Álbmotoaju vuođđosupmi ja penšuvnnaid mudden

Álbmotoaju vuođđosupmi dáhtonis miessemánu 1.b. 2023 lea 118 620 ruvnno. Vuođđosupmi adno álbmotoaju penšuvnnaid meroštallamii, ja muddejuvvo juohke jagi.

Eldre lesende mann til høyre i bildet, i bakgrunnen dame som leser på en pc.
Govva: Colourbox

Muddejuvvo bálkálassáneami mielde

Muddema vuođđun lea vurdojuvvon bálkálassáneapmi muddenjagis, mii lea heivehuvvon vejolaš erohusaide gaskal vurdojuvvon ja duohta bálkálassáneami maŋimus jagiin. Njuolggadusat mielddisbuktet ahte vuođđosupmi ja ahkepenšuvdna dienasáiggis muddejuvvo bálkálassáneami mielde. Bargonávccahisvuođaoadju ja eará addosat mat čuvvot vuođđosupmi rievdademiid, muddejuvvojit dalle bálkálassáneami mielde. Vástideaddji njuolggadusat gustojit eará penšunortnegiin.  

Eará njuolggadusat ahkepenšuvdnii maid leat máksigoahtán

Ahkepenšuvdnii maid leat máksigoahtán leat eará njuolggadusat. Ahkepenšuvdna maid leat máksigoahtán galgá muddejuvvot gaskamearálaš bálká- ja haddelassáneami mielde. Dát čađahuvvo dainna lágiin ahte penšuvdna muddejuvvo bálkálassáneami mielde ja dasto gessojuvvo fásta fáktor 0,75 proseanta. Vuolemus penšuvdnadási máksomearit muddejuvvojit bálkálassáneami mielde ja dasto heivehuvvojit dan mielde movt eallinagimudden váikkuha 67-jahkásaččaide muddenjagis.  

Ságaskuššančoahkkimat organisašuvnnaiguin

Lohkovuđđosa man vuođul bálkálassáneapmi meroštallojuvvo galgá ságaskuššot penšunisttaid, doaimmashehttejuvvon olbmuid ja bargiid organisašuvnnaiguin. Maŋŋil go ságaskuššančoahkkimat leat čađahuvvon, mearrida Ráđđehus ođđa vuođđosupmi, ođđa muddenfáktoriid ja máksomeriid vuolemus penšuvdnadássái. Ráđđehus bidjá dasto ovdan bušeahttaproposišuvnna Stuoradiggái mas evttohit lassijuolludemiid mat čuvvot vuođđosupmi ja penšuvnnaid muddema. Lea bargo- ja sosiálaministtar geas lea ovddasvástádus čađahit ságaskuššančoahkkimiid álbmotoaju vuođđosupmi ja penšuvnnaid muddema birra.

Ovdánanplána vuođđosupmi mearrideapmái:

  • Gasku miessemánu: Ságaskuššančoahkkimat penšunisttaid, doaimmashehttejuvvon olbmuid ja bargiid organisašuvnnaiguin
  • Loahpas miessemánu: Ráđđehus mearrida ođđa vuođđosupmi, ođđa muddenfáktoriid ja máksomeriid vuolemus penšuvdnadássái
  • Álggus geassemánu: Ráđđehus bidjá ovdan bušeahttaproposišuvnna Stuoradiggái

Vuođđosupmi muddejuvvo jahkásaččat

Álbmotoaju vuođđosupmi  (G) muddejuvvo jahkásaččat ja doaibmagoahtá miessemánu 1. beaivvi rájes. Lassáneapmi ja maŋŋilmáksu mákso dábálaččat suoidnemánus.

Váldde oktavuođa iežat báikkálaš Nav-kantuvrrain jus dárbbašat eanet dieđuid ja jus leat gažaldagat vuođđosupmi birra. 

Relevánta njuolggadusat

Álbmotoaju penšuvnnaid muddema njuolggadusat bohtet ovdan  álbmotoadjolágas (folketrygdloven) ja gullevaš láhkaásahusain (tilhørende forskrifter). 

