu mearridit bajimus boazologu juohke siidaoassái go leat erenoamáš ákkat dasa.

Davviriikkalaš ministerráđis Suomas geassemánu 30. beaivvi 2016:s dollojuvvui čoahkkin Ruoŧa giliidministara ja Norgga eanandoallo- ja biebmoministara gaskkas viidásit barggu birra ratifiseret ođđa Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna. 2016 giđa guorahallojuvvojedje Ruoŧa bealde muhtin gažaldagat ođđa konvenšuvnna oktavuođas, earret eará juridihkalaš čuolmmat. Guorahallan sáddejuvvo gulaskuddamii Ruoŧas 2016 čavčča. Norgga bealde dovddahit ahte dálá dilli lea hui unohas, ja ahte lea hoahppu oažžut ođđa konvenšuvnna. Ruoŧas leat maid cealkán ahte ođđa konvenšuvdna ferte ratifiserejuvvot jođáneamos lági mielde.

2014 eanandoallošiehtadusas heaittihuvvui dat ortnet ahte sirdit Eanandoalu Ovdanahttinfoandda bokte ruđaid Sámedikki ealáhusulbmiliidda 2015 rájes. Ruhta galggai movttiidahttit ealáhusovdáneapmái eanandoalus sámi guovlluin, ja galggai adnot bissovaš investeren- ja ovdánahttindoaimmaide. Dát heaittiheapmi lei oassin stuorát álkidahttinbarggus man ulbmil lei unnidit doarjjaoažžuid logu eanandoallošiehtadusas. Dán suorggis ledje máŋga ortnega regionála dásis mat belohahkii bohte dán ortnega sadjái, nu go investeren- ja fitnodatovdánahttinruđat maid Innovašuvdna Norga hálddaša, ja čielggadan- ja heivehanruđat maid fylkkamánni hálddaša.

Árktalaš eanandoallu lei golmma jagi prošeakta 2012–2014 áigodagas. Dán áigodagas várrejuvvui 9 milj. ruvnno eanandoallošiehtadusas, mii hálddašuvvui oktasaš prográmmaáŋgiruššamin mainna Davvi-Norgga golbma fylkkamánneámmáha, Sámediggi, riikkaoasi ealáhusorganisašuvnnat ja Nordlándda fylkkasuohkan ovttasbarge. Ruđaid ulbmil lei veahkehit árktalaš kvalitehta ovdánahttima ja ávkkástallama vai davviguovlluid eanandoalus šaddá gilvoovdamunni. Ruđaid juolludeapmi lei Árktalaš eanandoalu ovdánahttinprográmma bokte, maid Davvi-Norgga eanandoalloráđđi lei ovddidan. Oktiibuot 24 prošeavtta ožžo doarjaga árktalaš eanandoalu váste. Prošeavttas deattuhuvvui nannet buvttademiid mat leat dábálaččat árktalaš eanandoalus, ja mat sáhttet leat oktasaš árktalaš mearkagálvvu oassin. Boazodoallu váldojuvvui fárrui áŋgiruššamii, ja hábmejuvvojedje ovttastahttin-/ovttasdoaibmaarenat árktalaš eanandoalu áŋgiruššama várás.

Dálkkádat- ja birasdepartemeanta ja Sámediggi leat gulahallan Dieđ. St. 14 (2015–2016) Luondu eallima váras – Norgga luondduvalljivuođa doaibmaplána barggadettiin. Sámediggi ja ráđđehus leat árvvoštallan ahte dieđáhusas eai leat evttohusat doaimmaide mat váikkuhit sámi beroštumiide. Go dieđáhusa galgá konkrehta váikkuhangaskaomiin čuovvulit, gustojit dábálaš ráđđádallanbargovuogit, ovdamearkka dihte guovllusuodjalus luondduvalljivuođalága mielde.

Sámediggi searvvai Norgga delegašuvdnii dálkkádatkonferánsii Parisas (COP 21). Áiggis mii lei ráddjejuvvon Norgii alldási oasis oaččui Sámediggepresideanta sátnevuoru gos son čalmmustahtii sámi geahččanguovlluid dálkkádatrievdademiid hárrái.

Ráđđehus áigu sihkkarastit boraspirešlájaide eallinnávccalaš náli boraspiresoahpamuša mielde, seammás go geahččala unnidit riidodási. Dan dihte ohcaluvvo eanemus lági mielde dohkkeheapmi das movt boraspiret hálddašuvvojit. Boraspirehálddahusas lea alla gearggusvuohta vai sihkkarastá ahte sáhttá beaktilit jávkadit boraspiriid mat sáhttet vahága dahkat.

Njukčamánu 18. beaivvi 2016 buvttii ráđđehus Dieđ. St. 21 (2015–2016) Gumppet Norgga luonddus mii lea gumppiid ođđa nállemihtu ja gumpeguovllu juohkima birra. Stuoradiggedieđáhusa buktima ovdal čađahuvvojedje ráđđádallamat Sámedikkiin ja Norgga Boazosámiid Riikkaservviin ráđđehusa evttohusa birra ahte rievdadit gumpehálddašeami. Sámediggi, Norgga Boazosámiid Riikasearvi ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanta ledje ovttaoaivilis ahte ledje buorit ja konstruktiivvalaš ráđđádallamat, ja ahte buohkat ledje geahččalan olahit ovttaoaivilvuođa. Sámediggi ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanta leigga eanas ovttaoaivilis visot čuolmmaid dáfus, gumpenállemihtu ja gumpeguovllu birra maid. Dieđáhusa buktima maŋŋel gesii goitge Sámediggi ráđđádallanovttaoaivilvuođa ruovttoluotta das mii guoská gumpeguovlluid viidodahkii davvin. Stuoradiggi mearridii geassemánu 6. beaivvi 2016 ođđa nállemihtu gumppiide ja ođđa ráddjejumiid gumpeguovlluide, gč. Innst. 330 S (2015–2016).

