Rahpet servodaga vehážiidda ja kontrollain

Dát sisdoallu lea eanet go 7 mánu boaris. Danne sáhttet dieđut leat boarásmuvvan. Ođasmahttojuvvon dieđuid oainnát dás Corona-dilli.

– Mii leat dál ovttas olahan ahte virus lea geahču vuolde, ja sáhttit danin rahpat servodaga vehážiidda. Mii dahkat dan ovttas, geahčuin ja geavahit dasa áiggi, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg.

Mánáidgárddit, vuođđoskuvlla 1.-4. ceahkit ja asttuáigeortnet rahppojit fas, ja ráđđehus heaittiha cuoŋománu loahpas gildosa, nu ahte olbmot besset fas ijastallat barttain. Vuoktačuohppit ja eará doaimmat, main bargit barget ovttain olbmuin ain hávil, besset bargagoahtit fas jos sii čuvvot njoammuma eastadandoaimmaid. Rievdadusat dahkkojit dađistaga cuoŋománu áigge.

Ráđđehus áigu maid rahpat joatkkaskuvllaid JO3-ohppiide, geat vázzet fidnofágalaš oahpu skuvllas, ja fidnofágalaš JO2 ohppiide, jos dan sáhttá dahkat njoammuma eastadeami dáfus dohkálaččat.

Cuoŋománu áigge

– Min ulbmil lea bissehit koronavirusa. Dál mii oaidnit ahte doaimmat ábuhit. Háliidan giitit buohkaid, geat leat bargan buori barggu go leat bisson ruovttus, doallan gaskka ja hehtten virusa leavvamis. Din buohkaid buori barggu geažil sáhttit dál vehážiidda geahpedit ráddjehusaid, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg.

Ráđđehus rahpá mánáidgárddiid fas cuoŋománu 20. beaivvi rájes ja dat galget leat rahpasat maŋimustá cuoŋománu 27. beaivve. Vuođđoskuvllaid 1.-4. cehkiid ja AÁO rahpet cuoŋománu 27. beaivvi rájes.

Ásahuvvojit fágajoavkkut, mat ovttasbarggus Álbmotdearvvašvuođainstituhtain, Oahppodirektoráhtain ja mánáidgárddiid ja skuvllaid organisašuvnnaiguin galget ráhkadit konkrehta bagadusa ja oahpahit mo eastadit njoammuma. Das čilgejuvvo earret eará mo oahpahusa galgá organiseret, ja mo mánáid mánáidgárdái buktin ja doppe viežžan galgá dahkkojuvvot.

Ráđđehus buktá bajit dási njuolggadusaid, nu ahte doaimmat čađahuvvojit nu ovttaláganin go vejolaš miehtá riikka. Njuolggadusat nannejuvvojit láhkaásahusas.

Ráhkaduvvojit riikkadási kriterat dasa mo eastadit virusa njoammumis mánáidgárddis dahje skuvllas.

Fálaldat buohkaide

– Váhnemat, mánát ja bargit galget leat oadjebasat dan hárrái, ahte rahpan dahkkojuvvo dohkálaš vugiin. Sii galget oažžut buriid ja čielga dieđuid dan birra mo sáhttet ráddjet njoammudávdda leavvamis. Lean movtta go unnimus mánát fargga besset máhccat mánáidgárddiide ja skuvllaide, dadjá máhttoministtar Guri Melby.

Riskajoavkkuide gullevaš mánát ja mánát, geat orrot ovttas bearašlahtuiguin, geat gullet riskajoavkkuide, luvvejuvvojit skuvllavázzingeatnegasvuođas, vai geahpedit duođalaš buohcuvuođa riskka. Sii ožžot ain gáiddusoahpahusa.

Skuvlaeaiggádat galget ain addit skuvlafálaldaga buot mánáide ja nuoraide, geain lea rašes dilli, maiddái boarrásut ohppiide, go 4. luohkkálaččaide.

– Ulbmilin lea ahte buot oahppit beasašedje muhtun vugiin máhccat skuvlii ovdal geasi, jos dat lea njoammuma eastadeami dáfus dohkálaš, dadjá Melby.

Dađistaga ja geahčuin
Ráđđehus árvvoštallá jeavddálaččat strategiija ja vugiid, maiguin eastadit koronavirusa leavvama.

– Mii eat leat vuoitán virusa vuostá, vaikko dál orrutge olahan ulbmila, man mielde guhtege buohccán olmmoš njoammuda dávdda viidáseappot eanemustá ovtta olbmui gaskamearálaččat. Mii fertet ráhkkanit dasa, ahte garra njoammuma eastadandoaimmat leat ain fámus guhkes áiggi. Servodat rahppojuvvo ođđasit guhkes áigodagas ja geahčuin. Dan mii nagodit ovttas, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Bent Høie.

Dearvvašvuođafágalaš doaimmaide, main bargit barget ovttain olbmuin ain hávil, nu movt psykologaide ja fysioterapevttaide, ráhkadit suorgái gustovaš njoammuma eastadeami standárddaid ovttas ráđiid Álbmotdearvvašvuođainstituhtain. Doaimmain sáhttet bargat buori muddui dábálaš láhkai, go dain čuvvot láhkaásahusas nannejuvvon gáibádusaid njoammuma eastadeami birra, ja áramustá cuoŋománu 20. beaivvi rájes.

