Ráđđehusa plána servodatdoaimmaid rahpama hárrái: Ovttas beassat roasus

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Norga ii pláne dábálaš doaibmadássái máhccama dihto beaivái, muhto meroštallá makkár eavttut galget ollašuvvat dalle go servodat beassá doaibmagoahtit fas ovddeža láhkai. Plánas celkojuvvo man ortnegis iešguđet servodatdoaimmain besset máhccat dábálaš dillái. Dábálaš dillái máhccanleavttu plánejit dieđuid vuođul, eaige fal guđe beivviid dat galgá dáhpáhuvvat. Mánáid ja nuoraid vuoruhit ovddemužžii, dasto bargosajiid ja ealáhusaid.

Ráđđehusa plána dan hárrái mo máhccat dábálaš doaibmamii, sisdoallá njeallje muttu ja logahallá doaimmaid, maid bokte guđege muttus máhccet dábálaš doaibmandillái. Vuosttaš muttus bissehit buot garra riikkaviidosaš ráddjehusaid, maid bidje fápmui ovdal beassážiid.

Dálá dilis, go oaidnit mainna leavttuin epidemiija ovdána ja mainna leavttuin olbmuid boahkuhit, de besset nuppiin muttuin johtui áramusat easkka miessemánu loahpageahčen. 

– Mii máhccat dábálabbo árgabeaivái, ja mii dahkat dan muttuid mielde ja čuovvut dárkilit dili. Mii leat vásihan dán dili ovttas. Min ulbmil lea maid beassat viidáseappot roasus ovttas, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg (O).

Dábálaš doaibmadillái máhccama plána vuođđun leat Dearvvašvuođadirektoráhta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhta ávžžuhusat. Plánain ovddidit einnostahttivuođa dilis, mas leat eallán stuorra eahpesihkarvuođas. Soitet boahtit ođđa mutašuvnnat, mat rievdadit speallannjuolggadusaid. Lea muhtun muddui eahpesihkar mainna leavttuin beassat boahkuhit eanebuid ja man bures dat bisseha dávdda leavvamis. Danin ii leat ulbmillaš bidjat plánii áigemuttuid.

– Mii háliidit čuovvut dávdda dárkilit ja ráddjet dan leavvama, nu ahte unnán olbmot buohccájit hejot ja jápmet. Mii vuoruhit mánáid ja nuoraid go máhccagoahtit dábálaš eallimii, dasto váldit vuhtii bargosajiid ja ealáhusaid, Solberg nanne.

Dábálaš doaibmadillái máhccama plánas eai leat konkrehta beaivvit. Ovdalgo beassat viidáseappot muttus nubbái, de árvvoštallet dili golmma ášši ektui:

  1. Man muddui dávda leavvá, man ollugat buhcet ja man hejot sii buhcet
  2. Dearvvašvuođabálvalusaid bargonávccat
  3. Boahkuheapmi

– Guđege muttus, go máhccat dábálaš doaimmaide, mii čuovvut dárkilit mo dilli ovdána. Jos njoammun- ja buohcanlogut eai badján, de sáhttit joatkit maŋit muddui golmma vahku geažes. Jos dávda njoammu eanebuidda ja eanebut buohccájit, de mii fertet fas čavget. Dat mearkkaša, ahte dieđut dat stivrejit, eaige mearriduvvon beaivvit, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Bent Høie (O).

Ain dárbbašuvvojit báikkálaš ja guovllu dási doaimmat
Vaikko geahpeditge riikkaviidosaš njoammuneastadandoaimmaid, de dárbbašit ain báikkálaš ja guovllu dási ráddjehusaid, maiguin bissehit báikkálaš njoammumiid. Olbmot fertejit de ráhkkanit dasa, ahte soitet šaddat stuorát erohusat riikka iešguđet osiid njoammuneastadannjuolggadusaide.

– Garra njoammuneastadandoaimmat leat váttásmahttán máŋgasiid dili, erenoamážit mánáid ja nuoraid dili, geat vásihit oktonasvuođa pandemiija geažil. Sii váillahit ovttastallama earáiguin. Danin mii vuoruhit ráddjehusaid ložžema mánáid, nuoraid ja studeanttaid guovdu, ja addit vejolašvuođa ovttastallat priváhta, dadjá máhttoministtar Guri Melby (G).

