Álbmotmeahcit ja eará suodjaluvvon guovllut
Artihkal | Maŋimuš ođasmahttojuvvon: 12.12.2014 | Dálkkádat- ja birasdepartemeanta
Álbmotmeahcit leat norgga luonddu riebansilbbat ja dat leat viidásamos suodjalanvuohki luonddušláddjiivuođalága vuođul. Álbmotmehciin leat viiddis, erenoamáš dahje ovddasteaddji ekovuogádagat dahje eanadagat, maidda olbmot eai leat ásahan iežaset teknihkalaš doaimmaid. Oktiibuot lea measta 17 proseantta Nannán-Norggas, 65 proseantta Svalbárddas ja measta olles Jan Mayen suodjaluvvon dán áigge.
Suodjaluvvon guovlluin luonddu ovttasdoaibman ii heađuštuvvo, ja dat lea mávssolaš amaset šaddo- ja eallišlájat jávket. Nannán-Norggas leat oktiibuot 37 álbmotmeahci. Svalbárddas leat vel 7. Birasdirektoráhtas lea neahttasiidu Norgga álbmotmehciid birra.
Álbmotmehciid geavaheapmi
Álbmotmehciid galgá geavahit olgodaddamii, ja eará doaimmaide, mat eai goarit suodjalanárvvuid. Dain sáhttá vázzit, guolástit ja bivdit. Álbmotmeahcit leat maid mávssolaččat dan dáfus, ahte dat geasuhit guovlluide mátkálaččaid, geat bohtet guvlui luonddu dihte. Álbmotmehciin leat stuorra vejolašvuođat ovddidit báikkálaš árvoráhkadeami ja bargosajiid. Máŋggain báikkálaš servodagain leat ovddidan ollu áššiid prográmma olis, man namma lea ”Luondduárbi árvoráhkadeaddjin (Naturarven som verdiskaper)”.
Álbmotmehciin ii leat lohpi hukset maidege, mii bilida suodjalanárvvuid. Danin ii leat lohpi ráhkadit ođđa geainnuid iige barttaid, álggahit ruvkkiid iige muddet čázádagaid.
Álbmotmehciid hálddašit báikkálaččat álbmotmeahccestivrrat, main leat gielddaid ja fylkkaid politihkalaš áirasat ja vel Sámedikki áirasat go dat lea áigeguovdil.
Álbmotmeahccegielddat
85 norgga gielddas lea oassi areálain suodjaluvvon álbmotmeahccin. 33 gielddas lea álbmotmeahccegieldda stáhtus. Dat eaktuda ahte eanet go 30 proseantta areálas gullá álbmotmeahccái, ja ahte gielda lea mielde gielddaid gaskasaš ovttasbarggus - mas barget diehtojuohkimiin mátkeealáhusaid ovddideami birra álbmotmehciid oktavuođas.
Álbmotmeahccegilli lea čoahkkebáiki, mii lea lunddolaš uvssot álbmotmeahccái. Dat lea báiki, gos sáhttá gávppašit ja idjadit, ja fas joatkit álbmotmeahci vásáhusaiguin – jogo iehčanassii dahje lágiduvvon meahccemátkkis. Viđa čoahkkebáikkis lea álbmotmeahccegili stáhtus.
Loga Birasdirektoráhta neahttasiidduin álbmotmeahccegielddaid ja álbmotmeahccegiliid birra.
Luonddušláddjiivuođa eará suodjalankategoriijat leat:
- Eanadatsuodjalanguovllut leat luonddu- dahje kultureanadagat, main lea alla ekologalaš, kultuvrralaš dahje vásihusárvu. Eanadahkii gullet maiddái kulturmuittut, mat váikkuhit eanadaga iešláhkái. Suodjalanvuogi geavahit dávjá, go háliidit suodjalit kultureanadaga, mii lea aktiiva geavahusas. Eanadatgova ja eanadatvásihusa suodjaleapmi lea váldoulbmil, go ásahit eanadatsuodjalanguovlluid.
- Biotohpasuodjaleapmi suddje dihto eallišlájaid dahje šaddošlájaid eallinguovllu. Dat leat ovtta dahje máŋgga šlája ekologalaš doaibmaguovllut. Mihtilmas doaibmaguovllut leat: gođđanguovllut, šaddanguovllut, johtolagat, guohtunguovllut, bessenguovllut, lápmeguovllut (gos lottit molsot dolggiid) dahje borgeguovllut, gihkan- ja ragatguovllut ja čivganguovllut.
- Luonddumeahcci lea čavgadepmosit ráddjejuvvon suodjaleapmi. Dakkár guovlluin lea áitojuvvon, hárvenaš dahje rašes luondu, mii ovddasta dihto luonddušlája, mas lea erenoamáš mearkkašupmi biologalaš šláddjiivuhtii, mas lea erenoamáš geologalaš gávnnus, dahje erenoamáš luonddudieđalaš árvu
- Mearrasuodjalanguovlu suodjala áidnalunddot ekosystemaid mearas.