Åålmegetjirkemebeetnegi maadthmaaksoem jïh voeresibaalhkah sjïehtesjidh

Åålmegetjirkemebeetnegi maadthmaaksoe suehpeden 1.b 2015 lea 90 068 kråvnah. Maadthmaaksoe nuhtjie gosse voeresibaalhkam ryöknesåvva åålmegetjirkemebeetnegistie, jïh fïerhten jaepien dam sjïehtesje.  

Dïhte baalhkalæssanimmien mietie sjïehtesjidh

Sjïehtesjimmien våarome lea vuarteme baalhkajeananimmie sjïehtesjimmiejaepesne dan mietie maam vuarta jïh guktie sjædta dej minngemes jaepiej mietie. Dah njoelkedassh sijhtieh jiehtedh våaromemaaksoe jïh voeresibaalhka dïenesjimmesne sjïehtesje baalhkajeananimmien mietie. Tjirkemebaalhka jïh jeatjah baalhkah mah sjïehtedieh jeatjahtehtemi mietie maadthmaaksosne dannasinie sjædta baalhkajeananimmien mietie sjïehtesjidh. Plearoeh njoelkedassh jeatjah voeresibaalhkine.

Jeatjah njoelkedassh voeresibaalhkah maeksieminie 

Voeresibaalhka maeksiemisnie jeatjah njoelkedassh. Voeresibaalhka maeksiemisnie edtja gaskemedtien baalhka- jïh åasajeananimmeste mietie sjïehtesjidh. Dam tjïrrehte voeresibaalhkam baalhkajeananimmien mietie  sjïehtesje jïh dan mænngan tjïrkes faktovrem 0,75 prosenth vaenede. Maaksoeh vöölemes voeresibaalhkan daltesisnie sjïehtesje baalhkajeananimmien mietie jïh dan mænngan sjïehtedamme effekteste jieledealteresjïehtesjimmine dejtie gïeh 67 jaepieh sjïehtesjimmiejaepesne.

Goerehtimmietjåanghkoeh organisasjovnigujmie

Tallevåarome man våarome gosse baalhkalæssanimmiem ryöknedh edtja digkiedidh voeresi, svihtjemeheaptoeji jïh barkiji organisasjovnigujmie. Goerehtimmietjåanghkoej mænngan Reerenasse orre maadthmaaksoem, orre sjïehtesjimmiefaktovrh jïh maaksoeh unnemes voeresedaltesisnie sjæjsjele. Reerenasse dan mænngan budsjettproposisjovnem buakta Stoerredægkan uvtelassigujmie lissiemaaksojde sjïehtesjimmeste maadthmaaksoste jïh voeresibaalhkeste. Dïhte lea barkoe- jïh sosijaaleministeren dïedte goerehtimmietjåanghkojde tjïrrehtidh åålmegetjirkemebaalhkan maadthmaaksoem jïh voeresebaalhkah

Juhtiehtimmiesoejkesje maadthmaaksoem sjæjsjalidh:

Medio suehpeden: Goerehtimmietjåanghkoeh voeresi, svihtjemeheaptojh jïh barkiji organisasjovnigujmie.

  • Ultimoe suehpeden: Reerenasse orre våaromemaaksoem sjæjsjele, orre sjïehtesjimmiefaktovrh jïh maaksoe unnemes voeresidaltesen åvteste
  • Primo ruffie: Reerenasse budsjetteproposisjovnem freemmie Stoerredægkan

Maadthmaaksoem fïerhten jaepien sjïehtesje

Grunnbeløpet i folketrygden (G) maadthmaaksoem åålmegetjirkemebeetnegisnie fïerhten jaepien sjïehtesje jïh aalka suehpeden 1.b. juhtedh. Jeananimmie jïh minngiemaaksoe sïejhme snjaltjesne.

Sjïehteles njoelkedassevïerhke

Dah njoelkedassh mah voeresibaalhkah åålmegetjirkemebeetnegh sjïehtesje

Folketrygdloven jïh dan njoelkedassi mietie