Sámediggi buktá jámma vuostecealkámušaid konsešuvdnaohcamiidda maid Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta (NČE) lea meannudeame. Vuostecealkámušat leat máŋgii doalahuvvon dainna ákkastallamiin ahte albma ráđđádallamat eai leat čađahuvvon. Sámedikki váldovuostecealkámuš lea ahte konsešuvdnaáššis ii leat ovddiduvvon evttohus čovdosii, ja ahte Sámedikkis ii leat doarvái diehtu man vuođul ráđđádallá ášši loahppabohtosa birra. Ráđđehus lea ovttaoaivilis das ahte mihttu olahit ovttaoaivilvuođa, sáhttá olahuvvot dušše jus stáhta eiseváldi dovddaha lea go mielas, ja guđiid eavttuid vuođul sáhtášii, dohkkehit konsešuvdnaohcama. Ráđđehus nannii Dieđ. St. 25:s (2015–2016) Fápmu rievdadit – Energiijapolitihkka 2020 rádjái ahte ráđđádallamat Sámedikkiin galge ovttastahttojuvvot konsešuvdnaáššiid vuostecealkinvuogádagain. Dákkár ovttastahttimin loahpahuvvo Sámedikki vuostecealkámuš konsešuvdnaohcamii vuostecealkámuščoahkkimin gos ášši guorahallojuvvo rahpasit ja dainna ulbmiliin ahte olahit ovttaoaivilvuođa. Ovdal go NČE dahká mearrádusa áššis dahje addá árvalusa departementii stuorát áššiin, de ferte Sámediggi oahpásnuvvat mearrádusa álgoevttohusa sisdollui, vai sáhttá árvvoštallat doalahit go vuostecealkámuša. Ráđđádallamat departemeanttain álkiduvvojit dieinna lágiin olu.

2.5 Bálvalusat ássiide

Min buresbirgenservodagas lea vuođđun dat ahte olmmoš lea oadjebas dan ala ahte oažžu veahki ja ovddasmorraša go dárbbaša. Lea almmolaš ovddasvástádus sihkkarastit buriid bálvalusaid buohkaide. Ráđđehus áigu sihkkarastit dásseárvosaš bálvalusaid olles álbmogii, beroškeahttá gos orrot ja makkár giella ja kultuvrralaš duogáš lea.

Sámediggi lea guovddáš ságastallanbealli stáhta, guovllu ja báikkálaš eiseválddiiguin geain lea ovddasvástádus bálvalusaid fállat sámi álbmogii.

Sámediggi oaččui 2015:s juolluduvvot 5,4 milj. ruvnno Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta bušeahta bokte. Juolludeapmi gokčá Sámedikki hálddahuslaš goluid mat leat Sámedikki dearvvašvuođa- ja sosiálaossodagas, ja veahkeha Sámedikki buktit árvalusaid guovddáš eiseválddiide ja gulahallat dearvvašvuođaásahusaiguin. Ruđat gokčat maid doarjaga iešguđetlágan dearvvašvuođa- ja fuolahusprošeavttaide. 2015:s jugii Sámediggi 2,9 milj. ruvnno dákkár doarjagiid várás.

Ráđđehus buvttii miessemánu 2015 Dieđ. St. 26 (2014–2015) Boahtteáiggi vuođđodearvvašvuođabálvalus. Dieđáhus lea evttohusaid birra movt suohkanlaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusa sáhttá ovddidit vai gokčá dálá ja boahtteáiggi hástalusaid. Dieđáhusas čuožžu doaimmaid birra maiguin galgá heivehit suohkanlaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusa máŋggafágalažžan ja ollislažžan. Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas ja Sámedikkis ledje golbma čoahkkima dieđáhusa čálidettiin. Dieđáhusas čuožžu earret eará ahte: «Sámi geavaheddjiid berre geahččalit várás váldit buot dásiin pasieanta- ja geavaheddjiidmielváikkuheamis. Suohkanat gos leat sápmelaččat sáhttet sihkkarastit ahte sámi geavaheddjiid vásáhusat ja beroštumit gullojit ja vuhtiiváldojuvvojit dan bokte ahte leat ovddastuvvon iešguđet geavaheddjiidráđiin. Sámi geavaheddjiin sáhttet maid leat dehálaš vásáhusat mat leat ávkin ovttaveardásašbarggus.» Dieđáhusas lea maid okta kapihtal mii lea vuđolaččat sámi álbmoga bálvalusaid birra. Dán kapihttalis čilgejuvvo dálá dili stáhtus, ja das čilgejuvvojit soames hástalusat maid sámi álbmot deaivá dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas. Muđui čilgejuvvo oanehaččat makkár rolla ja vejolašvuohta Sámedikkis lea váikkuhit dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusa mii addojuvvo sámi álbmogii, ja das namuhuvvojit golbma čuovvolandoaibmabiju.

