Museat ja kultursuodjaleapmi

Min museat ovdanbuktet servodaga ovdáneami, našuvnna iešdovddu, cealkinfriddjavuođa standárda ja demokratiija oktasašvuođas. Museaásahusat leat demokráhtalaš čávŋŋit, okta oassi demokratiijadoaimmaheami ja cealkinfriddjavuođa mearrideaddji infrastruktuvrrain. Museapolitihkka lea danne vuođđun min oktasaš hápmašuvvamii. Seamma láhkái go museain lea dehálaš rolla nuorra našuvnna Norgga našuvdnahuksemis, de lea dain lihka dehálaš rolla min iežamet áiggi áddejumis alddámet – sihke geat mii leat leamaš, geat mii leat ja geat mii háliidit leat.

Norgga kulturpolitihka vuođđoprinsihppa lea ahte kulturásahusain galgá leat iešheanalaš sajádat politihkalaš eiseválddiid ektui. Museat leat fágalaččat autonoma ásahusat. Museapolitihkka galgá láhčit ahte suorggi ovdáneapmi lea buorre, muhto ii bidjat čanastusaid mat guoskkahit fágalaš iešheanalašvuođa ja sisdoalu vuoruhemiid.

Stuorradiggedieđáhus 23 (2020-2021) Musea i samfunnet: Tillit, ting og tid (Museat servodagas: Luohttámuš, dávvirat ja áigi) gieđahallui Stuorradikkis geassemánu 7. beaivve 2021, vrd. Innst. 573 S (2020-2021) - stortinget.no. Dieđáhusas boahtá ovdan, ahte Stuorradikkis leat viidát ovtta oaivilis museapolitihka linnjáin ovddos guvlui. Museapolitihka ulbmilin lea museasuorgi, mii buoremus fágalaš vuođu alde bargá ámmátlaččat ja ohcala ja čujuha doaimmaidis birrasa várás. Lea maid mávssolaš ahte museat aktiivvalaččat ohcet ovttasbargoguimmiid, geaid bokte šaddá nana ruhtavuođđu ja iešguđetlágan ruhtadangáldut. Dakkár ovdáneami vuođđun leat sátnádan museapolitihka várás vihtta ulbmila:

  • Nana diehtobuvttadeapmi
  • Relevánta gaskkusteapmi
  • Ollislaš servodatovddideapmi
  • Oadjebas áimmahuššan
  • Aktiiva ovttasdoaibman

Museafierpmádat

Riikkaviidosaš museafierpmádaga museaid doarjja lea stáhta čielgaseamos gaskaoapmi museasuorggis. Dat museat leat Kultur- ja dásseárvodepartemeantta museapolitihka váimmusin. Nuppi dáfus das lea sáhka das, ahte museaođastussii leat váldán mielde aiddo riikkaviidosaš museafierpmádaga museaid, ja ahte dat leat dan bokte vuogádatlaččat nannejuvvon go leat ožžon eanet doarjaga ja ovddiduvvon fágalaččat. Nuppi dáfus aiddo dáid museaid birra lea čohkkejuvvon eanemus vuogádatlaš diehtu Kulturdirektoráhta (ovdal Kulturráđi) suorggi čuovvuleami bokte, ja dan ovdal AGM-ovddideami bokte.

Dát museat leat miehtá riikka ja leat čohkkejuvvon ollislaš fierpmádahkan, man olis áimmahuššet, dutket ja gaskkustit Norgga kulturárbbi viidát. Gaskkustanbarggu vuođđun leat stuorra čoakkáldagat, ja sullii 5000 kulturhistorjjálaš viesu. Museafierpmádagas leat dán áigge 61 konsoliderejuvvon museaovttadaga. Museain, mat gullet Kultur- ja dásseárvodepartemeantta vuollái, fitnet dábálaš jagis 6-7 miljovnna olbmo, ja dat leat nappo mávssolaš deaivvadansajit olbmuide.

2020-2021 museaid guosselogut ledje beali unnibut covid-19-pandemiija geažil.

Statistihka guovddášdoaimmahat ja Kulturdirektoráhta almmustahttet olles museasuorggi loguid juohke jagi:

Museaođastus

Maŋemus guoktelogi jagi lea čađahuvvon stuorát museaođastus. Ođastus mearkkašii ahte eanet go 300 musea leat časkán iežaset oktii sullii 60 ovttastahtton museaide. Mihttomearrin ođastusain lei nannet museafágalaš birrasiid iešguđet sajiin riikkas. Ovttastahttinproseassat leat čuohcán eaiggátstruktuvrraide, opmodatdiliide ja organiseremii.  Vaikko leatge stuorra hástalusat leamaš orru dattetge leame nu ahte  ođđasitorganiseremat leat nanusmahttán museaid doaimma dáfus ja fágalaččat, ja earenoamážit go guoská hálddašeapmái ja dutkamii.

Doarjja museaide ja kultursuodjalanáigumušaide

Departemeanta juolluda iežas bušeahtas jahkásaččat guokte miljárdda ruvnno museaide ja eará kulturáigumušaide.  Juolludemiid váldoulbmil lea ahte museat galget vuođđudit máhtu, ipmárdusa ja vásáhusa kultuvrii ja servodahkii dan láhkái ahte čájeha sihke jotkkolašvuođa ja rievdama, čatnosa ja iešguđetláganvuođa. Eanasoassi ruđain mannet doaibmadoarjagiidda museaide nationála museafierpmádagas. Dasa lassin juolluduvvo doarjja muhtun eará musea- ja kultursuodjalandoaibmabijuide.

Fylkkagielddain ja gielddain maidda gelbbolašvuohta, gaskkusteapmi ja eará musea bálvalusat leat ábasin, lea vuođđomielovddasvástádus museaid ruhtadeapmái.