Fásta jahkerádji automáhtalaš ráfáiduhttojuvvon sámi kulturmuittuide

Ráđđehus evttoha bidjat fásta jahkeráji, jagi 1917, automáhtalaš ráfáiduhttojuvvon sámi kulturmuittuide. Dán rádjái leat buot sámi kulturmuittut mat leat badjel 100 jagi boarrásat automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon, nu ahte jahkerádji lea sirdásan jagis jahkái.

-Sámi visttiid registreren, mat leat boarráseappot go 100 jagi, loahpahuvvui diibmá. Dáid registreremiid bokte leat mii ožžon ollu dieđuid. Dáinna evttohusain sihkkarastit mii dehálaš sámi kulturmuittuid suodjaleami ja nu olahit ulbmila das mot sáhttit buorebut einnostit hálddašeami dasa mii guoská min kulturárbái ja identitehtii, lohká dálkkádat- ja birasgáhttenministtar Ola Elvestuen.

Evttohus lea dan ektui maid Sámediggi lea ovdal mearridan ja rievdadusevttohus lea hábmejuvvon ovttasráđiid Sámedikkiin. Lea kulturmuitolága § 4, nubbi oassi, mii dál rievdaduvvo. 1917 lei dalle go sámiid vuosttaš oktasaš čoahkkin dollojuvvui Troandimis. Dan rájes go kulturmuitoláhka mearriduvvui 1978:s, leat sámi kulturmuittut, mat leat boarráseappot go 100 jagi, automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon. Ráfáiduhttinrádji lea danne sirdásan jagis jahkái.

Dat leat mielddisbuktán dan, ahte automáhtalaš ráfáiduhttojuvvon kulturmuittuid lohku lea lassánan dan rájes go láhka ásahuvvui. Go dál ásahit fásta ráfáiduhttinráji, de hehtte dat dan ahte automáhtalaš ráfáiduhttojuvvon sámi kulturmuittuid lohku ii lassán nu olu.

Sámediggi doarju evttohusa ásahit fásta ráfáiduhttinráji.

Rievdadusat kulturmuitolágas (sámi kulturmuittuid ráfáiduhttinrádji).