Dieđ. St. 19 (2014–2015) Álbmotdearvvašvuođadieđáhus – Hálddašeapmi ja vejolašvuođat buktojuvvui njukčamánu 2015:s. Dieđáhusa barggadettiin čađahuvvui ráđđádallančoahkkin departemeantta ja Sámedikki gaskkas. Departemeanta deattuha dieđáhusčállosis ahte: «Suohkanat galget plána- ja huksenlága mielde vuhtiiváldit sámi servodateallima ja suohkanat dárbbašit máhtu sámi álbmoga birra. Álbmotdearvvašvuođainstituhtta áigu searválaga Sámi dearvvašvuođa guovddážiin árvvoštallat movt data, mii boahtá dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkadeamis mii čađahuvvui davvin suohkaniin gos orrot sihke sápmelaččat ja dáččat (Saminor), sáhttá adnot vuođđun sámi dearvvašvuođa birra gaskkustit máhtu. Dasa lassin lea maid áigeguovdil geahčadit eará vejolašvuođaid vai oažžut oidnosii data sámi dearvvašvuođa birra.»

Ráđđehus buvttii skábmamánu 2015:s buoridanplána gárrenmirkosuorggi birra 2016–2020, gč. Prop. 15 S (2015–2016). Plánas addojuvvo oppalašgovva gárrenmirkosuorggi boahttevaš váldohástalusaid birra ja das leat maid strategiijat movt galgá hástalusaiguin birget sihke oanehis áiggi ja guhkes áiggi dáfus. Plána vuođđostrategiijain lea maid mearkkašupmi sámi álbmogii. Sámediggi ja Sámi našuvnnalaš gealboguovddáš – psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilli (SANAG) bukte čálalaš cealkámušaid go plánain bargojuvvui. Máŋga dáin cealkámušain leat plánas mielde.

Juovlamánus 2015 almmuhii Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta Demeansaplána 2020. Plána ulbmil lea hábmet servodaga mii fuolaha ja váldá searvái olbmuid geain lea demeansa. Plána oppalaš doaimmain boahtá leat mearkkašupmi sámi álbmogii. Plánain barggadettiin bovdii Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta Sámedikki čoahkkimii demeansaplána birra. Departemeanta ovddidii čoahkkimis ahte Sámediggi sáhtii hástit eanet čoahkkimiidda jus lea dárbu. Máŋga gulaskuddancealkámuša maid Sámediggi buvttii leat mielde plánas.

Ráđđehus nammadii golggotmánu 2. b. 2015 lávdegotti mii galgá guorahallat movt stáhtalaš eaiggátvuođa spesialistadearvvašvuođabálvalussii sáhttá organiseret. Lávdegoddi galgá čielggadit molssaevttolaš modeallaid dasa movt stáhta sáhttá organiseret eaiggátvuođa buohcciviesuide. Lávdegoddi galgá maid árvvoštallat dearvvašvuođaregiovnnaid juogu ja man olu dearvvašvuođafitnodagat berreše leat. Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea deattuhan ahte ovddasteddjiin lea buorre dearvvašvuođafágalaš máhttu, stivrenmáhttu ja geavaheddjiidmáhttu go bidje lávdegotti oktii. Lávdegoddi boahtá bovdet olggobealde olbmuid dárbbu mielde, vai vuhtiiváldá Sámedikki.

Ráđđehusa ođđa doaibmaplána «Oadjebasvuohta, máŋggabealatvuohta, rabasvuohta» mii lea vealaheami vuostá seksuála soju, sohkabealidentitehta ja sohkabealovdanbuktima dihte, almmuhuvvui 2016 geasi, ja galgá gustot 2017 rájes 2020 rádjái. Sierra teakstaoasis plánas namuhuvvojit lesbat, homofiillat, bifiillat ja transseksuálat geain lea sámi duogáš. Olu doaimmat dán doaibmaplánas leat maid relevánttat sámi birrasiin ja joavkkuin, gč. doaimmaid báikkálaš/regiovnnalaš eiseválddiid ja bargoeallima dáfus. Eiseválddit áigot álggahit ovttasbarggu Sámedikkiin ja sámi institušuvnnaiguin dainna ulbmiliin ahte joatkit ja ovddidit doaimmaid mat sáhttet veahkehit nu ahte lesbat, homofiillat, bifiillat ja transseksuálat geain lea sámi duogáš dovdet eanet rabasvuođa ja searvadahttima.

2016 čavčča áigu ráđđehus buktit strategiija vašálaš cealkámušaid vuostá. Sámediggi lea bovdejuvvon searvat ráđđehusa referánsajovkui vašálaš cealkámušaid hárrái. Sámediggi lea buktán cealkámušaid strategiijai.

Ráđđehus almmuhii njukčamánu 4. b. 2016 Dieđ. St. 17 (2015–2016) Oadjebasvuohta ja fuolaheapmi – Biebmoruoktu mánáid dihte. Mánáid- ja dásseárvodepartemeanttas lei jámma oktavuohta Sámedikkiin dieđáhusain barggadettiin.

Bures heivehuvvon oahpahusfálaldat sámi ohppiide lea mearrideaddjin sámi gielaid boahtteáiggis. Dat go ohppiin lea riekti oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii lea dehálaš eaktun das go sámi gielaid galgá ovdánahttit ja ealáskahttit hupmangiellan ja čállingiellan. Dasa lassin de vuođđooahpahus sámi álbmogii dagaha ahte lea álkit válljet alit oahpu iežas gillii.

