Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Tjuottjot doajmmakonsesjåvnåv Nussir ASAaj

Æládus- ja guolástusdepartemænnta tjuottjot ietjas mærrádusáv doajmmakonsesjåvnå hárráj guohpárav buvtadit Fálesnuore suohkanin.

Departemænnta l giehtadallam dajt gujddimusájt ma li boahtám ja ij le gávnnam oarev mærrádusáv rievddadit.  

Ij gujddimusájt dåhkkida

Æládus- ja guolástusdepartementa mærrádus guovvamános 14. biejves 2019 doajmmakonsesjåvnnåj Nussir ASAaj gujddiduváj. Sámedigge, guoskavasj tjæro ja Luonndosuodjalimlihtto, Luonndo ja nuora ja Alle-Finnmárko Bivddij- ja guollárisiebrre gujddijin mærrádusáv.

Gujddimusáj sisadno lij ienemusát dåjma vájkkudusájda ællosujttuj, sáme kultuvrraj, æládusiellemij ja sebrudakiellemij. Gujddimus duola dagu Luonndosuodjalimlihtos guosská ienemusát bátsadusáj luojttemij merravuorkudahkaj.

Maŋŋela gå departemænnta le mærrádusáv dahkam doajmmakonsesjåvnå hárráj, de le Gånågis stáhtaráden gujddiminstánssan. Dát merkaj departemænnta gárvet ássjev gå ådåsis árvustallá mierredimij gáktuj minirállalágan ja vaddá árvvalusáv mij dágástaláduvvá ja mierreduvvá stáhtaráden. Gånågis stáhtaráden le uddni mierredam tjuottjodit mærrádusav, mij le vijmagis ja mij ij máhte gujddiduvvat.

Guohpárav buvtadit Fálesnuore suohkanin máhttá vaddet stuoráp eksporttasisboadov ja stuoráp árvvoháhkuhimev vuona minerállaæládusán. Sæmmi båttå li ævto biejaduvvam dåjma hárráj nav vaj gruvvoråggåma ja bátsidusáj luojttem ij galga oadtjot vájkkudusájt ma ælla dågålattja birrasa hárráj.

Vájkkudusá ællosujttuj

Gruvvoprosjækta guoskat guovte tjerruj. Ællosujto berustime ja vieledusá sáme kultuvrraj li læhkám ájnnnasa departemænntaj árvustaládijn. Gujddima giehtadaládijn li læhkám rádudallama guoskavasj tjæroj ja Sámedikkijn. Departemænnta ja Sámedigge æbá la guorrasam rádudaládijn.

Æládus- ja guolástusdepartemænnta árvustallá gruvvoprosjækta sjaddá ællosujttuj vájkkudit, valla máhttá hiebadimij tjadáduvvat mij vájkkudusájt binnet. Departemænnta le dan diehti mierredam galggá dåjmajt ásadit ma ællosujtov vieledi.

Båhtusa birrasa hárráj

Gájbbádusájn luojttemloahpádussaj li mierkkidusá dárkkelit gåtsedit vájkkudusájt ma bátsidusáj luojttemijs båhti. Nuoskodimoajválattja máhtti nággodåjmajt biedjat jåhtuj jus bátsidusáj luojttema jali nuoskodimij båhtusa li stuorábu gå vuordedahtte.

Sjaddá ævtojt doadjet jus luojttema ståffajs ma e galga gávnnut ja gæjvvanibme partihkkalijs sjaddá stuoráp gå mij le luojttemloahpádusán miededuvvam.


----

 

Doaibmalohpi Nussir ASA:i doalahuvvo 

 

Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta doalaha iežas mearrádusa ahte addit doaibmalobi bohkat veaikki Fálesnuori suohkanis.  

Departemeanta lea meannudan sisaboahtán váidagiid ja oaivvilda ahte ii leat vuođđu rievdadit mearrádusa.

Váidagat eai váldojuvvo vuhtii

Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta mearridii guovvamánu 14.b.2019 addit doaibmalobi Nussir ASA:i, ja mearrádus váidojuvvui maŋŋil. Sámediggi, guoski boazoguohtunorohagat ja Luonddugáhttensearvi, Natur og Ungdom ja Oarje-Finnmárkku Bivdo- ja guolástussearvi ovddidedje váidagiid mearrádussii.

Váidagat čujuhit vuosttažettiin dasa ahte ruvkedoaibma váikkuha boazodollui, sámi kultuvrii, ealáhuseallimii ja servodateallimii. Earret eará Luonddugáhttensearvvis ledje vuosteákkat dasa ahte deponeret bázahusmássaid mearradeponiijii Riehpovuonas.   

Dannego departemeanta mearridii addit doaibmalobi, de lea Gonagas stáhtaráđis váidalanásahus. Dat mearkkaša ahte departemeanta ferte ášši ođđasit árvvoštallat  minerálalága mearrádusaid ektui ja ovddidit ášši digaštallamii ja stáhtaráđi mearrideapmái. Gonagas stáhtaráđis lea odne mearridan doalahit mearrádusa, ja mearrádus  lea loahpalaš ja dan ii sáhte guoddalit.    

Veaikeroggamat Fálesnuori suohkanis sáhttet addit lassi eksportasisaboađu ja loktet árvoháhkama norgga minerálaealáhusas. Seammás leat bidjan eavttuid ahte ruvkedoaibma ja deponeren ii dáhpáhuva dohkketmeahttun váikkuhusaiguin birrasii. 

