Ovtta oaivilis Norgga ja Suoma juovlamánu 9. b. 2014 boazodoallokonvenšuvnna rievdadeami birra

Dát sisdoallu lea eanet go 1 jagi boaris.

Norgga ja Suoma eiseválddit leat boahtán ovtta oaivilii das ahte rievdadit boazodoallokonvenšuvnna mearrádusaid Áŋŋela ja Boares Gáregasnjárgga boazoáiggi sajis. Šiehtadusain čovdet guovtti riikka gaskasaš nákku, mii lea bistán máŋga jagi.

– Lea suohtas go leat boahtán ovtta oaivilii Suomain ja ahte guhkes áiggi bistán sierra oaivilat áiddi saji birra leat viimmat čovdojuvvon. Čoavddus lea ávkin goappáge riikka ealáhusa bargiide ja eiseválddiide, dadjá eanandoallo- ja biebmoministtar Sandra Borch.

Norgga ja Suoma boazodoallokonvenšuvdna bođii fápmui ođđajagemánu 1. b. 2017.

Konvenšuvnna vuolggasadjin lea, ahte Norgga ja Suoma rádji lea gitta boazodoalu rádjárasttildemiide. Konvenšuvdna mudde geas lea ovddasvástádus cegget ja divvut áiddiid ja eará doaimmain, maiguin hettejit bohccuid rasttildeames rájá. Dat mudde maiddái mo čuovvulit go bohccot liikkáge rasttildit rájá.

Áiddiiguin galget doarjut badjeolbmuid guođohangeatnegasvuođa. Lea nammaduvvon boazoáidekommišuvdna, mas leat guhtta lahtu, ja mii goziha áiddiid ceggema ja divvuma.

Suopma lea ožžon ovddasvástádusa cegget áiddi Áŋŋelis Boares Gáregasnjárgii. Dan maŋŋá go ođđa konvenšuvdna bođii fápmui, badjánedje sierra oaivilat áiddi sajis. Skábmamánu 23. b. 2022 bohte Boazoáidekommišuvnnas ovtta oaivilii áiddi saji hárrái. Boazoáidekommišuvnna oktasaš oaivil lea formaliserejuvvon nohtalonuhallamiin njukčamánu 15. ja 30. beaivve 2023. Šiehtadus boahtá fápmui golbmalogi beaivvi geažes nohtalonuhallama maŋit beaivvis.

Oktasaš oaivilin šattai, ahte eanaš áiddis Áŋŋela ja Boares Gáregasnjárgga gaskkas ceggejuvvo nu lahka riikkaráji go eanadat suovvá. Bálggatjogas Boares Gáregasnjárgii, mii lea sullii 20 kilomehtera, áidi laktojuvvo jo ceggejuvvon riikka siskkáldas boazoáidái, mii lea vehá siskeleappos Suoma bealde. Dan gaskkas šaddá riikka siskkáldas áidi konvenšuvdnaáidin.

Amas dárbbašit cegget áiddi Anárjoga ja Kárášjoga rastá, de ceggejit soajáid jogaid guktui gáttiide amaset bohccot rasttildit jogaid. Dat lea goluid dáfus beaktilut čoavddus. Seammás dakkár čoavddus ii hehtte johka ráigge johtima. Čoavddus čuovvu sihke Norgga áddejumi konvenšuvnnas ja áigumuša dan ektui, ahte áiddiiguin dorjot badjeolbmuid guođohangeatnegasvuođa.