Sámedikkis lea váldi oahpahussuorggis ja dat boahtá ovdan ovddemustá oahpahuslágas § 6-4. Sámedikkis lea earret eará ovddasvástádus hábmet sámegielaid oahppoplánaid vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpu oahpahusa várás.

Sámediggi oaččui 2015:s 40 milj. ruvnno doarjjan sámi vuođđooahpahussii ja 15,6 milj. ruvnno doarjjan mánáidgárdefálaldahkii Máhttodepartemeantta bušeahta bokte. Oasi Máhttodepartemeantta juolludeamis ani Sámediggi hálddahuslaš olggosgoluide mat leat Sámedikki bajásšaddan- ja oahpahusossodagas. Sámediggi jugii 25 milj. ruvnno iešguđetlágan vuođđooahpu doaimmaide, eanas dasa ahte ovdánahttit ja buvttadit sámi oahpponeavvuid. 2015:s joatkkaskuvllaid dásis vuoruhuvvojedje oahpponeavvut golmma sámi gillii davvisámegiella, lullisámegiella ja julevsámegiella. Vuođđoskuvllaid dásis vuoruhuvvojedje fágaidrasttildeaddji oahpponeavvuid mat leat temáid giela ja kultuvrra birra. Sihke oahppit, váhnemat ja skuvlaeaiggádat váldet oktavuođa Sámedikkiin sámegieloahpahusa birra, ja Sámediggi fállá dieđuid ja bagadallamiid. Eatnasat váldet oktavuođa sámegieloahpahusa fálaldagaid ja organiserema birra. Sámediggi juolludii oktiibuot 11,3 milj. ruvnno dakkár doaimmaide mat sáhttet leat veahkkin dasa ahte sámi mánáidgárddiin lea alla kvalitehta.

Máhttodepartemeanta lea váldán Sámedikki mielde NÁČ 2015:2 Gullat muhtin oktavuhtii čuovvoleapmái, mas leat evttohusat doaimmaide movt hábme buori psykososiála skuvlabirrasa ohppiide, ja movt eastada ja duste givssideami skuvllas.

Sámediggi lea maid árrat searvan Dieđ. St. 28 (2015–2016) Fága – čiekŋudeapmi – ipmárdus bargui, mii lea NÁČ 2015: 8 Boahtteáiggi skuvla čuovvoleapmi. Dieđáhusas ráđđehus buktá evttohusaid movt sáhttá vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla fágaid ođasmahttit. Ulbmil lea buoridit ohppiid oahppama ja ipmárdusa. Fágaid sisdoallu galgá leat relevánta ohppiide ja galgá láhčit buori dili viidásit ohppui ja aktiivvalaš bargo- ja servodateallimii. Maiddái oahppoplánadahkosa oppalaš oassi galgá ođastuvvot. Ođđa oppalaš oassi galgá čielggadit skuvlla árvovuođu dainnalágiin ahte oahpahuslága ulbmilparagráfa čilgejuvvo dárkilit, ja galgá láhčit dili nu ahte olles oahppoplánadagus geavahuvvo aktiivvalaččat skuvlaárgabeaivvis. Máhttodepartemeanta lea ráđđádallan Sámedikkiin barggadettiin dieđáhusain. Dieđáhusas deattuhuvvo ahte departemeanta áigu váldit Sámedikki searvái olles prosessii fágaođasmahttimiin ja oppalaš oasi ođasmahttimiin.

Máhttodepartemeanta diehtá ahte Sámediggi háliida ahte oahpahusláhka ja friddjaskuvlaláhka rievdaduvvošedje. Ohcaluvvon rievdadusat leat stuorrát ja leat hui čavga bušeahtas gitta. Sámediggi čájeha iežas jahkedieđáhusas ahte sii leat bivdán ráđđádallamiid Máhttodepartemeanttain áššis láhkarievdadanevttohusa birra mii attášii joatkkaskuvlaohppiide rievtti friddja válljet skuvlla fylkkarájiid rastá. Máhttodepartemeanta mearkkašahttá ahte láhkaášši lei friddjabut skuvlaválljema birra, ja ahte Sámediggi bivddi ráđđádallamiid ášši láhkaásahusbarggu oktavuođas.

2016 bušeahtas evttohii ráđđehus heaittihit Gaska-Norgga Sámeskuvlla 2016 čavčča rájes. Reviderejuvvon našunálabušeahta meannudeami oktavuođas mearridii Stuoradiggi ahte skuvlajođiheapmi galgá bisuhuvvot 2016–2017 skuvlajagi dan botta go vuordá eará organiserema.

Árra ja buorre giellamovttiidahttin lea mearrideaddji dasa movt sámi mánát ovdánahttet ja doalahit sámegiela. Sámediggi lea čalmmustahttán Máhttodepartementii man dehálaš lea nannet lága bokte dan ahte buot mánáin geat dan háliidit, lea riekti sámi mánáidgárdefálaldahkii, beroškeahttá gos riikkas sii orrot.

