Ruhtadanmárkaniid ollislaš ealáhuspolitihkka

Ráđđehus ovddida odne Ruhtadanmárkandieđáhusa, mii ovddiduvvo juohke jagi Stuoradiggái. Dieđáhusas boahtá čielgasit ovdan ahte norgga báŋkkut leat dál hui nannosat. –Nana báŋkkut addet oadjebasvuođa dábálaš báikedoaluide, ealáhuseallimii ja servodahkii oppalohkái, cealká finánsaministtar Siv Jensen.

Stáđis ruhtaealáhus
Jagi 2015 leat norgga báŋkkut lasihan iežaskapitála ja nannen iežaskapitálagráda (soliditehta) ođđa kapitálagáibádusaid mielde. Jos  iežaskapitálagráda lea nanus, de nákcejit báŋkkut buorebut guoddit ekonomalaš vahágiid loanaidjuolludemiid geažil.  Báŋkkut leat maid 2015:s buoridan ruhtadiliset ja nu nagodit bisuhit stáđis ruhtamárkana.  Almmatge lassánii loanaidjuolludanriska norgga fitnodagaide ja báikedoaluide 2015:s heajos ekonomalaš ovdáneami ja lassáneaddji bargguhisvuođa geažil.  

Ruhtadanmárkaniid ealáhuspolitihkka
Beaktilis báŋkkut nannejit norgga ekonomiija. Go báŋkkuin lea buorre ruhtadilli, de šaddet báŋkkuid loanat maid hálbbibut. Dat lea ovdamunni sihke báŋkkuide ja norgga fitnodagaide ja báikedoaluide. Beaktilis báŋkkut leat dehálaččat dál go lea dárbu nuppástuhttit norgga ealáhuseallima.

-Luohttámuš lea báŋkkuide dehálaš, ja nana ruhtadilli lea dehálaš báŋkkuid luohttámušhuksemis. Eiseválddit leat gáibidan báŋkkuid buoridit iežaskapitála,  ja báŋkkut leat čuvvon gáibádusaid, dadjá ruhtadanministtar Siv Jensen.  

-Mii berret čalmmustahttit ahte báŋkkuin lea buorre iežaskapitála. Norggas gal diehtit hui ollu báŋkkuid birra, muhto riikkaidgaskasaš dásis lea dehálaš juohkit eanet dieđuid norgga ekonomiija ja norgga ruhtaealáhusa birra. Muddemat doibmet bures, ja norgga báŋkkuin lea buorre ruhtadilli eará riikkaidgaskasaš báŋkkuid ektui. Mii sáhttit dál ložžegoahtit čavgadis kapitálagáibádusaid norgga báŋkkuin.

-Ruhtaealáhus lea mielde huksemin ođđa doaimmaid ja bargosajiid miehtá riikka. Ruhtasuorgi doaibmá čanastahkan seastinruđaid, buriid jurdagiid ja prošeavttaid gaskka mat galget ruhtaduvvot, dadjá ruhtadanministtar Siv Jensen.

Norgga eallindáhkádusfitnodagat ja penšuvdnakássat hálddašit stuora árvvuid kundariiddiset bealis. Siskkáldas strukturinvesteremat sáhttet addit guhkesáiggi ja dássedis vuoittu daid ruđaid ovddas mat máksojuvvojit eallindáhkádusaide ja penšuvdnakássii. Ruhtadandepartemeanta áigu árvvoštallat rievdadit njuolggadusaid nu ahte eanet priváhta penšuvdnakapitála geavahuvvo siskkáldas strukturinvesteremiidda. Seammás eaktudat ahte penšuvnnat galget leat sihkkarat ja ahte penšuvdnakundariid šiehtaduseavttut čuvvojuvvojit.   

Ruhtapolitihka ollašuhttin
Ruhtadandepartemeanta oaivvilda ahte rámmanjuolggadusat mat mearridit  movt Norgga Báŋku galgá  čađahit ruhtapolitihka doibmet bures. Ruhtapolitihkkii orru leamen nana luohttámuš, sihke márkanaktevrraid, akademihkalaš birrasiid ja dábálaš olbmuid gaskkas.

Ruhtapolitihka ulbmil lea bissut nanusin ja beaktilin, ja erenoamážit gozihit ja hehttet šaddamis heajos ekonomalaš dillái, ja Norgga Báŋku lea čájehan ahte ruhtapolitihka bokte sáhttá hehttet ahte eahpedássidis ruhtadoaimmat  huksejuvvojit.  

2015 ruhtapolitihka ollašuhttimis lea Norgga Báŋkku váldostivra vihkkedallan stáđis inflašuvnna stáđisvuođa ektui buvttadansuorggis ja barggahusas.  Ruhtadandepartemeanta ii leat gávdnan ákkaid cuiggodit vuogi, mainna Norgga báŋku lea ollašuhttán ruhtapolitihka 2015.    

IMF doaimmat
Ruhtadanmárkandieđáhus govve Riikkaidgaskasaš ruhtafoandda (IMF) doaimma. Dieđáhusas čilgejuvvojit earret eará IMF gažaldagat lasihit norgga šiehtadusas loatnarámma unnán tinejeaddji riikkaide (PRGT). Ráđđehus lea positiivvalaš lasihit loatnarámma 300 miljovnna SDR:s 600 miljovnna SDR:ii (sullii 7 miljárdda kruvnnu) ja áigu bivdit Stuoradikkis fápmudusa juolludit dáid ruđaid Dárkkistuvvon nationálabušeahta 2016 oktavuođas. 

Loga eanet Dieđ.St.29 (2015-2016)