Rievdadit iskan-, isoleren-, njoammuma guorran- ja errenstrategiija (IINE)

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Ráđđehus rievdada iskan-, isoleren, njoammumiid guorran- ja errenstrategiija (IINE, dárogillii TISK). Njoammunerrema sadjái boahtá iežas iskkaheapmi, ja olbmot almmuhit ieža lagašolbmuidasaset, jos ožžot positiiva vástádusa iskosis.

Gielddat geavahit návccaid iskosiidda, isoleremii, njoammuma guorramii ja erremiidda dalle, go dávdda njoammumis leat stuorámus váikkuhusat. Nu gielddat sáhttet čohkket návccaideaset dávdda leavvamii dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusa olis ja njoammumiid guorramii rašes joavkkuin ja suddjekeahtes birrasiin, ovdamearkka dihte fuolahanbálvalusa geavaheddjiid gaskkas ja sin gaskkas, geain lea alla riska buohccát.

- Dálá IINE-strategiija gáibida ja lea gáibidan ollu návccaid gielddain. Mii háliidit dan sadjái guoddevaš ja dynámalaš strategiija, mii heivehuvvo pandemiija ovdáneapmái ja dasa ahte stuorra oassi álbmogis lea boahkuhuvvon. Mii rievdadit danin strategiija nu ahte iskan ja njoammuma guorran biddjojuvvo buori muddui eaŋkil olbmuid bargun. Njoammuduvvon olbmot dárbbašit vuđolaš ja čielga dieđuid, maid njoammuma guorramis galgá dahkat. Etáhtat leat jo ožžon bargun čállit rávvagiid, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Ingvild Kjerkol.

Njoammunerrema njuolggadusat rivdet

Servodahkii šaddet hástalusat, jos menddo ollugat leat erremis. Dearvvašvuođadirektoráhtta ja ÁDI árvalit danin ahte njoammunerrema njuolggadusat eai galgga šat guoskat lagašoktavuođaide, geat eai oro seammá ásodagas, dahje leat sullasaš vugiin lagaš olbmot dasa, geasa dávda lea njommon. Ráđđehus čuovvula ávžžuhusa.

Njoammunerren ii nappo gáibiduvvo šat lagašolbmuin, geat eai oro seammá ásodagas, dahje leat vástideaddji vugiin lagaš olbmot dasa, geasa dávda lea njommon, duorastaga ođđajagemánu 13. beaivvi diibmu 24. rájes. Ávžžuhit olbmuid iskat iežaset 3 ja 5 jándora lagaš ovttastallama maŋŋá. Ávžžuhit dárkut symptomaid vuđolaččat 10 jándora. Jos leat symptomat, de galgá orrut ruovttus ja váldit iskosa. 

Álbmotdearvvašvuođainstituhta dieđuid mielde iskosat čájehit beaktilit leago dávda njommon, ja dat lea sakka hálbbit servodahkii, iige čuoza nu sakka eaŋkilolbmuide go erren. Iskosiiguin geahpedit jávkamiid eatge dárbbaš nu ollu ráddjehusaid. Mun lean danin addán Dearvvašvuođadirektoráhttii bargun ráhkadit rámmašiehtadusa, man olis háhkat lagabui 100 miljovnna iskosa lasi. Iskosat galget leat nuvttá ássiide, dadjá Kjerkol.

Lagašoktavuođat, geat orrot seammá ásodagas ja vástideaddji vugiin lagaš olbmot

Ráđđehus lea ožžon rávvaga dan hárrái ahte dálá gáibádusa sajis, man mielde seammá ásodaga olbmot ja vástideaddji vugiin lagaš olbmot galget leat njoammunerremis 10 jándora, sáhttá gáibidit ahte sii váldet iskosa juohke beaivve dassáigo lea mannan vihtta jándora maŋimuš lagaš ovttastallamis. Olbmot, geat eai daga iskosiid fertejit leat erremis logi jándora. Ráđđehus lea miehtemielalaš muddemii, muhto ovdalgo rievdadus sáhttá boahtit fápmui, de fertejit leat sihkkarat, ahte gielddain leat doarvái iskosat olámuttus. Gielddain ferte maid leat vuogádat iskosiid juohkimii bearatgottiide.

Dál gustojit errennjuolggadusat ain lagašoktavuođaide, geat orrot seammá ásodagas, ja geat vástideaddji vugiin leat lagaš olbmot dasa, geasa dávda lea njommon.

Smittestopp-applikašuvdna

Iskkahan-, isoleren-, njoammuma guorran- ja errenstrategiija ođđa rievdadusat dahket, ahte Smittestopp-applikašuvdna lea áigeguovdilut go ovdal.

- Dál mii dárbbašit dan duođaid. Nu ahte jos it leat vel váldán dan atnui, daga dan dál. Ja jos dávda njoammu dutnje, muitte registreret dan applikašuvdnii. Dan dagat nama haga. Dat, geaid lahka don leat leamaš, ožžot johtilit dieđu. Sii eai dieđe geasa dávda lea njommon, muhto sii ožžot dieđu, ja dihtet leat gozuid alde symptomaid hárrái, ja váldet iskosiid, dadjá Kjerkol.

Jos eanebut geavahišgohtet Smittestopp-applikašuvnna de šaddá álkit guorrat njoammumiid, ja soaitit nagodit bissehit njoammungollosiid. Smittestopp-applikašuvnna sáhtát maid geavait go jođát EU- ja EES-riikkain. Dat lea máŋgga gillii, earret eará arába, durkka ja urdu gillii.