Stuoradiggi lea ovtta sáddejuvvon evttohusas bivdán ráđđehusa árvvoštallat ahte galgá go leat geatnegahtton fállat sámegielat mánáidgárddi go leat unnimusat logi máná suohkanis geat dáhttot dan, maiddái daid suohkaniin mat eai gula giellahálddašanguovlluide, gč. Prop. 1 S (2013–2014) Stáhtabušeahtta 2014 (bearaš- ja kulturlávdegoddi). Máhttodepartemeanta áigu ášši čuovvulit dan oktavuođas go bargá mánáidgárddiid njuolggadusmearrádusaid rievdademiiguin, ja maid sámi giellalávdegotti raportta vouđul (gč. čilgehuse kapihttalis 2.2 Sámi gielat).

Máhttodepartemeanta lea ráhkadeame ođđa rámmaplánaid mánáidgárddi sisdoalu ja bargguid birra. Ođđa rámmaplána biddjojuvvo fápmui 2016/2017 mánáidgárdejagi rájes. Departemeanttas lea buorre ja konstruktiivvalaš ovttasbargu Sámedikkiin rámmaplánabarggu oktavuođas.

Ráđđehus buvttii 2016 giđa Dieđ. St. 19 (2015–2016) Áigi stoahkat ja oahppat. Ráđđehus háliida nannet sámi mánáidgárdefálaldaga, ja Stuoradiggi doarjjui dan ahte ođđa rámmaplána galgá čalmmustahttit ja čielggadit geatnegasvuođa mii suohkaniin lea addit sámi mánáide mánáidgárdefálaldaga mas sámi giella ja kultuvra lea vuođđun. Ráđđehus áigu muđui, ovttas Sámedikkiin, movttiidahttit iešguđetlágan doaimmaide mat nannejit sámi gielaid ovdánahttinbarggu. Galgá maid leat ovttasbargu gelbbolašvuođa- ja rekrutterendoaimmaid dáfus. Muđui lea Stuoradiggi bivdán ráđđehusa ráhkadit evttohusaid dasa movt mánáidgárdelága sáhtášii rievdadit dainnalágiin ahte sihkkarastá ahte sihke almmolaš ja priváhta mánáidgárdebargit máhttet dárogiela, ja ahte sámi mánáidgárdebargit máhttet sámegiela. Departemeanta čuovvula dáid áššiid láhkabarggus.

Gielddus hálddašanorgánain geavahit mánáid dulkan bođii fápmui suoidnemánu 1. beaivvi 2016. Gielddus mielddisbuktá ahte hálddašanláhka rievdaduvvo (ođđa paragráfa 11e). Mánát eai galgga, lága mielde, geavahuvvot dulkan dahje eará diehtogaskkusteapmái hálddahusaid ja olbmuid gaskka geat eai máhte dárogiela doarvái bures. Gildosis sáhttá spiehkastit dakkár diliin go lea dárbu hehtten dihte jápmima dahje duođalaš dearvvašvuođavahága, dahje jus lea dárbu eará heahtedili geažil. Gielddus guoská gaskkusteapmái sihke dárogiela, sámegiela ja eará gielaid gaskka, ja seavagieladulkoma dáfus.

Ráđđehus lea bargame čuovvolit NAČ 2014: 8 Dulkon almmolaš sektoris – gažaldat riektasihkarvuođa ja dásseárvvu birra, earret eará dan bokte ahte geahččaladdat ja kvalifiseret eanet dulkkaid. Ráđđehus lea mearridan bargagoahtit sierra dulkalágain. Láhkaevttohus mielddisbuktá geatnegasvuođa almmolaš sektoris geavahit dulkkaid geain lea gelbbolašvuohta. Láhka galgá čielgasit ovdanbuktit almmolaš eiseválddiid ovddasvástádusa bagadallat ja dieđuid addit buot ássiide.

Kriminálafuolahus lea ovttasbarggus Sámedikkin ráhkadan doaibmabidjoplána buori ja dásseárvosaš ráŋggáštusčađaheami birra sámi čohkkájeddjiide ja dubmehallon olbmuide. Plána mearriduvvui ja fápmuibiddjojuvvui guovvamánu 13. b. 2014, ja čađahuvvo ain dál. Kriminálafuolahusa davvi regiovnnas lea ovddasvástádus čađahit doaibmabidjoplána ja raporteret Kriminálafuolahusdirektoráhtii (KDI). Regiovdnahálddahus ráhkada maid jahkásaš doaibmaplánaid doaibmabidjoplánaid čađaheami birra. Doaibmabidjoplánas leat njeallje áŋgiruššansuorggi: 1) sihkkarastit gielalaš vuoigatvuođaid čohkkájeddjiide ja dubmehallon olbmuide, 2) joatkit ovddidit buorredássásaš árgabeaivvi giddagasas ráŋggáštusčađaheamis, 3) rekrutteret eanet bargiid kriminálafuolahussii geain lea sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta ja 4) lasihit riidočoavdinráđi áššemeannudangeavaheami ráŋggáštusčađaheamis. 2015:s čađahuvvojedje máŋga doaimma, earret eará jorgaluvvojedje dát čállosat davvisámegillii: gihpa giddagasbargioahpu birra, galledanrutiinnat, guossediŋgonskovit, mállet ja diehtojuohkinčállosat. Romssa ja Finnmárkku friddjafuolahuskantuvrra Girkonjárgga-ossodagas lea šiltejuvvon davvisámegillii, dulkafálaldat ja individuála ságastallanfálaldat eatnigillii sámi čohkkájeddjiide ja dubmehallon olbmuide leat ásahuvvon, sámi álbmotbeaivi čalmmustuvvo, čohkkájeaddjit besset čuovvut sámi ođđasiid rádios, tv:s ja aviissain, doaibmafálaldat «máŋggageavahanlatnja» lea ásahuvvon Romssa giddagassii gos sámi duodjedoaimmat leat guovddážis, Čáhcesullo musea ja Čáhcesullo giddagas leat čađahan logaldallamiid ja čájáhusaid čohkkájeddjiide, aspirántasisaváldin lea almmuhuvvon sámi aviissain sámegillii, ja guokte sámegielat aspirántta leaba sisaváldojuvvon Kriminálafuolahusa oahppoguovddážii (KRUS).