– Ulbmilin lea geažos áigge leamaš, ahte ráddjehusat čuozašedje mánáide ja nuoraide nu unnán go vejolaš, ja ahte mánáid ja nuoraid bálvalusaid doalahit nu guhkás go dat lea njoammuneastadeami dáfus dohkálaš. Muhtumiidda pandemiija lea dattetge čuohcan eanet go nuppiide. Roassu lea čuohcan garrasepmosit daidda, geain ledje hástalusat ovdal pandemiija. Sii eai galgga okto báhcit váttis dillái, dadjá mánáid- ja bearašministtar Kjell Ingolf Ropstad (KrÁ).

Njeallje muttu
Vai sáhttit dárkilit čuovvut dili, dárbbašit oaidnit bohtosiid guđege muttus, ovdalgo jotket maŋit muddui. Njoammuma leavvan dat mearrida mainna leavttuin joatkit. Ádjána sullii golbma vahku dihto muddui lávkemis, ovdalgo leat doarvái dieđut dávdda leavvamis, vai sáhttá mearridit goas ođđa muddui jotket.

1. muddu: Geahpedit garra ráddjehusaid, maid mearridedje ovdal beassážiid. Árvvoštallet nappo mearridit ráddjehussan:

  • Eanemustá 5 guossi priváhta ruovttuin.
  • Sáhttá lágidit doaluid, maidda bohtet dušše ovtta gieldda olbmot.
  • Alkohola sáhttet dárjot dii 22 rádjái jos seammás guossohit borramuša.
  • Ávžžuhit fas doallagoahtit 1 mehtera gaskka.
  • Eanemustá 100 olbmo sáhttet searvat doaluide siste, ovdamearkka dihte kultur- ja valáštallandoaluide, konferánssaide ja ipmilbálvalusaide, go buohkat čohkkájit fásta, mearriduvvon sajiin.
  • Eanemustá 200 olbmo sáhttet searvat olgodoaluide, muhto 200 olbmo geardde 3 kohortta, jos geahččit čohkkájit fásta, mearriduvvon sajiin.

 

2. muddu:De besset:

  • Lágidit eanet oahpahusa čoahkkanemiiguin universiteahtain, allaskuvllain ja fágaskuvllain.
  • Priváhta ruovttuin sáhttet leat guossin ovddeš 5 sajis 10 guossi, lohku bajiduvvo várrugasat danin go mii diehtit ahte dávda lea dávjá njommon aiddo dakkár oktavuođain.
  • Priváhta lágidemiin sáhttet leat 20 olbmo, go leat láigohan lanjaid.
  • Dárjunáigi viiddiduvvo gaskidjii, dii00, iige šat eaktuduvvo borramuša guossoheapmi.
  • Siste lágiduvvon doaluide sáhttet boahtit 200 olbmo, go buohkat čohkkájit fásta, mearriduvvon sajiin.
  • Mánát ja nuorat besset searvat doaluide ja lágiduvvon hárjehallamii gieldda siste. Siste oassálastiid lohku ráddjejuvvo 100:i.
  • Ollesolbmuid dábálaš valástallamis besset lágidit hárjehallamiid sihke olgun ja siste, go fal joavkkus eai leat eanet go 20 olbmo. Dearvvašvuođaeiseválddit evttohit ovdal cuoŋománu beallemuttu mainna vugiin dábálaš valáštallama besset fas lágidišgoahtit.
  • Sisriikkas beassá fas mátkkoštit.
  • Doalahit ávžžuhusa, man mielde galgá garvit olgoriikamátkkiid, earret jos mátki lea duođaid vealtameahttun. Doalahit ain garra erren- ja iskkusgáibádusaid sin guovdu, geat bohtet riikii.
  • Dahket álkibun oažžut bearašlahtuid guossái olgoriikkas, sihke EES-guovllus ja goalmmát riikkain. Árvvoštallat maid earret eará bessetgo irggit, moarsit, áhkut ja ádját boahtit riikii.
  • Geahpedit maid vuoruhuvvon joavkkuid dili, geat bohtet olgoriikkas deike bargui.

3. muddu: Dán muttus geahpedit ain ráddjehusaid sihke priváhta ja almmolaš lanjain.

