Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Mediapolitihkka ođđa áigái

Norga lea dat riika máilmmis gos preassafriddjavuohta lea hui nanus. Dat addá midjiide ovddasvástádusa, muhto mearkkaša maid ahte mis lea ollu maid sáhttit massit. Ođđa mediamáilmmis lea dál deháleappot go goassige ovdal ahte mis lea sorjjasmeahttun mediagirjáivuohta. Danne áigut rievdadit mediadoarjjadieđáhusa.

Norggas mii leat hárjánan duohta ja sorjjasmeahttun mediagirjáivuhtii. Mis lea luohttevašvuohta dasa ahte mediat jođihuvvojit ehtalaš prinsihpaid vuođul. Mii jáhkit ahte dat maid mii lohkat, oaidnit dahje gullat lea duohta ja jáhkehahtti. Dieđusge eat leat álo ovttaoaivilis dahje hárdašuvvat, muhto loahpa loahpas luohtit ahte mediat jođihuvvojit dainna ulbmilin ahte almmustahttit dehálaš ja rivttes dieđuid. Ahte ulbmil lea ovddidit rabas ja bajásčuvgejuvvon almmolaš ságastallama. Ja árbevieru mielde, eiseválddit váldet ovddasvástádusa ja láhčet dili buresdoaibmi almmolaš ságastallamii ja girjáivuhtii.   

Mii jáhkit ahte sorjjasmeahttun ja jáhkehahtti mediagirjáivuohta bissu, go dasa han mii leat hárjánan. Eat ge mii dárbbaš nu ollu návccaid geavahit dakkár áššiide mat min mielas leat bures sajáiduvvan ja lunddolaččat. Muhto luohttevašvuohta lea varasgálvu, ja mii diehtit ahte cealkinfriddjavuohta uhkiduvvo ollu sajiin máilmmis. Mii vásihat njunuš politihkkariid geat gilvet eahpádusa mediaásahusaid hárrái ja álbmoga luohttámuš diehttelasat hedjona politihkkariidda. Nuppe dáfus, go oktavuođat johtilit boatkanit, de dat mielddisbuktá ahte ođđa digitála gulahallanjoavkkut ásahuvvojit. Digitála mediain lea dábálaččat stuora demokráhtalaš fápmu. Digitála mediaárgabeaivvis leat geahčemeahttun ollu vejolašvuođat gávdnat vaikko maid vaikko goas. Muhto dat lea maid dagahan dan ahte lea váddáseabbo earuhit čiekŋalis jurddašuvvon oaiviliid ja čielga konspirašuvdnateoriijaid.     

Mediamárkan lea hui ollu rievdan moatti jagis. Mii lohkat ja guldalat eanet ja eanet ođđasiid digitála mediaid bokte, ja muđui vásihat ahte uhcit ja uhcit olbmot gehččet TV-sáddagiid ja lohket báberaviissaid. Sin gaskkas geat leat vuollel njealjelot jagi eai leat nu ollugat geain báberaviisa lea deháleamos ođasgáldu. Dat diehttelasat váikkuha dietnasii, ja mii diehtit ahte ollu aviissain njiejai dienas hui ollu 2013 rájes 2017 rádjai. Jos dienas báberaviissain njiedjá eanet go neahttaaviissaid dienas boahttevaš jagiid, de fertet mediadoarjaga heivehit dainna lágiin ahte digitaliseren ja nuppástuhttin ii mielddisbuvtte čavgadeabbo ekonomalaš rámmaid mat váikkuhit sisdollui.  Ráđđehus lea áŋgirit bargan dan ovdii ahte heivehit mediadoarjaga johtilis rievdadusaide, earret eará dahkat buvttadandoarjaga plattforbmaneutrálan, lassiárvodivatluvvema viiddidit ja sierra innovašuvdnadoarjaga ásahit. Muhto mii ferte eanet bargat dan ovdii ahte hábmet boahtteáigái heivehuvvon mediapolitihka.  

Doaimmahuslaš stivrejuvvon mediain lea erenoamáš stuora ovddasvástádus doalahit dan buori luohttámuša mii mis lea Norggas. Muhto mii eat sáhte vuordit ahte dat lea bissovaš, ja ođđa, digitála mediamáilmmis lea áibbas dárbbašlaš láhčit mediasuorgái ekonomalaš gaskaomiid mat dahket vejolažžan buvttadit girjás journalistihka miehtá Norgga.  Dan dahkat dál.