2.6 Suohkanreforbma ja sámi beroštumiid vuhtiiváldin

Stáhtas lea bajimus ovddasvástádus sihkkarastit ahte sápmelaččat álgoálbmogin ja minoritehtan váldojuvvojit vuhtii. Seammás atná stáhta vuođđun dan ahte suohkanat ja fylkasuohkanat ieža čuovvulit áigeguovdilis geatnegasvuođaid sámi álbmoga ektui.

Mihttun suohkanreforpmain leat buorit ja seammadássásaš bálvalusat ássiide, oppalaš ja ovttastuvvon servodatovdáneapmi, nana bistevaš ja ekonomalaš gievrras suohkanat ja nannejuvvon báikkálašdemokratiija. Ráđđehus áigu unnidit dan vuogi ahte stáhta stivre suohkaniid bienasta bitnii. Suohkanreforbma galgá addit suohkanstivrraide eambbo dadjamuša dain diliin mat leat dehálaččat ássiide. Stuorát suohkanat sáhttet oažžut eambbo doaimmaid ja váldit eambbo ovddasvástádusa go dálá suohkanat, ja dat sáhttá ges dalle dagahit ahte sámevuohta eambbo boahtá eambbo oidnosii ja nannejuvvo.

Ráđđehusa bealis lea dehálaš váldit vára sámi gielain. Ja lea dehálaš sámi giellageavaheddjiid ektui ahte sidjiide ii šatta heajut dilli danne go suohkaniid earáládje juhket. Sámediggi oaččui 2015:s 600 000 ruvnno Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta bušeahta bokte vai sáhttá suohkanreforpmas veahkehit suohkaniid mat leat olggobealde ja siskkobealde sámi gielaid hálddašanguovllu.

Sámi giellalávdegoddi buktá iežas loahpalaš raportta golggotmánu 10. beaivvi 2016:s (gč. čilgehusa kapihttalis 2.2 Sámi gielat). Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta áigu árvvoštallat áigeguovdilis doaimmaid suohkanreforpma barggu hárrái. Ráđđehus boahtá dahkat oaiviliid jearaldagaide mat gusket láhkaortnegii ja sámi gielaid hálddašanguvlui maŋŋel go lávdegoddi lea ovdanbuktán guorahallama 2016 golggotmánu. Vejolaš čovdosat bohtet ráđđádallojuvvot Sámedikkiin.

Ráđđehus deattuha láhčit dili dakkárin ahte šaddet buorit suohkanlaš proseassat, vai sápmelaččat besset leat mielde, ja vai ožžot duohta váikkuhanvejolašvuođa go suohkaniin dahkkojuvvojit mearrádusat. Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeami, NÁČ 2007: 13 čuovvoleapmin árvvoštallá dál departemeanta movt sápmelaččaid beroštumiid sáhttá buoremus lági mielde vuhtiiváldit suohkanlaš ja fylkkasuohkanlaš dásis. Dieđáhusas Dieđ. St. 22 (2015–2016) Ođđa álbmotválljen regiovnnat – rolla, struktuvra ja doaimmat boahtá ovdan ahte departemeanta bargá evttohusa čuovvolemiin dainna ulbmiliin ahte lága bokte nannet stáhta eiseválddiid, fylkkasuohkaniid ja suohkaniid ráđđádallangeatnegasvuođa. Bargu dahkkojuvvo ovttasráđiid Sámedikkiin ja KS:in. Dás geahčadit earret eará dan movt ráđđádallamat galget čađahuvvot suohkanlaš dásis, ja man muddui dálá ortnegat vuhtiiváldet sápmelaččaid rievtti váikkuhit mearridanproseassain, omd. dat mii čuožžu plána ja huksenlágas mieldemearrideami gáibádusas ja Sámedikki vuosteákkaid cealkinválddi birra.

2.7 Ráđđádallamat

Prosedyrat das movt ráđđádallamat gaskal eiseválddiid ja Sámedikki galget leat, lea okta dain deháleamos rámmain sihkkarastit sápmelaččaide álbmotrievttalaš rievtti oassálastit dain áššiin mat sidjiide gullet.

Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta juogada Sámedikki oainnu das ahte ráđđádallanprosedyrat leat nannen ovttasdoaimma ja ovttasbarggu stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka.