Váikkuhusat boazodollui

Ruvkeprošeakta guoskkaha guokte orohaga. Boazodoalloberoštumit ja sámi kultuvrra vuhtiiváldin leat leamaš dehálaččat departemeantta árvvoštallamis. Váiddameannudeami oktavuođas leat čađahan konsultašuvnnaid guoskkahuvvon orohagaiguin ja Sámedikkiin. Departemeanta ii leat šaddan ovtta oaivilii Sámedikkiin konsultašuvnnain.

Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta árvvoštallá ahte ruvkedoaibma váikkuha boazodollui, muhto ahte doaibma sáhttá čađahuvvot heivehemiiguin mat unnidit váikkuhusaid.  Departemeanta lea danne mearridan ahte galget čađahuvvot buhtadeaddji doaibmabijut vuhtiiváldin dihte boazodoalu.

Birasváikkuhusat

 Luoitinlohpi eaktuda ahte bázahusluoitimat ja daid váikkuhusat galget dárkilit vákšojuvvot. Eiseválddit sáhttet nuoskkidanlága vuođul álggahit ráŋggáštusaid jos luoitimat dahje birasnuoskkideamit šaddet stuorit go dan mii lea eaktuduvvon.  

Luoitinlobi mearrádus lea rihkkojuvvon jos kemikálaluoitimat ja partihkallávdan šaddet eanet go dan maid addojuvvon luoitinlohpi eaktuda.  

 

 

-----

 

Gïehtelimskonsesjovnem Nussir ASA:se tjåadtjohte

Jieleme- jïh göölemedepartemeente sov nænnoestimmiem tjåadtjohte gïehtelimskonsesjovnem vadta kåahperem evtiedidh Fálesnuorren tjïeltesne.

Departemeente lea laejhtemh gïetedamme mah leah sïjse båateme jïh ij leah våaromem gaavneme nænnoestimmiem jarkelidh.

Ij laejhtemh krööhkesth

Jieleme- jïh göölemedepartemeenten nænnoestimmie goevten 14.b. 2019 gïehtelimskonsesjovnem vedtedh Nussir ASA:ese åadtjoeji laejhtemh. Dah leah Saemiedigkie, båatsoesïjth jïh Naturverforbundet, Natur og Ungdom jïh Vest-Finnmark Jeger- og fiskelag mah leah nænnoestimmiem laajhteme.

Laejhtemh åajvahkommes dan bïjre guktie råajvarimmie båatsoem, saemien kultuvrem, jielemejieledem jïh siebriedahkejieledem tsavtsa. Laejhteme gaskem jeatjah Naturvernforbundet luvhtie lea åajvahkommes dan bïjre dej soejkesji bïjre deponeeremen bïjre baatsahtassh våårhkedidh mearoedeponijesne.

Mænngan departemeente nænnoestimmiem gïehtelimskonsesjovnem nænnoesti lea laejhtemeinstaanse Gånka staateraeresne. Dïhte sæjhta jiehtedh departemeente aamhtesem ryöjredidh jïh orre vuarjasjimmiem darjodh mineraalelaaken mietie jïh rååresjimmiem vedtedh maam staateraeresne digkiedidh jïh nænnoestidh. Gånka staateraeresne lea daan biejjien nænnoestamme nænnoestimmiem tjåadtjohte, mij lea minngie-gietjesne jïh ij maehtieh dam laejhtedh.

Kåahperem evtiedidh Fálesnuorren tjïeltesne sæjhta meatan årrodh læssanamme eksportebaalhkide vedtedh jïh stuerebe vierhtiesjugniedimmiem nöörjen mineraalejieliemisnie. Seamma aejkien lea tsiehkieh gïehtelæmman tseegkeme guktie gruvagïehtelimmie jïh deponeereme eah edtjh åadtjodh fer stoerre tsevtsemh eatnamasse.

Guktie båatsoem tsevtsedh

Gruvaprosjeekte göökte båatsoesïjth tsavtsa. Båatsoeïedtjh jïh krööhkestimmie saemien kultuvren gaavhtan leah vihkeles orreme departemeenten vuarjasjimmine. Laejhtiemisnie lea konsultasjovnh dorjeme dej gïetesovveme båatsoesïjtigujmie jïh Saemiedigkine. Departemeente idtji latjkoeh Saemiedigkine konsultasjovnine.

Jieleme- jïh göölemedepartemeente vuarjesje gruvaprosjeekte sæjhta båatsoem tsevtsedh, men dam maahta tjïrrehtidh sjïehtedimmiejgujmie mah tsevtsemh unniedidh. Departemeente leah dan gaavhtan nænnoestamme edtja darjodh gaertjiedamme råajvarimmieh guktie båatsoem krööhkestidh.

Byjresekonsekvensh

Dah krïevemh luejhtemeluhpesne jeahta edtja eensi vaaksjodh guktie luejhtemh tsevtsieh jis luejhtemh sjidtieh. Deerjemeåejvieladtjh maehtieh aelkedh sanksjovnh jis luejhtemh jallh deerjemen konsekveensh leah stuerebe enn aervede.

Dïhte lea miedteme tsiehkiej vööste jis luejhtemh ammestsumhtsijste jïh haasenimmie partihkelistie sjædta stuerebe enn maam åådtje luejhtemeluhpesne.

Bajás