Eará surggiide, main bargit barget ovttain olbmuin ain hávil, nu mo vuoktačuhppiide ja liikedikšuide, Álbmotdearvvašvuođainstituhtta ja suorggi ovddasteaddjit ráhkadit njoammuma eastadeami suorgestandárddaid. Fitnodagat, main čuvvot láhkaásahusas mearriduvvon gáibádusaid, sáhttet rahpat doaimma maŋimustá cuoŋománu 27. beaivvi rájes.

– Go fitnodagain čuvvot njoammuma eastadeami čielga standárddaid, de dain sáhttet doaibmat sihkkaris vugiiguin. Danin mii sáhttit dál geahpedit ráddjehusaid dađistaga, dadjá Høie.

Ijastallat barttas

Ráđđehus lea maid mearridan cuoŋománu 20. beaivve fámuhuhttit gildosa ijastallat barttas.
– Dál ii šat oaččo ráŋggáštusa barttas ijastallamis, muhto ávžžuhit ain buot riikka olbmuid garvit astoáigemátkkiid, dadjá Bent Høie.

Dá leat doaimmat

Mánáidgárddit ja skuvllat

Cuoŋománu 20. beaivve: Mánáidgárddit sáhttet rahpasit, go fal dahket dan dohkálaš vugiin njoammuma eastadeami dáfus. Mánáidgárddit sáhttet ráhkkanit rahpamii gitta cuoŋománu 27. beaivái, jos dárbbašit.

Ráhkaduvvo bagadus ja fállojuvvo skuvlejupmi, nu ahte mánáidgárddiid eaiggádat ja bargit ožžot čielga ja konkrehta rávvagiid dan hárrái mo sii galget láhttet, nu ahte barget njoammuma eastadeami dáfus sihkkaris vugiin.

Cuoŋománu 27. beaivve: Vuođđoskuvlla 1.-4. ceahkit rahpasit. Maiddái skuvlaasttuáigeortnet rahpasa. Joatkkaskuvllat rahpasit JO3-ohppiide, geat čuvvot fidnofágalaš oahpu skuvllas ja fidnofágaid JO2-ohppiide. Eaktun lea, ahte oahpu lágidit njoammuma eastadeami dáfus dohkálaš vugiin.

Ráhkaduvvo bagadus ja gelbbolašvuođaollislašvuohta, nu ahte skuvlaeaiggát ja bargit ožžot čielga, konkrehta rávvagiid skuvladili láhčimii. Spiehkastahkan leat mánát geat gullet riskajoavkkuide ja geaid bearrašis leat olbmot geat gullet riskajoavkkuide, nu ahte duođalaš buohccáma riska gártá nu unnin go vejolaš. Sii ožžot ain gáiddusoahpahusa.

Barttat

Cuoŋománu 20. beaivve: Gielddus asttuáigeopmodagain ijastallamis ii šat gusto.

Fidnodoaimmat

Cuoŋománu 20. beaivve: Ollu dearvvašvuođafágalaš doaimmain, main bargi bargá ovttain olbmuin ain hávil, nu mo fysioterapevttat ja psykologat, eai leat beassan bargat iežaset barggu ollásit. Dál sii besset bargagoahtit eanet dábálaš láhkai, jos čuvvot láhkaásahusas nannejuvvon gáibádusaid mo eastadit njoammuma. Álbmotdearvvašvuođainstituhtta ja suorgi ovddidit ovttas standárddaid suorggi várás.

Cuoŋománu 27. beaivve: Bálvalusaid, main bargi bargá ovttain olbmuin ain hávil, nu mo vuoktačuohppiid ja liikedikšuid bálvalusaid, sáhttá doallat rabas jos dain ollašuhttet njoammuma eastadeami gáibádusaid. Ođđasit rahpama várás suorgi ja Álbmotdearvvašvuođainstituhtta ovddidit njoammuma eastadeami gáibádusaid. Jos bálvalusain čuvvot suorgešiehtadusa njoammuma eastadeami hárrái, de sáhttet maid dakkár fitnodagat rahpat ovdal go cuoŋománu 27. beaivvi.

Eará doaimmat

  • Váhnemat, geat johtet riikkarájáid rastá ovttastallat agivuloš mánáiguin, eai galgga leat erremis dábálaš láhkai. Dát boahtá fápmui fargga.
  • Gielddus kultur- ja valáštallan- ja eará doaluid lágideami vuostá, main njoammuma eastadeami vuođđogáibádusat eai ollašuva, lea fámus geassemánu 15. beaivvi rádjái.
  • Valáštallandoaimmaid sáhttá lágidit jos čuovvu Dearvvašvuođadirektoráhta ávžžuhusaid gaskka doallamis ja joavkkuid birra.
  • Gielddain lea geatnegasvuohta fuolahit, ahte dat geat galget leat erremis dahje sirremis, sáhttet orrut hoteallas dahje eará sajis, maid gielda čujuha.
  • Buohcceviesut galget ráhkkanit dábálaš doaibmamii beassážiid maŋŋá.
  • Dearvvašvuođadirektoráhtta galgá ovttas fylkkamánniiguin bargat dan ovdii, ahte gielddaid dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusain máhccet dábálaš doaibmamii.
  • Gielddat ožžot nannosut gáibádusa fuolahit mánáin, geain lea ereliiggán rašes dilli.