2.7.1 Ráđđádallanprosedyraid geavaheapmi

Šiehtadus prosedyraid birra go lea sáhka ráđđádallamiin gaskal eiseválddiid ja Sámedikki dahkkojuvvui 2005 miessemánu. Ráđđehus lea iežas politihkalaš vuođus «Sundvolden-julggaštusas» cealkán ahte ráđđádallanortnet Sámedikkiin galgá bisuhuvvot. Ráđđádallamat galget leat duohta ráđđádallamat ja dat galget čađahuvvot dainna mihtuin ahte olahit ovttaoaivilvuođa. Ja ráđđádallamat orrot aivve buorebun šaddame. Sihke Sámediggái ja eiseválddiide lea buorre go mii geahččalit ovttas olahit ovttaoaivilvuođa dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaid beroštumiide. Ráđđehus vásiha dan ahte ráđđádallanortnet lea duddjon olbmuide eambbo ipmárdusa sámi servodaga dillái ja dárbbuide.

Eiseválddiin lea geatnegasvuohta ráđđádallat Sámedikkiin go lea sáhka ráhkadit lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid mat njuolgga sáhttet váikkuhit sámi beroštumiide. Go galgá čilget movt sámiid beroštumiide váikkuha, de lea dehálaš ahte lea buorre ságastallan guoski eiseválddiid ja Sámedikki gaskkas. Eiseválddit deattuhit Sámedikki árvvoštallamiid go lea sáhka das ahte váikkuhit go muhtin áššit sápmelaččaide ja sápmelaččaid beroštumiide njuolga, nu ahte sáhttá šaddat ráđđádallangeatnegasvuohta

Lea dehálaš doalahit buori ságastallama Sámedikkiin maid dakkár áššiin gos ii leat ráđđádallangeatnegasvuohta. Máŋggat departemeanttat leat ásahan čoahkkináiggiid Sámedikkiin. Dakkár fásta čoahkkimat addet sihke Sámediggái ja departemeanttaide dehálaš evttohusaid ja dat leat mielde nanneme ovttasbarggu gaskal departemeanttaid ja Sámedikki.

Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea NÁČ:s 2007: 13 evttohan ođđa ráđđádallannjuolggadusaid. Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta lea álgán ráđđádallat Sámedikkiin lávdegotti evttohusaid ektui dain osiin gos lea sáhka ráđđádallannjuolggadusain. Dassážii go dat lea sajis, áigot departemeanttat áigot joatkit ovttasbarggu Sámedikkiin – sihke ráđđádallamiid ja earálágan ságastallamiid bokte.

2.7.2 Dálá ja čađahuvvon ráđđádallamat Sámedikkiin

Tabealla 2.1 

Dep./ direktoráhtta

Temá

Áigi

Gárvvis/ ii gárvvis

Ovttaoaivilvuohta/ii ovttaoaivilvuohta

GOD

Juohke jahkebeale politihkalaš čoahkkin

Juovlamánu 9. 2015 ja geassemánu 22. b. 2016

Fásta čoahkkimat

Fásta čoahkkimat

GOD

Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeapmi NÁČ 2007: Dat ođđa sámeriekti.

Geassemánu 2016

Ii gárvvis

Ii loahpahuvvon

DFD

Dieđ. St. 19 (2014–2015) Álbmotdearvvašvuođadieđáhus – Hálddašeapmi ja vejolašvuođat

Guovvamánu 19. b. 2015

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

DFD

Dieđ. St. 11 (2015–2016) Nationála dearvvašvuođa- ja buohcciviessoplána (2016–2019)

Čakčamánu 9. b. 2015

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

DFD

Bargodokumeanta guovllu dearvvašvuođa fitnodagaide

Golggotmánu

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

MD

Láhkaásahus viđa jagi vuođđoskuvlla oahpaheaddjeoahpu birra

Miessemánu 6. b. 2016

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

MD

Dieđ. St. 28 (2015–2016) Fága – Čiekŋudeapmi – Ipmárdus

Njukčamánu 30. b. 2016

Gárvvis

Gč. máinnašeami kapihttalis 2.5

MDD

Evttohus oktasaš dásseárvoláhkii

Cuoŋománu 6. b. 2016

Ii gárvvis

Ii loahpahuvvon

KD

Gulaskuddannotáhtta giellalága birra

Skábmamánu 2015

Ii gárvvis

Ii loahpahuvvon

KD

Rievdadit láhkaásahusa báikenamaid čállinvuogi birra

Juovlamánu 2015 ja njukčamánu 2016

Ii gárvvis

Ii loahpahuvvon

KD

Dieđ. St. 30 (2014–2015) Boahtteáigásaš filbmapolitihkka

Njukčamánu 27. b. 2015 ja miessemánu 18. b. 2015

Belohahkii ovttaoaivilvuohta (Sámedikkis ledje muhtin evttohusat mat eai čuovvoluvvon)

KD

Dieđ. St. 38 (2014–2015) Rabas ja dieđihuvvon. Oppalaš áibmomedia ja mediamáŋggabealátvuohta.

Geassemánu 2. b. 2015

Gárvvis

Belohahkii ovttaoaivilvuohta

EBD

Boazodoallolága § 60 rievdadeapmi

Leat dollojuvvon 6 ráđđádallančoahkkima Sámedikkiin ja NBR:in guovvamánu 2015 rájes njukčamánu 2016 rádjái.

Gárvvis

Ii ovttaoaivilvuohta

EBD

Ođđa dieđáhus Stuoradiggái boazodoallopolitihka birra

Álgoráđđádallančoahkkin dollojuvvon geassemánu 3. b. 2016.