  • Suovvagohtet 20 guossi ruovttus. 50 olbmo sáhttet boahtit priváhta doaluide, go láigoha lanjaid.
  • Almmolaš doaluid hárrái dahket sierra árvvoštallamiid dan ektui geavahitgo jođánis iskosiid ja koronaduođaštusaid.
  • Šaddet fas dábálaš dárjunáiggit, muhto galgá ain registreret gussiid ja guossit galget doallat buori gaskka nuppiidasaset.
  • Mii sávvat ain ahte nu ollugat go vejolaš barget ruovttukantuvrras.
  • Ollesolbmuid dábálaš valáštallama hárrái árvvoštallet bessetgo dađistaga fas lágidit ráidogilvvuid ja eará gilvvuid.
  • Njunušvaláštallit sáhttet dál bargat valáštallamiin goasii ovddeš láhkai.
  • Mii suovvagoahtit fas johtigoahtit olgoriikkas, muhto gáibidit ain errema ja iskosiid. Gáibádusaid sáhttet dattetge dás rájes rievdadit. Maiddái olgoriikamátkkiid dáfus geahčadit mo koronaduođaštusaid sáhttá geavahit.
  • Suovvagohtet bargiid boahtit riikii bargui goasii ovddeš láhkai.

4. muddu: Ollu lea goasii dábálaš láhkai, muhto gáibidit ain njoammuneastadandoaimmaid, gaskka doallama ja ahte olbmot bissot ruovttuin go leat buozas dahje erremis. Muhtumat soitet ain gártat bargat ruovttukantuvrrain.

Ráddjejit ain gallis besset searvat almmolaš lágidemiide, dábálaš valáštallamii ja asttuáigedoaimmaide, muhto dan árvvoštallet dađistaga. Soitet ain ráddjet riikii boahtima, erenoamážit go olbmot bohtet goalmmát riikkain. Fertet ráhkkanit dasa, ahte ain gáibidit errema ja iskosiid, go dihto guovlluin bohtet olbmot. Maiddái riikii boahtima njuolggadusaid ferte dađistaga árvvoštallat. 

Koronaduođaštus
­– Iešguđet muttuid sisdoalu vedjet rievdadit jos bohtet ođđa dieđut dan birra mo dávda njoammu, ja go vásihit mo dábálaš doaimmaide máhccamiin manná. Ráđđehus árvvoštallá danin vel ođđasit dábálaš dillái máhccama ovdal geasi, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg.

Ráđđehus ollašuhttá ollugiid iskama, vai dan vuođul besset johtileappot geahpedit ráddjehusaid ja doallat fálaldagaid rabas. Ulbmilin lea dahkagoahtit beassážiid maŋŋá jeavddalaččat iskosiid dakkár gielddaid skuvllain, main leat eanemusat njoammumat skuvlaahkásaš mánáid ja nuoraid gaskkas. Dan láhkai besset lágidit eanet fysihkalaš oahpahusa.

Dál leat bargamin koronaduođaštusain, mainna sáhttet duođaštit boahkuheami, koronaiskosa bohtosa dahje lunddolaš immuniteahta covid-19:i buohcama maŋŋá. Norga searvá maid Eurohpá bargui koronaduođaštusaid ovddidemiin, ja Norgga čoavddus čuovvu EU digitála ruoná duođaštusa. Ráđđehus guorahallá maid álkidahtton koronaduođaštusa veršuvnna, maid sáhttá geavahit riikka siste, ja man vuođul sáhttá johtileappot máhccat dábálabbo eallindillái, go sáhttá digitála duođaštusain čájehit leago váldán iskosiid ja boahkuid.

– Mii fertet árvvoštallat man láhkai dakkár duođaštusa buoremus lági mielde sáhttá geavahit servodaga dábálaš dillái máhccamis. Koronaduođaštus buktá vejolašvuođaid, muhto dasa laktásit maid hástalusat ja ruossalasvuođat. Ráđđehusa ulbmil lea válljet duođaštussii čovdosa govttolaš áiggis, dadjá Solberg.

–  Ráđđehus árvvoštalla maiddái ođđa rávvagiid sidjiide, geat leat ollásit boahkuhuvvon. Sii soitet luvvejuvvot ruovttukantuvrra gáibádusas, ja bearrašii sáhttet boahtit eanet guossit. Mii geahčadit maiddái makkár njuolggadusat galget guoskat boahkuhuvvon olbmuide go sii leat erremis njoammuma, riikiiboahtima ja vuordima oktavuođas, stáhtaministtar cealká.