Regionálapolitihkalaš ossodat

Regionálapolitihkalaš ossodaga ovddasvástádus lea čuovvolit ráđđehusa regionála- ja guovllupolitihka.

Regionálapolitihkalaš ossodaga ovddasvástádus lea čuovvulit ráđđehusa regionála- ja guovllupolitihka. Mihttomearri lea olahit ovdánannávccalaš, ovttaárvosaš eallineavttuid ja guoddevaš regiovnnaid  olles riikkas.  Guoddevaš regiovnnas lea dássedis olmmoščoahkkádus ja hálddaša olmmošlaš resurssaid ja ávkkástallá luondduriggodagaid juksan dihte árvobuvttadeami dál ja boahtteáiggis. Dat lea mielde bisuheamen ássanmálle vuođđobeliid.  Regionála- ja guovllupolitihkalaš áššiid oktavuođas ossodat ovttasbargá gielddaiguin, fylkkagielddaiguin, Innovašuvdna Norggain, Sivain, Dutkanráđiin ja Merkur. Guovlluguovddáš lea ossodaga vuollásaš etáhta.

Fylkkagielddat

Fylkkagielddaid ovddasvástádussii gullá ovddidit árvobuvttadeami ja regionála ovdáneami iežaset fylkkain, ja sin guovddáš rolla lea doaibmat regionála servodatovddideaddjin. Fylkkagielddat ožžot eanaš oasi guovllu- ja regionálapolitihka guoskevaš ruhtadoarjagiin, maid sii galget hálddašit geatnegahtti ovttasbarggus mas leat mielde ealáhuseallin ja regionála ja báikkálaš oasálaččat. Fylkkagielddat ovddidit nuppástusguovlluid ja gilvalannávccalaš ealáhuseallima ja báikegottiid gilážiin. Nationála rámmaid siskkobealde fylkkagielddat vuoruhit doaimmaid regionála ulbmiliid ja strategiijaid vuođul, ja dasa gullá maid riikkaidgaskasašbargu maid regiovnnat doaimmahit.

Váikkuhangaskaoapmeoasálaččat

Nationála váikkuhangaskaoapmeoasálaččaid dehálaš doaibma lea ollašuhttit regionála- ja guovllupolitihkalaš ulbmiliid. Innovašuvdna Norgga ulbmil lea doarjut fitnodat- ja servodatekonomalaš gánnáhahtti ealáhusovdánahttima, erenoamážit ođđaásahemiid,  ovdánannávccalaš fitnodagaid ja ealáhusbirrasiid. Industriija ovdánahttinovttastupmi (SIVA) galgá  fysalaš ja organisatoralaš siskkáldas struktuvrraid bokte veahkehit ásahit ovdánannávccalaš fitnodagaid. Norgga dutkanráđđi (Dutkanráđđi) galgá bargat dan ovdii ahte buoridit árvobuvttadeami  ealáhuseallimis.

Vuollásaš etáhta

Guovlluguovddáš – Gealboguovddáš guovlluid ovdáneapmái galgá veahkehit ja doaibmat diehtogáldun guovlluid ollislaš ja ceavzilis ovddidanbarggus.   

Ovttastahttin

Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta ovttastahttinrolla lea váikkuhit dasa ahte iešguđet surggiid vuoruheamit ja doaibmabijut nu bures go vejolaš láhčet dili regionála ovdáneapmái. Nanu ja buorit  politihkkasuorggit ja servodatsuorggit leat eaktun lihkostuvvan regionála- ja boaittobealpolitihkkii.  Einnostahtti vearrovuogádat, buorre siskkáldas struktuvra, doarvái bargit geain lea relevánta gelbbolašvuohta ja kapitála mii nanne gilvonávccaid norgga ealáhuseallimis leat dehálaš ovdamearkkat. Fágadepartemeanttaid ovddasvástádussii gullá ovddidit ja čađahit nationála politihka suorggiset siskkobealde, ja gielddaid ovddasvástádus lea sihkkarastit buriid eallineavttuid ja dásseárvosaš bálvalusfálaldagaid báikkálaš dásis. Departemeantta bajitdási ovddasvástádus lea čuovvulit stáhta lokaliserenpolitihka ja gozihit ahte departemeanttat čuvvot njuolggadusaid mat gusket stáhtalaš bargosajiide ja stáhtalaš bálvalusaide. Lokaliserenpolitihkka galgá váikkuhit earret eará dasa ahte stáhtalaš bargosajit ásahuvvojit dainna ulbmilin ahte gievrudit regionála bargomárkana buot osiin riikkas.