Ii gárvvis

Ii loahpahuvvon

OD

Politihkalaš oktavuođačoahkkin OD ja Sámedikki gaskkas

Borgemánu 25. b. 2015

Fásta čoahkkimat

Fásta čoahkkimat

DBD

Suodjalanevttohus vuovdeguovlluide

Golggotmánu – skábmamánu 2015

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

DBD

Luossabivddu mudden 2016 rájes

Ođđajagimánu 15. b. 2016

Gárvvis

Ii ovttaoaivilvuohta

DBD

Stuoradiggedieđáhus gumppiid birra mat leat Norgga luonddus

Guovvamánu 4. ja 11. b. 2016

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

DBD

Mearraluossabivddu bivdoreaidduide ásahit divvaga

Njukčamánu 15. b. ja cuoŋománu 1. b. 2015

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

Birasdirektoráhta

Nussir

Miessemánu 13. b. ja skábmamánu 23. b. 2015

Gárvvis

Ii ovttaoaivilvuohta

Birasdirektoráhta

Luossabivddu mudden 2016 rájes

Skábmamánu 19. b. 2015

Gárvvis

Ii ovttaoaivilvuohta

JGD

Finnmárkku Meahcceduopmostuolu áššegolut

Golggotmánu – juovlamánu 2015 ja cuoŋománus – geassemánnui 2016

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

JGD

Heahtedieđáhusbálvalusa čohkket ovtta sadjái

Ođđajagimánu 13. b. 2016

Gárvvis

Ii loahpahuvvon

JD

KVU E6 Nuvvosguolbba

-Girkonjárga

2016 giđa

Gárvvis

Ii ovttaoaivilvuohta

JD

KVU E6 Fuossko- Murgosvuodna

2015 čavčča

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

SLD1 Davvi regiovdna

E10/Rv85 Hålogalandsvegen Stáhtalaš plána. Regulerenplána plánaprográmma.

2015 giđa

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

SLD Davvi regiovdna

E10/Rv85Hålogalandsvegen. Stáhtalaš plána.

2015 čavčča

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta2

SVV Davvi regiovdna

E10/Rv85 Hålogalánddaluodda. Stáhtalaš plána.Regulerenplána.

2016 giđa

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

OED

420 kV Báhccavuotna-Skáidi

Ođđajagimánu 2015

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

OED

Guovvamánu 2015

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

OED

Fálesrášša ja Hámmárfeastta bieggafápmorusttet

Geassemánu 2015

Gárvvis

OED

Bieggafápmu Moskavuonas

Golggotmánu 2015

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

NČE

Sørfjorden ja Skogvatnet bieggafápmorusttet

Golggotmánu 2015

Gárvvis

Ii ovttaoaivilvuohta

NČE

Øvre Tømmerelv bieggafápmorusttet

Golggotmánu 2015

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

NČE

Tverrelva elfápmorusttet

Golggotmánu 2015

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta

EGD

Dieđ. St. 17 (2014–2015) Gonagasreabbá hálddašeami evalueren

Guovvamánu 6. ja 16. b. 2015

Gárvvis

Ovttaoaivilvuohta earret earremudden-tabealla oaneheamos guhkkodaga dáfus

EGD

Ráđđádallan-geatnegasvuođa birra mearradoalloáššiin

Geassemánu 19. b. 2015

Gárvvis

Ovttaoaivil-vuohta

EGD

Jahkásaš politihkalaš čoahkkin

Juovlamánu 10. b.

Fásta čoahkkin

Fásta čoahkkin

EGD

Fylkkačanastagaid birra

Miessemánu 30. b. 2016

Gárvvis

Ii ovttaoaivilvuohta

Guolástus-direktoráhta

  • Dorskebivddu mudden davábealde 62° D 2016:s

  • Juksobivddu mudden davábealde 62° D 2016:s

  • Sáidebivddu mudden davábealde 62° D 2016:s

  • Alitbáldábivddu mudden

  • Áhkacincobivddu mudden

  • Norgga giđđagođđi sallitbivddu mudden 2016:s

  • Makreallabivddu mudden 2016:s

  • Ekovuogádatvuđot hálddašeapmi

Skábmamánu 4. ja 5. b. 2015

Gárvvis

Čoahkkimat ledje gulaskuddančoahkkimat jahkásaš muddemiid birra. Sámedikki evttohusat leat árvvoštallojuvvon ja váldojuvvon fárrui seammaládje go eará gulaskuddanbeliid evttohusat

Guolástus-direktoráhta

Njuorjjobivddu mudden Norgga rittus

Skábmamánu 10. b. 2015

Gárvvis

Gč. čilgehusa ovddit ceakkoráiddus

Guolástus-direktoráhta

Gonagasreabbábivddu njuolggadusa rievdadeapmi

Juovlamánu 1. b. 2016

Gárvvis

Gč. čilgehusa ovddit ceakkoráiddus

1 SLD lea Stáhta luoddadoaimmahat

2 Šattai ovttaoaivilvuohta ahte SLD bálkáha Protect Sápmi-vuođđudusa dainna ulbmiliin ahte olahit ráđđádallangeatnegasvuođa.

Sáhttit maid namuhit ahte ođđajagimánu 2015 rájes geassemánu 2016 rádjái lea Sámediggi sádden cealkámušaid guovtti stuorát ášši birra Riddodoaimmahahkii (Kystverket), ovtta ohcamuša birra mii lea fiberoptihkalaš mearrajohtasa birra Romssas, ja nuppi «Seawalk – North Cape Turnaround Finnmark» ásaheami birra.

Ovdasiidui