Vuosttamužžan lea dárbu ođasmahttit mediadoarjaga sihkkarastit  máŋggabealat buvttademiid iešguđet mediain. Mediadoarjagii gullet dál vihtta iešguđet doarjjaortnega.  Dan lassin lea mis vel NRK sáddehatdivat ja kommersiála álbmotsáddehatšiehtadus TV 2:in mii gusto 2023 rádjai.  Mediasuorgái lea dehálaš, dakkár áiggis goas ovdáneapmi dáhpáhuvvá jođáneappot go goassige ovdal, ahte politihkalaš váikkuhangaskaoamit árvvoštallojuvvojit eanet ollislaš ja guhkitáiggi perspektiivvas, go mii dán rádjai lea dahkkon. Go mii čohkket buot mediadoarjagiid ja ásahat ođđa bissovaš ekonomalaš rámmavuogádaga sihke NRK ja njuolga mediadoarjagiid várás, de láhčit dili buoret einnostahttivuhtii seammás go nannet giehtaguhkkosaš gaskka prinsihpa. Politihkalaš mearrádusat mat dahkkojit mediadoarjagiid hárrái berrejit vuođđuduvvon ollislaš ja bajitdási mihttomeriide mat gustojit máŋga jagi ovddasguvlui. Dat buorida dássedeattu  nationála ja báikkálaš mediaid gaskka, gávppálaš ja almmolaš ruhtaduvvon mediaid, ja ásahuvvon ja ođđa mediaid gaskka. Ekonomalaš rámmaid sturrodat mearriduvvo juohke jagi maŋŋil stuoradiggeválggaid. Mii áigut ásahit sorjjasmeahttun ráđi, Mediadoarjjaráđi, go háliidat nannet ja čuovvut giehtaguhkkosaš gaskka prinsihpa,  ja ráđis galgá leat váldoovddasvástádus njuolga doarjjaortnegii.

Mii áigut maid rievdadit NRK. Maŋimuš jagiid leat stuora, riikkaidgaskasaš aktevrrat nu go Netflix ja HBO šaddan nana gilvaleaddjit norgga mediafálaldagaid dáfus. Danne lea ge nana NRK mas lea alladásat sisdoallogirjáivuohta okta min deháleamos mediapolitihkalaš váikkuhangaskaoapmi, muhto dat diehttelas gáibida dásset ja buori ruhtadeami. Eai leat šat nu ollugat geat eaiggáduššet TV, ja nu šaddá ge maiddái jahkásaš sáddehatdivat uhcit áigeguovdil. Danne áigut heaittihit “liseanssa” ja ruhtadit NRK vearrovuogádaga bokte. Dat galggašii mielddisbuktit ahte NRK ruhtadeapmi šaddá eanet ođđaáigásaš ja sosiálalaččat govttolaš. NRK sorjjasmeahttunvuohta maid sihkkarastojuvvo earret eará bissovaš doarjjarámma bokte mii mearriduvvo njealje jahkái háválassii, ja dat mielddisbuktá ahte mediafitnodat oažžu bistevaš saji jahkásaš bušeahttašiehtadallamiin.   Mis galgá leat beaktilis álbmotsáddehat, muhto mii galgat maid váruhit ahte NRK ii geahnohuhte eará mediaid doaibmavejolašvuođaid. Danne lasihat vel čuoggá NRK-plakáhtii ahte NRK erenoamáš ovddasvástádus lea vuoruhit temáid ja geográfalaš guovlluid mat muđui eai oaččo nu stuora fuomášumi. Dainna lágiin láhčit dili mediapolitihkkii, mii lea ollislaš ja oppalaš.  

Norga lea dat riika máilmmis gos cealkinfriddjavuohta lea nanus, ja dat addá ovddasvástádusa. Doaimmahuslaš journalisttalaš stivrejuvvon mediahivvodat lea rabas ja demokráhtalaš servodaga dehálaš vuođđoeaktu. Cealkinfriddjavuohta lea vuođđun demokráhtalaš ovddasteapmái ja eaktun rabas servodahkii. Mediadoarjjadieđáhusa doaibmabijuid bokte háliidat ahte mediat, digitála mediaárgabeaivvis, ožžot buoret vejolašvuođa ovddidit rabas ja bajásčuvgejuvvon almmolaš ságastallama, mii movttiidahttá min searvat digaštallamiidda ja mearrádusaide. Dat gáibida ahte mis lea sorjjasmeahttun preassa mii gažada váttis áššiid ja gáibida vástádusaid servodaga ovddas. Norgga servodaga  nanusvuohta dakkár áiggis goas demokratiija ja cealkinfriddjavuohta uhkiduvvo, lea ahte mis lea luohttámuš guhtet guimmiidasamet, almmolašvuhtii ja mediai. Boahtteáigái heivehuvvon mediadoarjjaortnegiin áigut mii hábmet mediapolitihka ođđa áiggi várás, mas girjáivuođa, giehtaguhkkosaš gaskka ja sorjjasmeahttunvuođa prinsihpa vuhtiiváldin lea vuođđoeaktu.

Bajás